Kuningas nimetas kuberneri, igas koloonias oma seadusandlik kogu 1647 Massachusettsis seadus: igas üle 50 inimesega asulas peab olema kool 1636 Harvardi ülikool 1701 Yale jne Vastuolude teravnemine 1754 Franklini Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus 1754-1763 Briti- Prantsuse koloniaalsõda (Seitsmeaastane sõda) 1765 sõjaväe majutamise ja ülalpidamise seadus 1765 tempelmaksu seadus 1766 tempelmaks tühistatakse, sisseveotollid USA iseseisvussõda 1775 - 1783 1773 Bostoni ,,teejoomine" Click to edit Master text styles 1774 I kontinentaalkongress katkestati kaubavahetus Second level Third level Inglismaaga Fourth level aprill 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis Fifth level 1775-1783 Iseseisvussõda
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid
Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega. Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist. Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert, kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välised kaubad kalliks ja sundisid tarbima koduseid kaupu, ehitati palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga. 1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu
Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda.
aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks. Prantsusmaal asusid kolooniad mitmetes paikades nt, Põhja-Ameerikas ( seal nimetati jõgi Louis XIV järgi " Louisiana" ), Ladina- Ameerikas, Aafrikas. Hugenotid olid ehitanud kindlusi, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. Richelieu oli vallutanud nende peakindluse ning tühistanud nende eriõigused, kuid usuvabadus säilis. Louis XIV see ei meeldinud.
· Projekt (Kuura 2008) - uudse tulemuse saavutamisele suunatud tähtajaline töö või töö osa. · Prokuura (Tarkinvestor.ee) - prokuristile antav volitus juriidilistele dokumentidele allakirjutamiseks ja/või äriasjade ajamiseks; kaubandustehingute eest makstav tasu. · Spekulatsioonkaubandus (Tarkinvestor.ee) - kaubandus, mille tehingud toimuvad ilma kindla kauba olemasoluta. · Tollibarjäär (Tarkinvestor.ee) - kõrged sisseveotollid importkaupade sisseveo tõkestamiseks. · Täisühing (Kuura 2008) (general partnership) on ettevõte, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. · Usaldusühing (Kuura 2008) (trust company) - ettevõte, millel on vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik peab aga olema piiratud vastutusega. · Valiidsus (Tarkinvestor
aastal rahandusministriks tõusnud Jean- Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa lääneranni- kuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe kaunis orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]
välja arvatud kerjused ja kodutud, kes olid allpool seisusi. Kõige arvukamas kolmandas seisuses oli enamus riigi rahvast, sealhulgas kõige suuremaid makse maksvad pankurid ja suurkaupmehed, kes tõid riigile küllalt suure osa maksudest. Maksupoliitikas rentis kuningas maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes, maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik kehtestati kõrged sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam. Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles'i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist
Vastureformatsioon-Katoliiklik reformatsioon, Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Augustiinlased- koorihärrad. Jesuiidid- Katoliikliku kiriku mungaordu. Absolutism- Valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- Merkantilism- majanduspoliitika majanduselu kaitsmiseks, meetmed: 1.välismaa meistrite Prantsusmaale toomine 2.manufaktuuride rajamine 3.kõrged sisseveotollid Viigid- poliitiline partei parlamendis (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile). Toorid- poliitiline partei parlamendis (toetas kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist). Jakobiinid- Kodanike täieliku võrdõiguslikkuse pooldajad. Sankülotid- Vabariigi pooldajad. Viini kongress- Euroopa korrastamiseks loodud kongress. Bourbonid- Prantsuse kuningdünastia.
Võimule sai Louis XIV e Päikesekuningas: · Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin · Pärast Mazarin'i surma hakkab valitsema Louis XIV · Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid
oli pärinud Hispaania trooni. See sõda tõi Louis XVI-le palju väärtuslikke linnasid Flandrias. (1) 3.2Allakäik valitsusajal Murdepunkt Louis-i valitsusajal, peale varasemat hiilgeperioodi ja hilisemat katastroofi, tuli peale Jean Babtiste Colbert-i surma. Colbert oli Louis-i jaoks tähtis isik. Ta oli Louis-i rahandusminister, kes majandas merkantilistlikult, soodustas manufaktuuride teket, kehtestas kõrged sisseveotollid, edendas kaubandust ning lasi rajada maanteid ja kanaleid. Ilma Colbertita oli Louisi-l raskem hakkama saada. Peale paljude peetud armusuhete, jäi Louis kokku elama Madame de Maintenon. Louis abiellus salaja Madame de Maintenon-ga 1683. Naine jagas kuninga leina kaotatud sõdade ja üksteisele järgnenud kõigi peale kahe järeltulija surmade. Need kaks, kes ellu jäid, olid Louis-i lapselaps PhilipV Hispaaniast ja lapselapselaps kellest sai peale Päikesekuninga surma Louis XV
raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI 1610-1643 1643-1715 1715- 1774 1774- 1792
varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha
väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Iseloomusta merkantilistlikku majanduspoliitikat. kuningas louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Colbert, kes korraldas prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. ta kutsus prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kondlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. colbert kehtestas kõrged sisseveotollid ning prantslased olid sunnitud tarbima rohkem kodumaist toodangut. kaubanduse edendamiseks ehitati palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid vahemere-äärseid sadamaalinnu prantsusmaa läänerannikuga. louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha, riigikassa täitmiseks müüdi aadlitiitleid ja ametikohti. Iseloomusta Louis XIII valitsemisaega. (1610-1643) 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul . Louis XIII
Aastatel 1920- 1924 otsustas ülevenemaalisest turust eraldatus eelkõige olulisel määral evakueeritud laevatehaste ,,Dvigateli" ja ,,Volta" saatuse, mis jäid seisma või töötasid osalise võimsusega. Seisis peaaegu täielikult evakueeritud Bekkeri tehas. Idaturu kaotus andis end teravalt tunda Mayeri keemiatehases ning Lutheri vineeri- ja mööblivabrikus. Samal ajal hakati asutama uusi ettevõtteid mille toodang läks siseturule. Kõrged sisseveotollid aitasid tööstusettevõtteile kindlustada siseturgu ja lõid head tegevustingimused uutele ettevõtetele. 1918- 1924 olid põlevkivitööstuse arengu algaastad. 1921. aastal hakati kasutama kodumaiseid fosforiite. 1924. aastal pandi alus kummitööstusele. Vaatamata mõningate tehaste osalisele töötamisele ning teiste sulgemisele, kasvas suurtööstuse brutotoodang 1922.-1924. aastal kahekordseks. 4.2. Majanduse tõusuaastad 1925 1927.
aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe kaunis orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]
Ülimaks eesmärgiks sai riigi võimsus ja rikkus. Merkantilistliku majanduspoliitika rakendamine tõi kaasa riigi sekkumise majandusellu, eeskätt tööstuse ja kaubanduse arendamisesse. Tööstuse sihipärane toetamine. Töö tootlikkuse tõus. Kaubanduse arendamine. Kuna rikkus seisnes raha kogumises, siis seati eesmärgiks aktiivse kaubandusbilansi saavutamine hinnaliste kaupade väljaveoga. - Omamaise tööstuse toetamiseks kehtestati sisseveotollid ja -keelud välismaistele võistlevatele toodetele. - Sisekaubanduse edendamiseks alustati keskaegsete mõõdu- ja maksusüsteemide ühtlustamist, kaotati sisetollid ja parandati liiklusolusid. - Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul
1931 kriisi haripunkt; Adaleni sündmused; Pärast võeti vastu seadus, mis vähendas politsei mõjuvõimu; Sotsiaaldemokraatide valitsemisaja algus. 1932.Moonutasid sotsid valitsuse peaministri koht jäi neile kuni 1969.aastani. Per Albin Hansson (sotsialiste juht ja peaminister) Tema ajal viidi läbi sotsialistlik reform, pani aluse Rootsi heaolu riigile; Heaoluriigi kujunemise algus. Krooni devalveerimine (kroon tehti vabaks); Sisseveotollid (põllumajanduse ja tööstuse arenguks); Töötuskindlustus; Vanaduspensioni tõstmine; Puhkusetasud (2x sai inimene aastas tasuliselt puhata); Pikaajalised töölepingud (leping on peamiselt tähtajatu); Välispoliitika 1938 kuulutas Rootsi end neutraalseks; Hakati ette valmistama Skandinaaviamaade ühist kaitsesüsteemi; TAANI 1920 sai Taani tagasi Põhja-Schleswigi; Kõige populaarsem partei sotsiaaldemokraadid;
rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega. Hinnad tõusid aastaga ca 400%. Õnnetuseks oli see ka ikaldusaasta, seega oli toitu üsna napilt. Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Valitsus lootis esmalt tööstuse eelisarendamise läbi riiki kriisist välja viia. Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti. 1919 aastal loodud Eesti Pank asus reguleerima rahandussüsteemi ja krediteerima (st laenu andma) eeskätt tööstusettevõtteid. Algul tundus suund edukas, sest kommunistlik Venemaa ajas aastatel 1920-1922 Eestiga aktiivset majanduspoliitikat. Lõppes see krahhiga, sest Vene turu taassulgumisel 1922 aasta lõpul tabas Eestit uus pankrottide laine. 1924.a algas Eestis majandusliku tõusu periood, mis on seostatav tollase majandusministri
maksukoormust, teostas ranget kontroll ametnike üle, et need ei varastaks ega võtaks altkäemakse. Tollimaksud välismaa laevadele Prantsusmaa sadamates, laevaehituse stimuleerimine Prantsusmaal preemiate maksmisega. Asutas kaubandusühinguid (Prantsuse Ida-India Ühing aastal 1664). Colbert keelas Prantsuse toodetele konkurentsi pakkuvate välismaa kaupade sisseveo, muudele kaupadele kehtestas kõrged sisseveotollid, keelas tooraine väljaveo, sisuliselt monopoliseeris väliskaubanduse. Colbert soodustas privileegide ja toetustega kalevi-, linase riide, naha-, siidi-, klaasi- ja pitsimanufaktuure, kutsus välismaalt Prantsusmaale tööle häid meistreid ja oskustöölisi. Colberti juhtimisel likvideeriti Prantsusmaal praktiliselt riigiametnike korruptsioon, ta reorganiseeris maksusüsteemi selliselt, et riigitulude kasv ennetas kulusid. Üheaegselt majanduse arenguga tugevnes
kuldrubla. Halvasti mõjusid meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine - vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas puudusega - hinnad tõusid aastaga ca 400%, lisaks oli see ikaldusaasta, Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Kriisist väljaviimine: + Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti. + 1919 aastal loodud Eesti Pank - reguleeris rahandussüsteemi ja krediteeris (st laenu andma) tööstusettevõtteid. + 1923. aastal krahh - Vene turu taassulgumisel Hilary Karu 61 D 11 EESTI AJALUGU Majanduslik tõus 1924.aastast + Otto STRANDMANI tegevusega rahandusminister
rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega. Hinnad tõusid aastaga ca 400%. Õnnetuseks oli see ka ikaldusaasta, seega oli toitu üsna napilt. Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Valitsus lootis esmalt tööstuse eelisarendamise läbi riiki kriisist välja viia. Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti. 1919 aastal loodud Eesti Pank asus reguleerima rahandussüsteemi ja krediteerima (st laenu andma) eeskätt tööstusettevõtteid. Algul tundus suund edukas, sest kommunistlik Venemaa ajas aastatel 1920-1922 Eestiga aktiivset majanduspoliitikat. Lõppes see krahhiga, sest Vene turu taassulgumisel 1922 aasta lõpul tabas Eestit uus pankrottide laine. 1924.a algas Eestis majandusliku tõusu periood, mis on seostatav tollase majandusministri Otto
annaabi.ee 
