Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sitsiilias" - 302 õppematerjali

sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.
Sitsiilia
12
pptx

Sitsiilia

· Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning palav ja kuiv suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) ·

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Itaalia
26
odp

Itaalia

● Pindala: 301 340 km² ● Riigikeel: itaalia ● ● Pealinn: Rooma ● Rahvaarv: 60 788 845 (30.11.2014) ● Rahaühik: euro,Šveitsi frank (CHF) Kliima ● Suved on kuivad, talved külmad ja niisked ● Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11-19°C ● Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik

Geograafia → Euroopa
1 allalaadimist
Vulkaan Etna
2
doc

Vulkaan Etna

Etna Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Etna on 3350 meetrit kõrge, see teeb Etnast ka Itaalia kõrgeima tipu Alpidest lõuna pool. Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse

Geograafia → Geograafia
98 allalaadimist
Etna vulkaan
2
doc

Etna vulkaan

Etna Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Etna on 3350 meetrit kõrge, see teeb Etnast ka Itaalia kõrgeima tipu Alpidest lõuna pool. Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Etna vulkaan
6
odt

Etna vulkaan

..................lk 3 3. Vulkaani purskamine.....................................................lk 3-4 4. Vulkaani Ehitus..............................................................lk 4 5. Kasutatud kirjandus........................................................lk 5 Asukoht Etna vulkaani asukoht(punane rist) Etna vulkaan asub Euraasia mandril, Euroopas, Itaalias, Sitsiilia idarannikul.Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub itaalias, Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Etna kõrgus on 3350 meetrit, see teeb Etnast ka Itaalia kõrgeima tipu Alpidest lõuna pool. Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas. Paiknemine laamade suhtes

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
PLATON
4
docx

PLATON

Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Ajaloo mõisted
3
docx

Ajaloo mõisted

Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Paljud talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma ja siirduma linna paremat elu otsima Hannibal, rahvakoosolek- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorga Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus. Patriits- oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Puunia sõjad- 3 Rooma ja Kartaago vahelist sõda, milles kumbki taotles ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda (264 ­ 241 eKr) peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda (218 ­ 201 eKr) algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega.Roomlased vallutasid

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Itaalia uurimustöö 3
12
doc

Itaalia uurimustöö 3

4. Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Maa välisjõududest on tuul ja päikeseenergia peamised pinnamoodi kujundavateks teguriteks. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Neist võiks esile tuua Apenniinid, Alpid, suurimad vulkaanid: Etna ja Vesuuv. 5. Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii- tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 6. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises

Geograafia → Geograafia
141 allalaadimist
Sitsiilia
16
pptx

Sitsiilia

Sitsiilia Sitsiilia Vahemeres asuv saar. Itaalia suurim saar. Pindala on 25 662 km². Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan. Suurimad linnad on Palermo ja Catania. Ametlik keel on itaalia keel. Sitsiilia Kohalikud räägivad sitsiilia keelt. Sitsiilia on oma nime saanud sikulid järgi. Itaallasi on 57,7 miljonit ja Sitsiilias elab nendest üle 5 miljoni inimese. Itaalia rahvarohkeim regioon. Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks. Sitsiilia Lipp Asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Itaalia
10
doc

Itaalia

Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17

Geograafia → Geograafia
56 allalaadimist
Kirjanikud
3
pdf

Kirjanikud

kohus","määritud käed". · "Hüvastijätutseremoonia" rammat on kirjutatud Simone de Beauvoirina , milles on kirjeldatud Sartrei kümmet viimast, vaimselt nõtra aastat. · Suri kopsuhaigusesse. · Tema tsitaadid : 1 Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba. Me valime alati hea. 2. Olete vaba, valige, see tähendab ­ leiutage Luigi Pirandello (1867-1936) · Sündis ja kasvas Sitsiilias · Õppis õigusteadust ja filoloogiat · Oli itaalia näite- ja proosakirjanik. · Modernistliku drama alusepanija. · Tema abikaasa oli vaimselt haige, mis sundis teda aastaiks sulguma koduseinte vahele, väljapääsu pakkus kirjanduslooming. · Kirjutas novella ja romaine, millest tundumad on" KAdunud Matiia Pascal" , "Üks, ei ühti , tuhat tükki." · Esimestest Sitsiilias kirjutatud näidendites, kujutas kirjanik lihtrahva elu naturalismiläheduses stiilis.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Platon ja tema filosoofia
6
docx

Platon ja tema filosoofia

Ateena lähedal Aigina saarel.Esialgu õppis ta Kratylose (Herakleitose järgija) käe all ning hiljem Sokratese ­ tema suurima eeskuju ja mõjutaja juures. Platon huvituslisaks vaimsele tegevusele ka füüsiliselt koormusest. Mõnede allikate kohaselt olevat ta noorena osalenud isegi Isthmose mängudel (Olümpiamängude sarnane üritus). Pärast Sokratese surma (399 e Kr) lahkus Platon 12ks aastaks kodumaalt ja viibis Egiptuses, LõunaItaalias, Sitsiilias ning Kyrenes (Aafrikas). Egiptuses avaldasid talle sügavat mõju tööjaotusvormid ja aritmeetika õpetamise vormid; Kyrenes matemaatik ja astronoom Theodoras; LõunaItaalias matemaatik, füüsik, riigimees ja pütagoorlane Archytas; Sitsiilias nägi ta võimalust muuta läbi Dionysios I ja II Sürakuusa valitsemisvormi lähedasemaks "ideaalsele riigile", kuid ebaõnnestus. Siiski ei saa märkimata jätta, et kui Dionysios II väimees ehk

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Saksa ordu
16
docx

Saksa ordu

esimestel kümnenditel. Esialgu omas Saksa ordu valduseid Akko linna ümbruses, tema valdusesse läksid mõningad linnused linna lähikonnas. Saksa Ordu esimesed valdused väljaspool Palestiinat asusid Lõuna – Itaalias, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik Püha Maa kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna – Itaalia oli kuni 14. sajandini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning Apuulias ning Sitsiilias, olid suurimad Palestiinasse suundumiseks kasutatavad sadamad : Bari, Barletta, Brindisi ja Messina. Itaalias andis Saksa ordule esimesed valdused keiser Heinrich VI 1197. aastal : Palermo linnas asuva tsistertslaste mahajäetud kloostri ja maavaldused Apuulias. Orduvennad asusid seega Sitsiiliasse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused :

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Itaalia majanduslik geograafia
14
docx

Itaalia majanduslik geograafia

2004, 7.9% - 2006. aastal Lõunas küünib ametlik tööpuudus 20%-ni) ja rahvuslik koguvõlg (124% riigi SKT-st 1995. aastal, 110.6% - 2000. aastal, 109.4% - 2001, 105,6% - aastal 2004, 106.6% - aastal 2005 ja 107% - aastal 2006 samal ajal, kui EL ülemmäär on 60%). Rahvusliku koguvõla suuruse poolest on Itaalia 3. kohal maailmas. Riigis on ligi 8 mln. vaest (13.7%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid - 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%). Seda, et olukord on paranemas näitavad ka soliidsed majandusuuringud. Economic Freedom of the World 2006 aastaraport annab Itaalia majandusvabadusele 42. koha (mullu oli see näitaja 54.). Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum's 2006 Global Competitiveness) koostatud iga-aastane riikide konkurentsivõime edetabelis on Itaalia samuti 42. kohal (2005 oli 47. kohal).

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Maailma kultuuriajaloo suurkuju - Platon
15
pptx

Maailma kultuuriajaloo suurkuju - Platon

Enne filosoofiaga tegelema asumist tegeles atleetikaga ning esines isegi Isthmose mängudel. Samuti tegi kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratest õppis Herakleitose õpilase Kratylose käe all Elulugu Sokratese surmaaastal (399 eKr.) lõppes Paltoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28. aastane. Ta lahkus siis kodumaalt ning naases alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, LõunaItaalias ja Sitsiilias. Nähtavasti jätsid Platonile eriti sügava mulje Egiptuses teadus, poliitika, seal valitsenud fikseeritud tööjaotusvormid ning teaduse alal seal kasutusel olnud aritmeetika õpetamise meetodi. Itaalia reisil oli tema üks ülesanne tutvuda Pythagorase õpilaste matemaatika uurimustega. Syrakoysa valitseja õukonna juures oli arenenud miimikunst, millest Platon õppis oma dialoogide tegelaskujude individuaale iseloomustamise oskust. Elulugu

Filosoofia → Filosoofia
22 allalaadimist
reVulkaan Etna
6
docx

reVulkaan Etna

Turba Kool Vulkaan Etna Anastasija Ananjeva Juhendaja: Õp.Kristel Kadak 2017 Sissejuhatus Selles referaadis räägin lühidalt Etna vulkaanist. 2 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku llähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool (3350m). 2. Millest on tulnud selle nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3. detsembril 2015. 4 Kokkuvõte Etna vulkaan on hästi ilus koht ja samuti väga ohtlik. 5 Allikad : 1

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Kokana välismaale tööle-Itaalia-Rooma
18
docx

Kokana välismaale tööle, Itaalia-Rooma

väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Vahemerelise kliimaga aladel on tiheda asustuse tõttu jäänud loomi väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Itaalia turism
3
docx

Itaalia turism

Legendi järgi Alfonso Aragon kasutas sama meetodi aastal 1442, õõnestades linnamüüre kasutades maa-alust tunnelit, mis viis Tailori poodi ning sealt otse linna. Isegi linna peljatud Camorra (Itaalia maffia) leidis mooduse maa-aluste teede kasutamiseks. Aastal 1992 kurikuulus Stolderite klann võeti vahele kui nad juhtisid maa-alust uimastite laborit, mille põgenemisteed viisid otse ühingu juhi jalge ette. ETNA Domineerivaima maastikupildina Ida-Sitsiilias, mida on näha ka kuult (kui te sinna kunagi satute), on Etna Euroopa suurim ja kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide hulka. Purskeid esineb sagedaselt, nii vulkaani neljast tipus kui ka nõlval asuvatest kraatritest, mis on täis lõhesid ning vanu kraatreid. Vulkaani kõige laastavaim purse toimus aastal 1669 ja selle kestvus oli 122 päeva. Laava valgus mööda Etna lõunapoolset nõlvakut mattes enda alla suure osa Cataniast ning muutes drastiliselt maastikku

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Maailma- ja Eesti turismigeograafia-Eesti ja Euroopa kaart
2
docx

Maailma- ja Eesti turismigeograafia, Eesti ja Euroopa kaart

Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik. Mis on Lõuna-Euroopas asuva saabast meenutava poolsaare nimetus? Nimetus on Apenniinide poolsaar. Millisel saarel asub Etna vulkaan? Asub Sitsiilias. Millises riigis asub Balatoni järv? Balatoni järv asub Ungaris.

Geograafia → Eesti turismigeograafia
2 allalaadimist
Türenni meri
2
doc

Türenni meri

km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana rannikuala. Nad ise olevat nimetanud seda merd Etruuria mereks või Etruskide mereks.

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Itaalia - uurimustöö
8
doc

Itaalia - uurimustöö

mis tähendab, et transport ja teed on seal väga hästi arenenud. Kindlasti on Itaalia ka suureks turismi sihtpunktiks, sest seal on väga ilus loodus, suured mäed ja väga head toidud. Ilmselt kui paluda öelda eestlasele talvel üks märksõna Itaalia kohta, vastaksid palju, et seal on suurepärased suusakuurortid. Pinnamood annab soodsad võimalused suusabaaside rajamiseks mägedesse. Maavarad Maavaradest leidub Itaalias palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). Ühesõnaga võib öelda, et Itaalia on maavarade poolest suhteliselt rikas ja mitmekülgne. Asend laamtektoonikast lähtudes

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Kreeka ajaloo põhiperioodid
2
rtf

Kreeka ajaloo põhiperioodid

Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Archimedes – tõeline matemaatik
10
odp

Archimedes – tõeline matemaatik

tõeline Archimedes ­ matemaatik Reelika Sinisalu 10D Pilt Archimedesest Kes oli Archimedes? Vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja Archimedes sündis umbes 287 eKr Sitsiilias 287 eKr ­ 212 eKr Üks antiikaja juhtivatest teadlastest Mitmete uuenduslike masinate leiutaja Lapsepõlv Haridus Aleksandrias, Egiptuses Isa oli astronoomik Peamised huvialad matemaatika ja füüsika Poliitika,luule, astronoomia, kunst, sõjaline taktika ja muusika Hilisem elu Veetiskogu oma elu leiutades, avastades ja katsetades Tal otseselt tööd ei olnud Teda ei hinnatud matemaatikuna

Matemaatika → Matemaatika
1 allalaadimist
Vana-Kreeka ajalooperioodid
1
docx

Vana-Kreeka ajalooperioodid

märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeus ning 776 eKr). Tihenesid kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeet foiniikia tähestiku põhjal. ● Selgita mõisteid Aristokraatia - ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa Türannia - riigivorm, mille puhul valitses türann Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
1 allalaadimist
Kreeta ja Mükeene kultuur
1
doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

puudusid suuremad linnad, üldiselt: K-rahulik ja rõõmus kultuur, Hestia ­ kolde- ja ohvritule jumalanna, Demeter ­ M-sõjakas ja rahutu Kreeklased rajasid kolooniad: sest 1) viljakusejumalanna, Hades ­ allilma valitseja, Nike ­ kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli võidujumalanna vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Kreeka teater: Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Prantsusmaal, Hispaanias, P-Aeerikas, Musta mere rannikul) Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli Kuulsamad linnriigid Kreekas: Sparta, Korintos, Ateena hobuserauakujuline-teatron, keskel mänguplats-orkestra, (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), orkestra taga puust lavaehitis-skeene, proskeenion, näitlejad Sürakuusa(Sitsiilias)

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Muistne Itaalia
2
docx

Muistne Itaalia

Muistne Itaalia Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar. Pinnamood tasane ja põlluharimiseks sobiv. Nad ei olnud meresõitjad ega kolooniate rajajad. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane. Umbes 2000 eKr saabusid sinna itaalikud, kellest olulisemad olid latiinid. Kuid põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõunaosas ja Sitsiilias asusid ka kreeklaste kolooniad, kes tõid kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku, linnriikliku valitsemise jne. Etruskid ● Nimeta muistne piirkond, kus elasid etruskid. Vastus: Etruuria ● Mis ajavahemikku jääb etruskide hiilgeaeg? Vastus: 7.-6. Sajand eKr ● Tõesta kolme näite abil, et etruskide kõrgkultuur oli arenenud ning oli eeskujuks roomlastele. Näide 1 - Neil oli hea ehituskunsti Näide 2 - Käsitöö (metall) kõvasti arenenud

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
1 allalaadimist
Martsipan
7
ppt

Martsipan

sajandil kahel põhjusel. Suure tähtsusega oli kaubandustee, mis ühendas Araabiamaid ja Veneetsiat. Seda mööda veeti suhkrut, mandleid, vürtse, siidi ja klaasi. Mere- ja maateid pidi liikus kaup Põhja- Euroopasse. Martsipanist pajatab Õhtumaades esimesena 14. sajandi algul surnud prantsuse arst Arnaud de Villeneuve. · Martsipan erinevates riikides · 2.novembril, 9.mai ja 10 mai on spetsiaalne martsipani söömise päev Sitsiilias. · Hispaania piirkonnas Toledos vormitakse lihtsaid looma kujusid ning need täidetakse munakollase ja suhkruga · Kreekas ja Küprosel valmistatakse erinevad kujusid ning need jäävad alati valged. · Ladina-Ameerikas tuntakse martsipani kui Mazapan, traditsiooniliselt süüakse jõulude ajal, kuid tavalised maapähkilid asendatakse mandlitega. · Hollandis ja Belgias ­kingitakse martsipani lastele Saint Nicholase õhtuks. · Saksamaal on kombeks anda siga kujutatud

Toit → Toiduaineõpetus
6 allalaadimist
Itaalia rahvastik-kliima ja eluolu
9
pptx

Itaalia rahvastik, kliima ja eluolu

linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu Valitsust juhib peaminister Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Linnastumine Linnas elab rahvastikust 68% ja maal 32% Suurema rahvaarvuga linnad on: Rooma (2,7 mln) Milano (1,3 mln) Napoli (1,0 mln) Torino (0,9 mln) Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Eksport ja import

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Mario Puzo Ristiisa
18
pptx

Mario Puzo Ristiisa

• Michael „Mike“ Corleone • Constanzia „Connie“ Corleone • Don’i ja ta laste kaasad • Caporegime’d Clemenza ja Tessio • Consiglior Tom Hagen Probleemistik • II maailmasõja järgne Ameerika ning selle mõrvasid, prostitutsiooni, mängurlust ja muud sisaldav pahupool • Verised ja karmid maffiaperekondade suhted • Petmine • Kättemaks ja andestamine Tegevus • Don’i mafioosost isa tapetakse Sitsiilias ja ema saadab noore Vito USA-sse • New Yorgis elades alustab kuritegeliku tegevusega • Perekond kasvab New Yorgi maffia võimsaimaks ja mõjukaimaks • Tapetakse inimesi reetmiste ja pettuste eest nii Don’i kui vaenlaste pooltelt • Pereäri võtab üle Don’i noorim poeg, Michael • Pere ja äri kolitakse LA-sse Mario Puzo 1996 Tänan kuulamast! „Don Vito Corleone oli mees, kelle juurde tuli igaüks abi saama, ja kellelgi ei tulnud pettuda

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
Itaalia referaat
15
doc

Itaalia referaat

Piki kogu Alpid Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Mont Blanc Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning

Geograafia → Geograafia
145 allalaadimist
Ajaloo 11-klassi kordamisküsimused - Kreeta-Kreeka ja Mükeene
3
doc

Ajaloo 11. klassi kordamisküsimused - Kreeta, Kreeka ja Mükeene

meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. V:Sparta, Korintos, Ateena (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), Sürakuusa(Sitsiilias). 4.Iseloomusta Ateena polist. V:Võim kuulus aristokraatide seast riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Kodanikkonna moodustasid: 1) kõik täiskasvanud(20), meessoost

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Cicero looming
1
doc

Cicero looming

parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Itaalia
13
ppt

Itaalia

14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio väinaga. ja Catania. Sitsiilias · Saare pindala on 23 800 km². räägitakse sitsiilia, mis erineb itaalia keelest. · Saar on mägine, kõrgeim tipp 1834 meetrit. Itaalias ehitati 1920­ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed ­ autostradad. · Autostrada on Itaalia kiirtee. Sama nimetust kasutavad ka Poola ning Rumeenia. Itaalia autostradad on tuntud Euroopa kõrgeimate kiiruspiirangute poolest; kiiruspiirangud varieeruvad, kuid 130

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Bütsantsi keisririik
14
ppt

Bütsantsi keisririik

hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega Hagia Sophia(püha tarkuse kirik) basiilika * Ava õpik lk 54 koosta mõistekaart keisrinna Theodorast · Millal sündis? · Millega tegeles? · Kuidas sai tuntuks? · Mida olulist tegi?

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
DON JUAN kokkuvõte
1
docx

DON JUAN kokkuvõte

Tegevus toimub Sitsiilias 17.saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma. DON CAR...

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Itaalia - uurimustöö
10
doc

Itaalia - uurimustöö

Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja. Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 5 Arengutaseme näitajad Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916

Geograafia → Geograafia
111 allalaadimist
Itaaliat tutvustav slaid
10
pptx

Itaaliat tutvustav slaid

Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Vabariik loodi 2.juunil 1946 korraldatud referendumiga. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus & Religioon

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Vana rooma 600 eKr - 3-saj pKr
2
docx

Vana rooma 600 eKr - 3. saj pKr

sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda ­ 264 ­ 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda ­ 218 ­ 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda ­ 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr ­ testamendiga Väike ­ Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Isemoodi Itaalia
5
docx

"Isemoodi Itaalia"

Tobu on see, kes maksab rongipiletist täishinna; see, kes ei pääse teatrisse tasuta; see, kellel ei ole sõpra või naise sugulast tähtsal ametipostil, näiteks mõnda kohtunikku, ärimeest või poliitikut; see, kes deklareerib kõik oma tulud maksuametnikule; see, kes peab sõna ka siis, kui talle endale sellest kahju võib sündida." Päev Palermos Tänavatel võib näha naisi, kel rinnal olevale kangatükile on kirjutatud ,,Ei maffiale". Maffia on eriti hoos just Sitsiilias. Sellele ei saa vastu ei kohtunikud, rääkimata rahva meeleavaldustest maffia poolt põhjustatud mõrvade vastu. Maffia pole ainuke, mis Sitsiiliat kimbutab. Vaesus on väga levinud, isegi pealinnas Palermos. Koolihariduse katkemine esineb pea igal noorel, inimeste ,,kodud" on kohati varisemisohtlikud ning paljudel puudub kanalisatsioon. On väheseid, kes suudavad omal rajada tee välja Palermo vaestepõrgust. Kuritegevus ning pisivargused on igapäevased nähtused

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
USA maffia
5
docx

USA maffia

Millist mõju avaldas maffia USA ühiskonnale? Sarah Raichmann SISSEJUHATUS Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab maffiat järgnevalt: ,,terroristlik salaorganisatsioon Sitsiilias vm.; mingit eluala mitteametlikult valitsev v. valitsema pürgiv rühmitis". See tähendab, et tegemist on ebaseadusliku ning suisa kuritegeliku omaalgatusega, mille põhieesmärk on valitseda või omada kontrolli mingisuguse ala või territooriumi üle. Sedaviisi on säärane rühmitus, juba oma olemuselt, ühiskonda ohustav. Organiseeritud kuritegevus, sai esmalt algust Sitsiilia saarel. Seal 19. sajandi keskel rühmad

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Kostüümiajalugu
16
ppt

Kostüümiajalugu

Gladiaatorisaapad Vana-Rooma ja Vana-Kreeka Sõlmitud riided Renessanss Piludega püksid Barokk Kõrged kontsad Rokokoo Laiad seelikud Rokokoo Rokokoost tänapäeva Rokokoo Korsett Bikiinid. VANA-ROOMA. Rooma naised kandsid saunas bikiine. Sitsiiliast Villa Romana del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi on kujutatud kandmas nähtavasti tolle aja kohta populaarset kaheosalist kehakatet. Gladiaatorisaapad. VANA-ROOMA. Gladiaatorid kandsid samuti sulgedega ehitud kiivrit, suurt nelinurkset kilpi, sääreturviseid. Sõlmitud riided. VANA-ROOMA ja VANA-KREEKA.

Teatrikunst → Kostüümiajalugu
46 allalaadimist
Itaalia
4
docx

Itaalia

aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid, kiiremaid ja kalleimaid sportautosi nagu Ferrari, Lamborghini, Maserati jne. Ferrari muuseumi aadress on: Via Dino Ferrari, 43, 41053 Maranello, Modena Modena, Itaalia. Itaalias valmis ka esimene kiirtee. Itaalia külastamist võiks alustada Milanost ja lõpetada Sitsiilias liivarannas. Lend Tallinnast Milanosse kestab otselennuga umbes kolm tundi ja maksab 175eurot. Itaaliasse jõudes tuleb kell tunni võrra tagasi keerata. Reisile tuleks kaasa võtta päikeseprillid, päikese kreem, pikad ja lühikesed püksid, T-särgid ja ka kergem tuulejope, sandaalid ja kinnised jalanõud, fotoaparaat. 1. www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1920&bih=951&q=maailma+kaar t&oq=maailma&gs_l=img.1.0.0l10.2463.4608.0.7221.7.5.0.2.2.0

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Itaalia - referaat
2
doc

Itaalia - referaat

Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950­ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
Vana-Rooma lühikokkuvõte
1
docx

Vana-Rooma lühikokkuvõte

Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264­ 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega Itaalias . Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda lõppes Kartaago hävitamisega. Rooma poliitika oma vaenlaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel ,,jaga (jaota) ja valitse" ­ st Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Referaat – Friedrich 2
3
odt

Referaat – Friedrich 2

Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Miguel de Cervantes Saavedra
2
docx

Miguel de Cervantes Saavedra

,,kõige kallim ja armastatum õpilane". 1568. aastal suri Felipe II naine, Cervantes kirjutas naisele ametliku järelehüüu (luuletuse). 1569. aastal omistati talle kuninga kardinali kammerteenri tiitel. 1570. aastal läksid Cervantes ja tema vend Hispaania sõjaväkke, Itaaliasse. 1571, Lepanto ­ Hispaania ja Türgi vaheline sõda. Seal sai Cervantes arkepuusikuulist haavata ning tema vasak käsi muutus halvatuks. 15741575 elas ta Sitsiilias, Genaus, Lombardias, Napolis. 1574. aastal sai ta palga ja ametikõrgendust. 1575. aastal hakkas ta oma vennaga kuunariga ,,Sol" koju sõitma, õnnetuseks said neist pantvangid. Vennad toimetati Alziiri. Cervantes üritas neljal korral põgeneda, kuid edutult. Omaksed hakkasid nende vabastamiseks raha koguma, kuid jõuti koguda vajalik summa ainult ühe venna päästmiseks. 19. septembril 1580 lunastas Trinitani ordu pantvangid piraatide käest vabaks,

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
Geograafia KT  Litosfäär
2
docx

Geograafia KT "Litosfäär"

pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea ­ Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi ­ Ecuadoris, Hekla ­ Islandil, Fuji ­ Jaapani keskel, Pinatubo ­ Filipiinidel, Kenya ­ Keenias, Aconcagua ­ Argentiina kaldal, Etna ­ Sitsiilias, St Helen ­ USA läänerannikul, Surtsey ­ lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)

Geograafia → Geograafia
85 allalaadimist
Laktoositalumatus
4
doc

Laktoositalumatus

Enamasti kujuneb see välja imikueas, aga võib ka kujuneda vanemas eas, näiteks peensoolehaiguste tagajärjel, või pikaajalise piima vältimise järel. Laktoositalumatus on küllalti sage seisund.Eestis on hüpolaktaasiat uuritud alates 1907. aas-tatest. Umbes 25% Eesti elanikest ei talu piimasuhkrut. Laktoositalumatus on erinevates riikides küllaltki erinev. See on sagedasem neil rahvastel, kel puudub piimakarjakasvatuse traditsioon. Näiteks skandinaaviamaades on 2%, Sitsiilias 70%. Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas esineb seda 50%. Mõnede rahvaste seas on see veelgi levinum ­ mustanahaliste ameeriklaste seas 81%, ameerika indiaanlastel 95% ja Ameerikas elavatel asiaatidel koguni 100%. DIAGNOOSIMINE Hüpolaktaasiat saab kindlaks määrata peensoole limaskesta koeproovi uuringul, määrates koetüki limaskestas laktaasi aktiivsust. Tavapraktikas seda

Toit → Toitumisõpetus
75 allalaadimist
Olümpiamängud Vana-Kreekas
1
odt

Olümpiamängud Vana-Kreekas

Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu ning mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid aga ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
LITOSFÄÄR
3
docx

LITOSFÄÄR

vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea ­ Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi ­ Ecuadoris, Hekla ­ Islandil, Fuji ­ Jaapani keskel, Pinatubo ­ Filipiinidel, Kenya ­ Keenias, Aconcagua ­ Argentiina kaldal, Etna ­ Sitsiilias, St Helen ­ USA läänerannikul, Surtsey ­ lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun