Geotermaalenergia Plussid · kasutamise mõju keskkonnale minimaalne · tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Miinused · energiatranspordiga on niru · suhteliselt väike energia hulk · kasutusalad on piiratud · ooksvad kulud on kallid Muu · Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite; sulamagma ja nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee energia. · Laamade äärealad! Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia
varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku kivisüsi. Veel praegugi on kivisöelademes leida kivistisi Kivisöeajastu Sõnajalgtaimede tähtsus Kivisüsion üks maailma levinumaid kütteaineid Kivisöest tehakse bensiini, ravimeid ja lõhnaaineid Osa rahvaid söövad mõningaid sõnajalgu Toataimed Sõnajalgtaimede tähtsus TV. Lk. 10-11 1. Mis on sammaldel ja sõnajalgtaimedel ühist? 2. Miks kivisüsi põleb ja annab sooja?
Eksportijad: Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Araabia ja Norra. 3. Koosta tabel tuumaenergia kasutamise eeliste ja puuduste kohta Eelised Puudused Ei pasika õhku kasvuhoonegaase Tõsisem õnnetus, ohustab ümbruskonda Kütuse kulu on väike See on kallis 4. Millistes piirkondades ja riikides on võimalik kasutada geotermaalenergiat? Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite, sulamagma ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn. Termaalvee energia.Kõige rohkem kasutatakse Islandil, aga ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms. 5. Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole
1. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi ja tooge konkreetsed näited? 3+3p. a) Aktiivsed näide: Etna b) Suikuvad näide: St. Helens c) Kustunud näide: Kilimanjaro 7. Kuidas saadakse teadmisi Maa siseehituse kohta? 3p. · Puuraukude kaudu · Vulkaanipursete abil · Maa sisesoojuse kaudu 8. Nimetage kolm riiki Euraasia mandril , kus esineb maavärinaid? 3p. 1) Jaapan 2) Türgi 3) India 9. Selgitage kivimiringe abil kuidas tekivad settekivimitest tardkivimid, nimetades ka protsessid 3p. SETTEKIVIMID TARDKIVIMID Settekivimid rõhu ja kuumuse abil muutuvad moondekivimiteks, moondekivimid sulavad magmaks, siis tarduvad ja tekivad tardkivimid 10
Tuuleenergia- (+) Perspektiivikaim taastuvenergia liik, mõju keskkonnale väike (-) Tuuleturbiinide tootmine kallis, tuult ei pruugi kogu aeg olla, ka emotsionaalne külg inimestele Voolava vee energia- Vee liikumise energia muudetakse elektrienergiaks (-) Paisud mõjutavad jõgede vooluhulka ja kalade eluviisi (-)Tammide rajamine on kulukas ja seda on otstarbekas kasutada kohtades, kus liikuva vee hulk on suur Geotermiline energia- Maapõue energia, mis sõltub asukohast maa sisesoojuse voog peab asuma pinnale lähedal Koormab vähe keskkonda, kuid jooksvad kulutused suured Meil kasutatakse maakütet Nafta- Must kuld (+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus (-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas, pinged riikide vahel Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit (+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid
ja maastikupilti - takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid -müra -tuulevaiksel ajal on vaja muud energiallikat Geotermaalenergi +kasutamise mõju -energiatranspordiga Maa sisesoojuse a keskkonnale on niru s.o. kuumenenud minimaalne -suhteliselt väike kivimite; +tasub rajada ka energia hulk sulamagma ja väikese -kasutusalad on nendega energiatarbimise piiratud kokkupuutel korral -jooksvad kulud on kuumenenud
Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke
Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7. Igavese päikese tipp Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul
· Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitvusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temp. korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temp., soos on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga. Mineraalveed kujunevad 400-500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaeve. Põhjavesi on hästi kaitstud savika pinnakattega aladel (halb on lugu karstialadel). Vee jaotus maal
poorides on nii õhku kui vett. Küllastusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. 17. Millest sõltub põhjavee liikumise kiirus maa sees? Veekihi langust(kihi kallak) ja kivimite veejuhtivusest. 18. Kuidas tekivad termaalveed? Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjul termaalveed. 19. Kuidas kujuneb alanduslehter? Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. 20. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millistes Eesti piirkondades on põhjavesi kõige reostustundlikum, miks?
lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga Põhjavee reziimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: Veetaseme alanemine Veekvaliteedi halvenemine Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata? Tähistage kolm tõest väidet Xga. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage.
Eeldusteks- ei saasta atmosfääri, ei teki tahkeid jäätmeid ja ei vaja palju tööjõudu. Puudusteks aga ehituse kallidus, tammid takistavad kalade rännet, võimalikud üleujutsed 37)Mis on alternatiivenergia? Nimeta alternatiivenergia allikaid Üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel. Tuul, päike, laine, tõus-mõõn. 38)Mis on geotermaalenergia ja millistes piirkondades seda kasutatakse? Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite, sulamagma ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn. Termaalvee energia.Kõige rohkem kasutatakse Islandil, aga ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms. 39)Ameeriklased tarbivad tänapäeval 30% kogu maailma energiast - varem oli see arv 50%. Kas siit võib järeldada, et ameeriklaste energiatarbimine on vähenenud või vastupidi? Põhjendus. Kindlasti ei ole vähenenud, vaid kogu maailma energia tarbimine on suurenenud.
Nii muudab säng pidevalt asukohta. Sellise aeglase muutumise tagajärjel moodustub lamm. *Delta jõesetetest koosnev tasandik jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse. * Aerotsoonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumaveed. *Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Veetaseme alanemine on märgatav vee väljapumpamisel. Alanduslahter kujuneb kaevu ümber, kui sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub. *Põhjavett alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. * Põhjavee reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine, mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk.
· Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Delta suurus ja kuju oleneb: jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest. Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjual termaalveed. Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. Põhjavee reostusoht sõltub: vee liikumisest maapinnalt põhjaveekihti(puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt
Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem Taimkate – mets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kalle- mida suurem, seda vähem vett imbub Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuum vesi Mineraalvee tekkimine Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuute aeg väga pikk Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas Inimtegevus mõjutab põhjavett Veetaseme alanemine
Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maal näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. MIKS MAA TELG ON KALDU? Selle küsimuse vastus on siiani jäänud mõistatuseks. Kindlasti on oletusi, kuid midagi, mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa. Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine
Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täidetud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- e kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga. Mida paremini kivimid vett juhivad seda rohkem peab vett maa seest välja pumpama. Põhjavee reostuskaitstus. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine
vahel hõõrdumine, mida nimetatakse loodeliseks hõõrdumiseks. See pidurdab Maa pöörlemist ning suurendab ööpäeva pikkust. Ööpäev Maal pikeneb sajandis 0.0016 sekundi võrra ja Kuu eemaldub Maast 33 meetrit sajandi jooksul. Looded Maal on aeglustanud ka Kuu pöörlemist, nii et Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa pöörlemine aeglustub seni, kuni Maa pöörlemisperiood saab võrdseks Kuu tiirlemisperioodiga. Loodetel on oma osa ka Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju muutmine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7 Kokkuvõte Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju
Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka 13.Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada 14.Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass 15.Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada 16.Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku 17.Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke
Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu.Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee liikumise kiirus sõltub maa sees vee kihti langusest ja kivimite veejuhitavusest. Valem : i=(h1 - h2)/d. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga , kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed, mille tagajerjel tekivad kuumaveeallikad või keisrid. Põhja vesi jaguneb :Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) liustikud: 2.97% (4.34 107 km3) põhjavesi: 1.05% (1.54 107 km3) jõed ja järved: 0.009% (1.27 105 km3) atmosfäär:0.001% (1.5 104 km3) biosfäär: 10-4% (2103 km3). 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel võib sisaldada seda paljud ei tea
Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Esimene täidab lõhesid ja poore, õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Veekihi langusest ja kivimite veejuhtivusest sõltub põhjavee liikumse kiirus maa sees. Termaal- ehk kuumad veed kujunevad maa sisesoojuse mõjul, kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või vulkaanilisele piirkonnale. Kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vees suurem ja ka termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Nii võib veetase alaneda ja veekvaliteet halveneda. Veetaseme alanemist on võimalik märgata intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad madalad kaevud
· Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) · Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike · Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem · Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi · Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub · Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem · Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul TERMAAL- ehk KUUMAD VEED. Mineraalvee tekkimine: 1) Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustuvus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 2) 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuuteaeg väga pikk Põhjaveereziimi, eriti maapinnalähedaste kihtide oma, võib mõjutada inimtegevus: 1) Veetaseme alanemine Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber ALANDUSLEHTER, kus sügavamate
osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400–500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. 35
· Aeratsioonivöönd - maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Põhjavee tase järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Küllastusvöönd - maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk.
energiatarbimise korral. maastikupilti - takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid -müra -tuulevaiksel ajal on vaja muud energiallikat Geotermaalenergia +kasutamise mõju keskkonnale -energiatranspordiga on niru Maa sisesoojuse s.o. minimaalne -suhteliselt väike energia hulk kuumenenud kivimite; sulamagma +tasub rajada ka väikese -kasutusalad on piiratud ja nendega kokkupuutel energiatarbimise korral -jooksvad kulud on kallid kuumenenud põhjavee energia.
soolase vee tõttu *tehniliselt keeruline Geotermaalenergia Vulkaanilised ühtlane *kasutamise alad energiaga lokaalsus varustamine Geotermaalenergia on maa sisesoojuse (kuumenenud kivimite,sulamagma) ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn termaalvee energia.Metallurigia on tööstusharu mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega.Muutused : *metalli kasutatakse säästlikumalt*orienteerutakse tarbijale,luues väiksmaid metallurgiaettevõtteid*keskkonda saastav majandusharu on Põhja riigid viinud Lõuna riikidesse*kasvanud on metallide korduvkasutamine.
korral. maastikupilti - takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid -müra -tuulevaiksel ajal on vaja muud energiallikat Geotermaalenergia +kasutamise mõju -energiatranspordiga on Maa sisesoojuse s.o. keskkonnale niru kuumenenud minimaalne -suhteliselt väike kivimite; sulamagma +tasub rajada ka energia hulk ja nendega väikese -kasutusalad on kokkupuutel energiatarbimise piiratud kuumenenud
sademeteveest aurab tagasi õhku puudelt. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaalehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. 2. Kaubandus.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk.
parem peenestatud pulbrile, hakkab see "keema" ehk eraldama mullikesi. Toimub keemiline reaktsioon kaltsiidi ja soolhappe vahel, mille käigus eraldub CO2. Juhul kui mineraal on siiski nii pehme, et saab nõelaga kriipida (proovige kristallitahkude peal), kuid nõrgas happes ei "kee", siis võiks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12
annaabi.ee 
