külmumist ja ülessulatamist vees b. materjali omadus loomulikus olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees c. materjali omadus taluda miinuskraade 4. Materjali survetugevus (tugevus) näitab: a. materjalis olevat sideaine hulka b. materjali proovikeha purustamiseks vajalikku survepinget c. materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele 5. Plastifikaatori ülesanne segus on? a. Siduda vett ja parandada mõrdi töödeldavust b. Suurendada mõrdi kivinemiskiirust c. Võimaldada müüriladumist talvel 6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7. Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis? a
temp.pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. · Tõmbele- kontrollitakse suuri deformatsioone omavai materjale. · Paintugevuse- määramisel on proovikeha talakujuline ja ta surutakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus- materjali võime vastu panna teise materjali kivistustele või sissetungimisele. · Hõõrduvus- on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Kuluvus- on materjali massikadu hõõrde ja lõõkide koosmõjul. · Lõõgitugevus- iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisetele koormistele. · Elastsus- on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
derformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5..20 korda suurem kui tõmbetugevus.kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele.näiteks betoon. Paindetugevus,Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. · Tala alumised kiud pikenevad,ülemised lühenevad. Kõvadus · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes.kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul
soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. 15. Tulepüsivuse järgi liigitatakse hooned: mittesüttivad materjalid, raskeltsüttivad materjalid ja süttivad materjalid. 16. Kuumakindlus materjali võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 17. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. 18. Kivimaterjalide kõvaduse skaala: 1 - talk, 2 - kivisool, 3 – kaltsiit, 4 – sulapagu, 5 – apatiit, 6 – ortoklaas, 7 – kvarts, 8 – topaas, 9 – korund, 10 – teemant. 19. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. 20. Standardne puidu niiskus on 15%. 21. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma
Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide jaoks Tõmbetugevus - materjalide, mis deformeeruvad enne purunemist, jaoks Paindetugevus Kõvadus - materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele v sissetungimisele Termilised omadused: Külmakindlus - materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist Soojajuhtivus - materjali omadus juhtida soojust läbi enda(mida kergem ja poorsem, seda väiksem soojusjuhtivus) Soojamahtuvus - on materjali pmadus neelata sooja soojendamisel ja ära anda sooja jahtumisel Tulekindlus - materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris (tulekindel, raskelt sulav ja kergelt sulav)
Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Mõned neist põhinevad ultraheli läbivusele, mõned resonantsile omavõnkesagedusega jne. Materjal jääb seejuures terveks, kuid nende meetodite täpsus on enamasti väiksem. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. 4
Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma
kokku omavõnkesagedusega. Omavõnkesagedus on antud materjalist kindla suurusega proovikehale iseloomulik suurus. Kui näiteks betoonist proovikeha allutada külmutamisele-sulatamisele, siis tekkivad proovikehasse esialgu mikropraod, mida pealispindsel vaatlemise ei näe, küll aga muutub omavõnkesagedus. KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. • Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- fluoriit ehk sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas ehk põldpagu, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. Kõvem mineraal kriimustab pehmemat. • Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi
Puur pöörleb ümber oma telje - lõikekiirus Etteande suund puurimisel on piki puuri telge . Puuri nimimõõdud : Puuri üldpikkus Puuri kinnitusosa pikkus Puuri lõikeosa läbimõõt Puuri kinnitusosa läbimõõt Puurid töötamiseks ühespindlilise puurpingiga Puuride saba on silindrilise kujuga sabaosa läbimööt on sama kui lõikeosal Puurid kinnitatakse padrunisse . Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele Tuntumad kõvadusteimid ehk katsed on : Brinelli, Rockwelli, Vickersi Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb . Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali
> Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid.
vastavalt sellele, kui täiuslikult mineraal lõheneb, on lõhenevus: ¤ülitäiuslik ¤täiuslik ¤keskmine ¤ebatäiuslik Murdepind. Kui mineraalil lõhenevus puudub või kui välisjõud mõjub sellises suunas, et mineraal ei saa lõheneda, siis ta murdub ja tekib murdepind. Murdepinna kujud: karpjas, muldjas, teraline, astmeline, haakjas, pinnuline. Erikaal sõltub m-de keem. koostisest. Kõvadus. Kristallide ja m-de kõvaduseks nim. nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat vastupanu. Mineraalide kirjeldamine Anorgaanilised mineraalid I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud
-Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja
Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu
Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Moshi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Metallide jt deformeeruvate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et proovikeha pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu
Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul.
Puidu painet võib täheldada raamaturiiulitel, mis peavad suurt koormust taluma (tüübelühendusega riiul talub suuremat koormust kui kanduritele toetuv riiul). _____________________________A. Roos______________________________ 47 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 58. Paindetugevus Joonis 59. Paindetugevuse määramine laboris Kõvadus, elastsus Puidu kõvadus on puidu võime vastu panna teise keha sissetungimisele (lõikamisele). Kõvaduse määramiseks kasutatakse tavaliselt Brinell´i või Janka meetodiga. Brinell´i meetodi järgi surutakse aeglaselt puitmaterjalisse 50kp jõuga karastatud teraskuul läbimõõduga 10mm. Peale minuti möödumist eemaldatakse kuul ning mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõt mm-s. Janka meetod on puidu jaoks kohandatud Brinell´i meetod, mille käigus surutakse puitmaterjali pinda varda kera kujuline ots, mille lõikepind on 1cm2. _____________________________A
ja paindele. 2)Survetugevus-kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust. 3)Tõmbetugevus-proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). 4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul
keskmine. Lisaks kontrollitakse materjali tugevust ka märjalt ja kuivalt. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse 3 Pl R p= 2 b h2 P purustav jõud (N või kg), l tala tugede vahe (mm või cm), b tala laius (mm või cm), h tala kõrgus (mm või cm). Kõvadus On materjali võime vastu panna teiste materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Metallide ja teiste deformativsemate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinnasesse surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist keha ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse
Survetugevus Tõmbetugevus Paindetugevus. Mida suurem on puidu niiskus, seda väiksem on survetugevus Mida suurem on puidu tihedus, seda suurem on survetugevus Survetugevus on erinev sõltuvalt suunast puidukiudude suhtes – suurim pikikiudu. Paindetugevus – vastupanu paindejõududele. Puidu kõvadus Kõvadus on materjali võime avaldada vastupanu teise keha sissetungimisele.. Kõvadus iseloomustab materjali pinda. Puidu kõvadust määratakse standardiseeritud katsega. Kindlate mõõtudega ümara otsaga varras ristlõikepinnaga 1 cm 2 surutakse puidu pinda ja määratakse sissesurumiseks vajalik jõud. Puidu kõvadus sõltub : Puidukiudude suunast – suurim pikikiudu Puuliigist – suure sügispuidu osakaaluga liikidel suurem . Niiskusest – mida väiksem on niiskus, seda suurem on kõvadus.
Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul.
Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali
18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus
annaabi.ee 
