oleneb seaduspärasusest, mille kohaselt elemendid eri laadi suhetes esinevad. Süsteemkäsitluse puhul vaadeldakse terviknähtusi kui elemendihulki, mille käitumine sõltub üksnes elementide käitumisest, vaid olulisel määral sellistest süsteemikomponentidest, mida elemendid ei hõlma ega sisalda. Ruumi- ja ajasuhe - käsitletakse mehhaanikas kinemaatiliste süsteemide ruumi- ja ajakoordinaatidena. Sise- ja välissuhe - sisesuhe toimib süsteemi elementide vahel, välissuhe antud süsteemi ja teiste süsteemide vahel, samuti vaadeldava süsteemi elementide ja teiste süsteemide elementide vahel. 4. Selgitada võrgu mõistet, näiteks tema ajaloolise kujunemise abil. Selgituse maht võiks olla 3- 5 lauset. Kas võrk on süsteemi vastand või süsteemi klasse? Kui klass, siis mis laadi süsteem? Infovõrk varustab tarbijat infoga või siis andmetega. Infovõrk ehk ISDN (Integrated Services Digital
kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
2) Kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 101) - samamoodi nagu tühise tehingu korral: tehingu tühistanud isikul õigus reeglina nõuda teiselt poolelt usalduskahju hüvitamist 6. PEATÜKK 1. Üldpõhimõtted Esindamine ja esindus on selline olukord, kus üks isik teeb tahteavalduse (või leping), kellegi teise nimel, esindamise kohta on seadused TsÜS §115-131 VÄLISSUHE Esindatav –SISESUHE- Esindaja – Kolmas isik (lepingu teine pool) VÄLISSUHE Esindaja õigus esindatava nimel võib olla piiratud Esindamise mõiste ja tähendus – spetsiifiline tehingute tegemise viis, mille puhul tehingupool ei osale tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel isiklikult, vaid kasutab selleks kolmanda isiku ehk esindaja abi; esindamise all mõistetakse tsiviilõiguses seega esindaja poolt tehingu tegemist esindatava nimelt
tulemusel); b) välist tegutsemisorganisatsiooni (esindus). Eraõiguslikud juriidilise isiku organiks on üldjuhul üldkoosolek ja juhatus. Erandjuhtudel on organiks nõukogu. Kõrgeim organ on üldkoosolek. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Esindusorganiks on juhatus (seaduslik esindaja, TsÜS § 34 lg 1). Üldjuhul võib juriidilise isiku juhatuse nimel tegutseda suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige eraldi. · Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon). Juhtorganite liikmed on käsundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35). Juhtorgani liikmel on kohustus käituda majanduslikult otstarbekalt, st: a) hoolsalt, b) olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; c) ei tohi võtta põhjendamatuid riske.
o ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas o TsÜS § 115--131 esindusõigus o ÄS § 34 lg 2 on üks ÄS kõige olulisemaid sätteid kolmas isik ei pea kontrollima, milline oli esindatava ja esindaja vaheline sisesuhe volitusi kontrollitakse ÄR kande kaudu st tehing oli kehtiv (ÄS § 34 lg 2) 15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena
o ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas o TsÜS § 115--131 esindusõigus o ÄS § 34 lg 2 on üks ÄS kõige olulisemaid sätteid kolmas isik ei pea kontrollima, milline oli esindatava ja esindaja vaheline sisesuhe volitusi kontrollitakse ÄR kande kaudu st tehing oli kehtiv (ÄS § 34 lg 2) 15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena
Üldjuhul teevad isikud tehinguid ise, kuid teatud juhtudel ei ole see võimalik, sel juhul tehakse tehingud esindajate kaudu. Esinduse tagajärjel tekivad õiguslikud suhted esindatava ja kolmanda isiku vahel. Mõiste esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mille tulemusena tekivad, lõpevad või muutuvad õigussuhted esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esinduse puhul on oluline eristada esinduse sisesuhet ja välissuhet. Sisesuhe- on suhe esindatava ja esindaja vahel. See võib olla väga erinev. Näiteks: piiratud teovõimega isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping
tegemine. Muus osas võib väljendada ka mitte oma esindajate kaudu. Juriidilise isiku tegevus võib väljenduda ka tema töötajate kaudu. Esindamine saab olla nende kaudu kellel on esindusõigus. Seadusest tulenevalt on esindusõigus alati juhatuse liikmetel. Või juhatust asendavatel organite liikmetel. Juhatuse liikme esindusõigust on võimalik piirata, kuid see on sisesuhtest tulenev piirang.(nt suure summa investeerimise korral peab olema nõukogu nõusolek) (Sisesuhe: Juriidiline isik Juhatuse liige) 3isik 8 välissuhe Juriidilise isiku lõpetamine Võib olla lõpetatud kahel viisil : 1. vabatahtlikult Tsüs §39 2. Sundlõpetamise teel Tsüs § 40 §39 on ebaõnnestunult ülesehitatud, sest mitu alust. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus.
MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing). Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Ühing klassikalises mõttes on leping. Tsiviilõiguslik ühing: seltsing leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune). Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega. Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega). Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta.
26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb
täitmise eest. Käenduslepingu eesmärk on tagada põhivõlgniku kohustust võlausaldaja ees. Kui võlgnik muutub maksejõuetuks ja oma lepingulist kohustust seega rikub võlausaldaja ees, siis saab seda kohustust põhivõlgniku eest täita käendaja. Käendusleping sõlmitakse põhivõlgniku võlausaldaja ja käendaja vahel. Käendaja ja põhivõlgniku vahel on käendusest tulenev sisesuhe, mitte käendusleping. 5. Millised nõuded omandavad käenduslepingust käendaja, võlausaldaja? Võlausaldaja omab käendaja vastutuse korral (§ 145) nõuet käendaja vastu, et ta täidaks kohustuse põhivõlgniku eest, kui viimane ei ole võimeline enam kohustust täitma. Käendaja saab nõuda võlausaldajalt teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta 12 (§ 146 lg 1).
Juriidiline isik kui laiendatud vastutusüksus vastutab ka oma abiliste käitumise eest (kohaldatavad vastutuse Üldjuhul võib juriidilise isiku juhatuse nimel tegutseda suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige eraldi. põhimõtted teise isiku eest, vt. TsÜS § 132). Läbiv vastutus Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon). Läbiv vastutus tähendab loobumist juriidilise isiku ja tema liikmete eraldatuse põhimõttest ning sõltuvalt olukorrast kas juriidilise isiku Juhtorganite liikmed on käsundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus- ja või tema liikme subjektsuse tähelepanuta jätmist
- Peab olema vormistatud samas vormis kui põhileping (VÕS § 11 lg 3) - käsiraha tuleb tagastada: 1) täitmise võimatuse korral 2) kui kohustus jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud poole süü tõttu Käendus (§142) Isikuline tagatis- võlausaldaja, võlgnik + käendaja, kelle otsib võlgnik. Võlausaldaja võlgnikku ei usalda 100%-liselt, seega peab võlgnik otsima käendaja. Põhikohtustus (võlgniku ja võlausaldaja vahel) ning sisesuhe (võlgnik ja käendaja). Kui võlgnik ei täida oma kohustust, siis selleks puhuks on eraldi võlasuhe võlausaldaja ja käendaja vahel (esitab oma nõude talle). Võlausaldaja saab võimaluse põhivõlgniku rikkumise korral rahuldada oma nõue käendaja vara arvel. Käendus on asi, mis väga tihti kasutab tüüptingimusi. Käendussuhe = 3 võlasuhet: 1. võlausaldaja ja põhivõlgnik (põhikohustus, mille täitmist käendusega tagatakse) 2
õiguse. Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada juriidlist isikut vaid koos, kui see on kantud vastavasse registrisse. Ütleme et on AS ja juhatuse liige; nendevaheline suhe on "sisesuhe"; juhatuse liikmetel pole töölepingut juriidilise isikuga, neil on ametileping. Kui juhatuse liige suhtleb kolmandate isikutega, tekitab ta aktsiaseltsile kolmandate isikutega suhte. Kolmas isik peab kontrollima, kas isik kuulub juhatusse; kas pole tegu ühise esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6.3. Vastutus Vastustusest saab rääkida kolmel tasandil:
Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada juriidlist isikut vaid koos, kui see on kantud vastavasse registrisse. Ütleme et on AS ja juhatuse liige; nendevaheline suhe on “sisesuhe”; juhatuse liikmetel pole töölepingut juriidilise isikuga, neil on ametileping. Kui juhatuse liige suhtleb kolmandate isikutega, tekitab ta aktsiaseltsile kolmandate isikutega suhte. Kolmas isik peab kontrollima, kas isik kuulub juhatusse; kas pole tegu ühise esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6.3. Vastutus Vastustusest saab rääkida kolmel tasandil:
( § 89. Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.) Siinjuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne
see hakkaks tema nimel kehtima, isegi juhul kui esindatav selle tehingu heaks kiidab. 3. Esindusõiguse olemasolu- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, kui eeldused on täidetud, hakkab tehing kehtima esindatava suhtes, esindaja nimel. Kui tehingu tegemise ajal esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald vms asjaolu, mis on aluseks tehingu tühistamiseks, tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja isikust. Sisesuhe- esindaja ja esindatava vahel Välissuhe- esindaja/esindatava ja kolmanda isiku vahel Esinduse aluseks on esindaja ja esindatava vaheline suhe, mis võib tekkida lepingu alusel (nt käsundusleping) ja seaduse alusel (nt piiratud teovõimega isiku esindusõigus tuleneb seadusest tema vanematel). Esindusõigus Mõiste: õiguste kogum , mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, esnidusõiguse sisu ja ualtuson määratav tehingute kaudu, mida esindaja saab teha
Ei saa piirata. Ainult piiramise võimalis 3 isikutega on siis, kui on määratud ühine esindamisõigus. Nt kui nad võivad ainult koos esindada. Kui kolmas isik teeb tehingut, siis ta peab kontrollima, kas see inimene, kellega ta tehingut teeb, on ikka juhatuse liiga ja kas äkki on sellel juhatuse liikmel kohustus kõik selle õiguse inimesed koos tehinguid teha. (nii et üksi ei saa, peavad kõik nõus olemas vmt). Kui on 1 äriühing, AS, ja on juhatuse liige. Nendevaheline suhe on nn sisesuhe. Kas juhatuse liikmel on juriidilise isikuga tööleping? EI. Aga samal ajal on neil selline käsundilaadne suhe. Juhatuse liikme õigused ja kohustused tulenevad seadusest. Samal ajal nad teevad tavaliselt teenistuslepingu, aga seal kirjeldatatakse aint nt , kui paju palka saab, aks oma käsutuses tööauto jne. Aga tööleping ei kehti, samas ka mitte töölepingust tulenevat kaitset. St et äriühing võib juhatuse liikme pm päeva pealt ,,lahti lasta".
Ei saa piirata. Ainult piiramise võimalis 3 isikutega on siis, kui on määratud ühine esindamisõigus. Nt kui nad võivad ainult koos esindada. Kui kolmas isik teeb tehingut, siis ta peab kontrollima, kas see inimene, kellega ta tehingut teeb, on ikka juhatuse liiga ja kas äkki on sellel juhatuse liikmel kohustus kõik selle õiguse inimesed koos tehinguid teha. (nii et üksi ei saa, peavad kõik nõus olemas vmt). Kui on 1 äriühing, AS, ja on juhatuse liige. Nendevaheline suhe on nn sisesuhe. Kas juhatuse liikmel on juriidilise isikuga tööleping? EI. Aga samal ajal on neil selline käsundilaadne suhe. Juhatuse liikme õigused ja kohustused tulenevad seadusest. Samal ajal nad teevad tavaliselt teenistuslepingu, aga seal kirjeldatatakse aint nt , kui paju palka saab, aks oma käsutuses tööauto jne. Aga tööleping ei kehti, samas ka mitte töölepingust tulenevat kaitset. St et äriühing võib juhatuse liikme pm päeva pealt „lahti lasta“.
lubab eeldada, et esindusõigus on olemas. Volituse vorm peab olema samas vormis kui tehingu põhinorm, kui vorminõue on ettenähtud seaduses ning mille tagajärjeks on tühisus. Seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega loomulikult. Pilt sellest, et tegelikult luuakse õigussuhted esindatava ja kolmanda isiku vahel esindaja poolt. Õigussuhe tekib esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindajal ei teki sellega seoses mingeid kohustusi. Esinduse sisesuhe on see, mille järgi on piiratud esindaja õigus, ehk mitte teha tehinguid mida esindatav on keelanud teha. Eraldi on olemas majanduses ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamine, ehk seadus paneb paika selle piirid ja mahu. Kõigepealt tuleb volitus anda ning siis lugeda seadusest selle piirid ja maht. Üldjuhul kui esindusõigus puudub ja teise isiku nimel esinetakse, siis on ühepoolne tehing tühine. Kahepoolne tehing on
Piiratud teovõimega isik võib teatud juhtudel tehinguid ise teha, kuid enamikel juhtudel teevad tema eest tehinguid esindajad. Füüsilise isiku puhul võib vahepeal ka teovõimelisel isikul olla vajadus teha tehinguid esindaja kaudu. Juriidilistel isikutel ei olegi teist võimalust, kui teha tehinguid esindaja kaudu. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja tema saab osaleda tsiviilõiguslikes suhetes kolmandate isikutega ainult esindaja kaudu. sisesuhe Esindatav - Esindaja ----kolmas isik VÄLISSUHE Ühendjoon kolmanda isiku ja esindatava vahel Esinduse eesmärgiks on õiguslikud tagajärjed esindatava ja kolmanda isiku vahel. See on see välissuhe. Kuidas esindust määrata, mis see esindus on? Esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mille tagajärjel ta tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid kolmanda isiku ja esindatava vahel.
7. 3-2-1-134-12, p 18 PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine 8. 3-2-1-61-13 p 15 VÕS §166 võimaldab loovutada kõrvalnõudeid ilma põhinõuet üle andmata Isikute paljusus: 9. 3-2-1-56-02, p 24 ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine; 10. 3-2-1-75-05, p 17 VÕS § 137 ja 138 kohaldamine 11. 3-2-1-77-05, p 12 solidaarvõla sissenõudmine, 3-2-1-128-10, p 10 solidaarvõlgnike sisesuhe 12. 3-2-1-190-13, p 27 nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu 13. 3-2-1-11-15, p 14 solidaarvõlausaldaja õigus kasutada nõuet sisesuhtes 14. 3-2-1-29-14, p 19-21 tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 15. 3-2-1-119-16, p 22 - kaaskäendajate vastutus võib kokkuleppeliselt olla ka osavastutus 16. 3-2-1-11-15, p 14 solidaarvõlausaldaja vastuväited Kolmandad isikud: 17. 3-2-1-140-07- leping kolmanda isiku kasuks (tunnused);
annaabi.ee 
