Ettevõtte üleandmine reguleeritud VÕS §-dega 180-185 (Vt VÕS kommentaar). Ettevõtja tegevusala Valitud tegevusala ei piira ettevõtja õigusvõimet. Osa tegevusalasid eeldavad tegevusloa ehk litsentsi olemasolu. Tegevusloast tuleb eristada registreeringut majandustegevuse registris (MTR). Põhitegevusala tuleb valida "Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist". Tegevusala võib omada tähendust sisesuhtes. Füüsilisest isikut ettevõtja (FIE) vt ÄS §§ 3; 8; 5114 FIE-ks üksnes füüsiline isik. Ettevõtja tegevuse järgi (ÄS § 1) FIE peab olema kantud äriregistrisse (ÄS § 511.4), see ei mõjuta õiguslikku seisundit. FIE kantakse äriregistrisse lähtuvalt tema ettevõtte asukohast. FIE-ks võib olla iga füüsiline isik, sh vähemalt 15-aastane alaealine, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega.
Patsiendil keeruline leida isik, kes selle eest konkr vastutab. § 1054 lg-d 1-3. ÄÜ töötaja põhjustab töötamise käigus kellelegi III-le kahju. Sellisel juhul võetakse vastutusele nende lg-te alusel. 9. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? ?? Juhatuse liikme koh puhul saame eristada 2 tüüpi: kohustused sisesuhtes jur isiku ees, kohustused välissuhtes, mis on III isikute ees. Koh, mis jur isikul on III isikute ees, ei ole samastatavad nende koh, mis juh liikmel III isikute ees e juhatuse liige ei vastuta jur isiku kohustuste täitmise ees. Kui juh liige rikub sisesuhtes olevaid kohustusi, ei saa III isikutel tekkida nendel alustel juh liikme vastu nõudeid. Jur isikul endal tekivad kahju hüvit nõuded juh liikme vastu. Vastutus III
1.6. Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral 2. Nõude üleminek seaduse alusel 3. Kohustuse ülevõtmine 3.1. Kohustuse ülevõtmise tingimused ja tagajärjed 3.2. Kohustusega ühinemine (VÕS § 178) 3.3. Lepingu ülevõtmine (VÕS § 179) 2. Isikute paljususe liigid 2.2. Osakohustus 2.3. Ühiskohustus 2.4. Solidaarvõlgnikud. Tagasinõue solidaarvõlgnike sisesuhtes. Rikutud solidaarvõlasuhe 2.5. Osavõlausaldajad 2.6. Ühisvõlausaldajad 2.7. Solidaarvõlausaldajad 3. Kolmandad isikud 3.1. Piiritlemine, liigitus ja tüüpilised lepingud 3.2. Leping kaitsekohustusega kolmanda isiku suhtes 3.3. Lepingud kolmanda isiku kasuks Üliõpilane oskab: 1. Kontrollida nõude ülemineku kehtivust, võlgniku vastuväiteid ning teab, millised kõrvalkohustused
nakkushaiguse). 9. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? Piiratud vastutusega äriühingute üldine loogika on see, et osade ja aktsiate omanikud ja juhtkonna liiked üldõhimõtte järgi ei vastuta isiklikult ja oma varaga ühingu kohustuste eest. Omavahel võiks eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtes ja tema kohustusi välissuhtes. Juriidilise isiku ees on juhatuse liikmel sisesuhte kohustus. Lisaks nendele võib juhatuse liikmel olla kohustusi ka välissuhtes ehk kolmandate isikute ees. Reegel: sisesuhte kohustuste rikkumine ei vii juhtkonna liikme isikliku vastutuseni kolmandate isikute ees. Tähtsaks sisuliseks küsimuseks on see, et millised on juhtorgani liikme välissuhte kohustused. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust see, et õigeaegne pankrotiavalduse esitamise
avatakse filiaalikohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. 32. Selgita, mis on väline esindusõiguse piirang ja mis on sisesuhtest tulenev piirang? Too näiteid. Juhatuse esindusõigus (TsÜS § 34; ÄS § 307) Eristada tuleb esindusõiguse ulatust: a) aktsiaseltsi sisesuhtes ja b) aktsiaselts välissuhtes (suhtes kolmandate isikutega). Esindusõigus sisesuhtes võib olla piiratud seaduse (ÄS § 317 lg1), põhikirja, või organi otsusega, samuti juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahelise lepinguga (nt ÄS § 317 lg 1). Sisesuhte piirangutel, mida registrisse ei saa kanda, ei ole reeglina mõju esindusõigusele kolmandate isikute suhtes (va kui kolmas isik pahauskne, sisesuhte piirangut on rikutud ja tehing on
kõrgemalseisev organ (kas nõukogu või aktsionäride üldkoosolek), vt ÄS § 317 lg 8; 298 lg 1 p. 8). Nõude võib esitada ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud aktsiaseltsi vara arvelt (ÄS § 315 lg 4; § 327 lg 4). Pankroti väljakuulutamisel saab nõude esitada aga üksnes pankrotihaldur. Seetõttu on selle võimaluse kohaldamisala väike. Vastutuse piirangud ja vastutuse välistatus. Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on: a) juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu, siis ei kehti selline loobumine ega ka kokkulepitud vastutuse piirang juhul, kui sisesuhte järgseks nõude esitajaks on
on leidnud palju käsitlemist ka kohtupraktikas. Kõige üldisem põhimõte, millest peaks juhtorgani liikme vastutus peaks lähtuma on see, et üldjuhul juhtorgani liige ei vastuta. Juriidilise isiku kohustusi ja tema juhtorgani liikmete kohustusi ei tohi samastada ega kanda ka üle. Tuleb eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtest ja välissuhtest. 9 Juhtorgani liikme kohustused sisesuhtes on üksnes need kohustused, mis tal on juriidilise isiku ees. Nende kohustuste rikkumine, kui nende tagajärjel kannatab kahju kolmas isik, ei too kaasa juhtorgani liikme isiklikku vastutust. Kui juhatuse liige on rikkunud kohustusi sisesuhtes ja põhjustanud nt juriidilise isiku pankroti, siis jääb võlausaldaja täieliku kaitseta. Sellisel juhul on oluline teada TsÜS §-s 37 lg 2 sätestatud skeemi, mille kohaselt on võlausaldajal õigus esitada nõue juhatuse liikme
See tähendab, et juhul, kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Oluline on see eelkõige tagatise andnud isikute jaoks, sest VÕS § 69 lg-s 7 tehtud viide sama paragrahvi eelmistele lõigetele laiendab solidaarvõlgnike sisesuhte kohta sätestatu ka tagatise andnud isikute vahelisele sisesuhtele. Tagatise andnud isikute puhul eeldatakse, et nad vastutavad sisesuhtes võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Lepingust tulenevalt võib konkreetse tagatise andja vastutuse osa suhtes koguvõlga kindlaks määrata eelkõige tema poolt võetud vastutuse maksimumsummade alusel (nt tagatise väärtuste suhte alusel üksteisesse määratakse kindlaks ka vastutuse osa suhtes koguvastutusse). Võlausaldaja poolt nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku vastu ei vabasta teisi võlgnikke
See tähendab, et juhul, kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Oluline on see eelkõige tagatise andnud isikute jaoks, sest VÕS § 69 lg-s 7 tehtud viide sama paragrahvi eelmistele lõigetele laiendab solidaarvõlgnike sisesuhte kohta sätestatu ka tagatise andnud isikute vahelisele sisesuhtele. Tagatise andnud isikute puhul eeldatakse, et nad vastutavad sisesuhtes võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Lepingust tulenevalt võib konkreetse tagatise andja vastutuse osa suhtes koguvõlga kindlaks määrata eelkõige tema poolt võetud vastutuse maksimumsummade alusel (nt tagatise väärtuste suhte alusel üksteisesse määratakse kindlaks ka vastutuse osa suhtes koguvastutusse). Võlausaldaja poolt nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku vastu ei vabasta teisi võlgnikke
enam kala püüda. Üsna võimatu oleks tõendada, kes konkreetselt selle eest vastutama peaks (milline füüsiline isik ettevõttest X). Organisatsiooni süü kontseptsioon võimaldab esitada kahjunõude organisatsiooni vastu tervikuna. 22. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult lep- inguvälise kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? Oluline eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtes ja välissuhtes: Kui on rikkunud kohustusi muuhulgas ka välissuhtes, siis juhtorgani liige vastutab. * Nt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustus (TsÜS 36). Kui seda kohustust rikkunud, siis võimalik esitada nõue kolmandatel isikutel otse füüsilise isiku vastu. * Nt juhatuse liikme autoavarii ajal mil ta täitis juhatuse liikme kohustusi.
ületades talle antud piire 1. ESINDUSÕIGUSETA ESINDUSE TEGAJÄRJED VÄLISES SUHTES Esindusõiguseta esindaja mitmepoolne tehing ei hakka esindusõiguse puudumiseta kehtima (või piire ületades) vaid omandab hõljuvalt kehtetu saatuse; tehingu seab heakskiiduga kehtima panna Esindusõiguseta esindaja ühepoolne tehing ei ole hõljuvalt kehtetu vaid see on tühine; esindatav ei saa heakskiiduga tehingut kehtivaks muuta 2. ESINDUSÕIGUSETA ESINDUSE TAGAJÄRJED SISESUHTES: kas esindatava ja esindaja vahel eksisteerib või eksisteeris omavaheline suhteid ning õigusi ja kohustusi reguleeriv sisesuhe ning kas esindaja tegevus oli seatud õiguste ja kohustuste täitmisega. 3. ESINDUSÕIGUSETA ESINDAJA JA KOLMANDA ISIKU VAHELINE SUHE: esindajal ja kolmandal isikul ei teki üksteise suhtes õigussuhet ega vastastikuseid õigusi ja kohustusi (esindusõigus olemas); kui esindusõigus puudub võib tekkida kolmandal poolel esindajale nõudeõigus kahjuhüvitamiseks
Ja kuna volitust ei olnud, siis nõukogu liikmel puudus esindusõigus ja sp on tühine tehing TsÜS-i järgi (juhatus saaks selle heaks kiita). On välised esindusõiguse piirangud (nende kohta on tehtud kanne äriregistrisse, st on kolmandatele isikutele nähtav) ja sisesuhtest tulenevad esindusõiguse piirangud (põhikirjast tulenevad piirangud, mida ei saa registrisse kanda). Kui tegemist on sisesuhtest tuleneva piiranguga, siis kehtib see vaid aktsiaseltsi sisesuhtes ning sellel puudub tähendus kolmandate isikute suhtes (ÄS § 307 lg 2). RKTKo 3-2-1-139-97: TsÜS § 44 lg 3 kohaselt määratakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ning pädevust võib teistele organitele edasi anda vaid seaduses sätestatud juhtudel. Aktsiaseltsi juhatuse pädevus on sätestatud ÄS §-s 306 ja selle esimese lõike kohaselt kuulub juhatuse pädevusse aktsiaseltsi esindamine
lpteab tsiviilõigussuhteid esindatava nimel ja tema jaoks. Esindus on esindaja tegevus. Situatsioon, kus isik ise 3 isikuga ei suhtle, aga keegi teeb seda tema eest. 10.2 Esindusõigus ja volitus Esindus on esindaja käitumine. Esindusõigus on see õiguste kogum, mille raames esidnaja tegutseb. Tal peab olema esindusõigus. Esindusõigus jaguneb 2ks: · Seadusjärgne esindusõigus. Sisu tuleneb seadusest. Juriidilise isiku puhul sisesuhtes võib esindusõigust piirata, aga need pole kehtivad kolmandatele isikutele. Ühise esindus õiguse puhul võib esindajat piirata ka suhetes kolmandate isikutega. · Tehinguline esindusõigus e volitus. See on ANTUD esingusõigus. Esindatav volituse puhul ise määrab esindusõiguse mahu. Ei ole ette nähtud eraldi vorminõuet, küll aga pg 118 lg reegel et kui volitus on antud sellise tehingu tegemiseks, mille jaosk on
või lpteab tsiviilõigussuhteid esindatava nimel ja tema jaoks. Esindus on esindaja tegevus. Situatsioon, kus isik ise 3 isikuga ei suhtle, aga keegi teeb seda tema eest. 10.2 Esindusõigus ja volitus Esindus on esindaja käitumine. Esindusõigus on see õiguste kogum, mille raames esidnaja tegutseb. Tal peab olema esindusõigus. Esindusõigus jaguneb 2ks: Seadusjärgne esindusõigus. Sisu tuleneb seadusest. Juriidilise isiku puhul sisesuhtes võib esindusõigust piirata, aga need pole kehtivad kolmandatele isikutele. Ühise esindus õiguse puhul võib esindajat piirata ka suhetes kolmandate isikutega. Tehinguline esindusõigus e volitus. See on ANTUD esingusõigus. Esindatav volituse puhul ise määrab esindusõiguse mahu. Ei ole ette nähtud eraldi vorminõuet, küll aga pg 118 lg reegel et kui volitus on antud sellise tehingu
Ühine esindusõigus on ainus juhatuse liikmete esindusõiguse piiramise võimalus, mis kantakse ühingu registrikaardile ning kehtib ka kolmandate isikute (sh ühingu äripartnerite) suhtes. Tehingute tegemine üksiku juhatuse liikme poolt ühise esindusõiguse nõuet rikkudes toob kaasa vastavate tehingute tühisuse. sisesuhtest tulenev piirang. Juhatuse liikme üle ühise esindusõiguse kaudu järelevalve teostamise asemel oleks mõistlik piirata juhatuse liikme esindusõigust sisesuhtes ühinguga, sätestades põhikirjas või juhatuse liikme teenistuslepingus tehingute loetelu, milleks juhatuse liige vajab nõukogu nõusolekut. · Too näiteid tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest. Millist rolli mängib antud mõiste äriühingute tegevuse puhul. ÄS § 317 lg 1, sätestab loetelu tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ja mille sõlmimiseks on juhatus õigustatud vaid nõukogu nõusolekul
esindatava jaoks, mille kaudu esindaja tekitab, muudab võib lõpetab õigussuhteid esindatava jaoks. 10.3. Esindusõigus. Volitus. Esindusõigus on see õiguste kogum, mille raames esindaja tegutseb. Esindusõigus jaguneb kaheks: · Seadusjärgne esindusõiguse sisu tuleneb seadusest. Ainuke juriidilise isiku juhatuse liikme esindaja piirang saab olla kui on ette nähtud ühine esindusõigus ja see on kantud äriregistrisse. Sisesuhtes võib esindusõigust piirata, kuid need piirangud pole kolmandate isikute suhtes kehtivad. · Tehinguline esindusõigus ehk volitus antud esindusõigus, mille esindatav on andnud esindajale. Volituse puhul esindatav ise määrab esindusõiguse mahu. Volitusele pole eraldi ette nähtud vorminõuet, siiski §118 lg 3 reegel, et kui volitus on antud sellise tehingu tegemiseks, mille jaoks on seaduses ette nähtud kohustuslik
ÄS § 313 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine võib kaasa tuua ka juhatuse liikme kriminaalvastutusele võtmise. Juhatuse liikme esindusõigus Juhatuse liikme esindusõiguse osas tuleb eristada: 1) sisesuhet, so aktsiaseltsi siseselt määratud juhatuse liikme esindusõigust ja 2) välissuhet, so juhatuse liikme esindusõiguse ulatust kolmandate isikute suhtes, kes aktsiaseltsiga tehinguid teevad. Sisesuhtes võib piirata põhikirja või nõukogu otsusega juhatuse õigust esindada aktsiaseltsi. Tüüpiline piirang on, et teatud tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu nõusolekut. Välissuhtes kehtib aga põhimõte, et kolmandate isikute suhtes on igal juhatuse liikmel piiramatu esindusõigus, va ühel juhul - kui äriregistrisse on kantud juhatuse liikmete ühine esindus (ÄS § 307 lg 1).
jaoks, mille kaudu esindaja tekitab, muudab võib lõpetab õigussuhteid esindatava jaoks. 10.3. Esindusõigus. Volitus. Esindusõigus on see õiguste kogum, mille raames esindaja tegutseb. Esindusõigus jaguneb kaheks: ∙ Seadusjärgne – esindusõiguse sisu tuleneb seadusest. Ainuke juriidilise isiku juhatuse liikme esindaja piirang saab olla kui on ette nähtud ühine esindusõigus ja see on kantud äriregistrisse. Sisesuhtes võib esindusõigust piirata, kuid need piirangud pole kolmandate isikute suhtes kehtivad. ∙ Tehinguline esindusõigus ehk volitus – antud esindusõigus, mille esindatav on andnud esindajale. Volituse puhul esindatav ise määrab esindusõiguse mahu. Volitusele pole eraldi ette nähtud vorminõuet, siiski §118 lg 3 reegel, et kui volitus on antud sellise tehingu tegemiseks, mille jaoks on seaduses ette nähtud kohustuslik vorm,
vastupidine kohustus. See tähendab näiteks seda, et korteriomanik ei saa esitada nõuet korteriomanike ühisuse vastu. Eelnimetatud seisukohta kinnitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 9.veebruarist 2011.a60. Lahendi punktis 10 asus kolleegium seisukohale, et korteriomanik saab korteriomanike ühisuse otsuse suhtes hagi esitada üksnes teiste korteriomanike vastu. Seega ei tunnitanud Riigikohus korteriomanike ühisust kui õigussubjekti, kes saab sisesuhtes kanda kohustusi. Ka välissuhetes on korteriomanike ühisuse esindusorganiks üldjuhul valitseja. Siiski tuleb ette olukordi, kus valitseja abi kasutamine ei ole võimalik, näiteks valitseja esmakordsel valimisel, vahetamisel või muudes olukordades, kus valitseja osalemine ei ole kas soovitav või võimalik. Kehtivas õiguspraktikas on kasutatud eelnimetatud probleem lahendamiseks kahte viisi:
volikiri või kohtuistungil protokollitud suuline volitus. Esindusõiguse ulatus on seadusega sätestatud. Volituses võib määratleda ära esindaja täpsemad õigused või neid selgesõnaliselt piirata. Kui esindusõigust ei ole volituses sisustatud, eeldatakse, et see hõlmab kõiki § 222 sätestatud õigusi ja kohustusi. Esindusõiguse piiramine on kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes kehtiv üksnes piiratud ulatuses, mis ei takista esindaja ja esindatava sisesuhtes esindaja õiguste märksa laiemat piiramist. TsMS § 222 lg 1 p 10 kohaselt annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebuse. Põhimõtteliselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust TsMS § 223 järgi piirata, kuid see säte ei võimalda piirata esindaja esindusõigust lahendi peale kaebamise õiguse osas.
Isikute paljusus: 9. 3-2-1-56-02, p 24 ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine; 10. 3-2-1-75-05, p 17 VÕS § 137 ja 138 kohaldamine 11. 3-2-1-77-05, p 12 solidaarvõla sissenõudmine, 3-2-1-128-10, p 10 solidaarvõlgnike sisesuhe 12. 3-2-1-190-13, p 27 nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu 13. 3-2-1-11-15, p 14 solidaarvõlausaldaja õigus kasutada nõuet sisesuhtes 14. 3-2-1-29-14, p 19-21 tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 15. 3-2-1-119-16, p 22 - kaaskäendajate vastutus võib kokkuleppeliselt olla ka osavastutus 16. 3-2-1-11-15, p 14 solidaarvõlausaldaja vastuväited Kolmandad isikud: 17. 3-2-1-140-07- leping kolmanda isiku kasuks (tunnused); 3-2-1-142-00 (Tõrva Vara) kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu muutmise ajaline piir. 18. 3-2-1-94-02 lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB! 19
annaabi.ee 
