vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi. Subjektiivsed hinnad on muutlikud ja sõltuvad tehingu tingimustest ja partneri. Koostöökasu eelduseks võib pidada asjaosaliste summaarse kasu kasvu (Kaldor- Hicksi-parendust) siis on olemas teoreetiline võimalus Pareto-parenduseks Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Ranges mõttes saab koostööst ja -kasust rääkida vaid siis, kui seeläbi paraneb kõigi heaolu (toimub vähemalt Pareto-parendus) võrreldes lähtepositsiooniga (LP).
piiridega. Tehnilised kitsendused tulenevad tehnika arengutasemest, loodusseadustest ja ökoloogilistest piiridest. Sotsiaalsed kitsendused. On ökonoomika kui koostegevusteooria huvi keskmes, sest on sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad. agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi. KOOSTEGEVUSTEOORIA: Strateegiline sõltuvus: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! Isegi ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõuab mingit koostegevusteooriat Parameetrilise käitumise korral ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide) Strateegilise käitumise puhul reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib
mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. · Negatiivne koostegevus seisneb koostöö puudumises keegi ei saa kasu või keegi saab kahju. Siin pole üht läbivat terminit kasutame erinevaid väljendeid (reetmine, konflikt, ärakasutamine, viilimine, kurnamine jt). · Koostegevus (interaktsioon): ühised ja vastandlikud huvid · Auto näide!!! · Koostöökasu all mõtleme abstraktsemalt sellele heaoluvõidule ehk lisale, mida asjaosalised koostööst (antud juhul tehingust) loodavad. Neid kasusid ei saa üldjuhul omavahel võrrelda ega liita, sest tegemist on individuaalselt subjektiivsete suurustega. Eelkõige on tähtis, et iga koostööpartneri kasu oleks positiivne, et tal oleks pärast tehingut parem olla kui enne
psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et institutsioonide rajamine, kasutamine ja muutmine nõuab reaalseid ressursse. Paralleelselt vaadeldakse transaktsiooni-kuluna ka heaolukadu (saamata jäänud tulu e koostöökasu), mis mingi institutsiooni kasutamisega kaasneb, võrreldes teoreetilise (pareto-optimaalse) olukorra või mõne parema reaalse (pareto-superioorse) lahendusega. Suhtelepingud - Suhtelepingute kontseptsioon käsitleb inimeste vabatahtlikke informaalseid sotsiaalseid seoseid ja tugineb hüpoteesile, et selliste seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi
· otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist.
Lühiajaliselt tuleb institutsioone ja ühiskondliku otsustusprotsessi reegleid tõlgendada kui muutumatuid konstante. Majanduspoliitika elluviijad sõltuvad peamiselt järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest: turusüsteem,demokraatia, bürokraatia,mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. 52. Kollektiivide loomise vajadus.Ratsionaalsuslõks kollektiivide moodustamisel. Kollektiivide loomise vajaduseks on koostöökasu. Sellisel juhul ei teki otsustuskollektiivi, sest iga indiviid tahab olla kasukollektiivis, kuid ei taha olla vastavas kulukollektiivis. Kirjanduses nimetatakse seda nähtust ka dilemmastruktuuriks, vangi- dilemmaks ja ratsionaalsuslõksuks. Ratsionaalsuslõks-normi rikkumine tasub end ära seda enam, mida enam teised sellest kinni peavad. 53. Kollektiivhüvise vabatahtliku eratootmise võimalused. Kollektiivhüviste individuaalne tootmine: eeldus-
• otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika):
annaabi.ee 
