Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisemälu" - 38 õppematerjali

sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu.
Mälu
10
doc

Mälu

kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas

Informaatika → Arvuti õpetus
26 allalaadimist
Arvutite ajalugu presentatsioon
27
ppt

Arvutite ajalugu presentatsioon

kõik hääbus. Mark I 1944 a. Harvardi Ülikool Howard Aiken Perfolintide põhimõttel Töö kümnendsüsteemis, seega ei peeta arvutiks. Turing Alan Mathison Turing (1912 ­ 1954) Tuntud kõigile küberneetika tõsisematele huvilistele. Turingi masin (1936 a.) Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt võimalik automaatselt lahendada ükskõik, kui suuri arvutusülesandeid. Turing (2) Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti. Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701

Informaatika → Arvuti õpetus
16 allalaadimist
Mälu
11
ppt

Mälu

kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane ­ 0,05 ­ 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) ­ mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) ­Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Informaatika ja biomeetria teooria eksam
15
docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks: ● Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend- väljundkanaliteta. ● Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketastel (kõvaketas, USB-mälupulk, CD jne) Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn

Informaatika → Arvuti
15 allalaadimist
Nivelliiride võrdlemine
6
docx

Nivelliiride võrdlemine

täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) · Elektrooniline mõõtmine: 1.0/0.7* mm · Optiline mõõtmine: Standard alumiinium E-skaala/Numbrilise latiga: 2.5 mm · Üksik lati lugem: Keskmine viga: 0.6 mm (electronic) and 1.2 mm (optical) at 30m · Kauguse mõõtmise täpsused: Keskmine viga kauguse mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m

Ehitus → Ehitusmõõdistamine
9 allalaadimist
Arvuti ehitus
20
ppt

Arvuti ehitus

Enamlevinud on IBM tüüpi arvutid, mis ei tähenda seda, et need kõik oleksid IBM firma toodang, vaid nad on IBM arvutitega sarnased ehk ühilduvad. IBM perekonna PC-d koosnevad: Põhiosad: Lisaseadmed: - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter - Sisemälu (RAM) 4...128 MB kvaliteet 600 DPI - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB... Trükkimiskiirus 10 lk/min 20GB - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös Diskett (FDD) 3,5" 1,44 ekraaniga

Informaatika → Informaatika
70 allalaadimist
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia
3
doc

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia

c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) ­ siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) ­ siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti

Informaatika → Arvuti
7 allalaadimist
Arvutiõpetuse Test IKT
3
doc

Arvutiõpetuse Test IKT

c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) ­ siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) ­ siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti

Informaatika → Arvuti õpetus
11 allalaadimist
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia
6
doc

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia

c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) – mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) – siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti

Informaatika → Informaatika
7 allalaadimist
Arvuti komponendid ja funktsioonid
2
odt

Arvuti komponendid ja funktsioonid

3V) emaplaat (MotherBoard) - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) protsessor (CPU) - arvuti keskne andmetöötlus üksus (töötleb läbi etteantud ülesanded ja väljastab tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta operatiivmälu (RAM) kasutavad hetkel töös olevad programmid vahemälu (cache) kiire sisemälu (nt protsessorite või kõvaketaste sees) Kõvaketas (HDD) - seade, kuhu on salvestatud arvutis vaja minevad programmid ja andmed pikemaks ajaks laserplaadiseade - optiline (laserkiirega) kettaseade andmete lugemiseks ja kirjutamiseks laserplaatidelt Erinevaid seadmeid: CD-ROM - ainult laserplaatide (700MB) lugeja DVD/CD-RW Combo - DVD-plaatide lugeja, CD-plaatide kirjutaja CD-RW - laserplaatide lugeja ja kirjutaja

Informaatika → Arvutiõpetus
88 allalaadimist
Mälu
6
doc

Mälu

Puhver (cache) aga ei piirdu üksnes sagedaminikasutatavate käskude käepärast hoidmisega. Analüüsides teostatavaid operatsioone, ennustab see, milliseid vahendeid tuleb siirdada järgnevalt põhimälust puhvermälusse. Seega toimub pidev puhvermälu värskendamine, kuid üksnes puhverdatava põhimälu piires. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel

Informaatika → Arvutiõpetus
71 allalaadimist
Keskkond
14
xlsx

Keskkond

h 9 6 4 3 2 4,8 a 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 s 9 6 4 3 2 4,8 o 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 Kokku: 72 48 32 24 16 14 b h_1 h_2 h d bv hv A P 1 Arvuti 1..4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas ROM RAM 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
Informaatika I keskkond-
18
xlsm

Informaatika I keskkond

b h b2 v h 1 h h2 b 40 cm h 80 cm h1 50 cm h2 30 cm b2 10 cm hv 15 cm r 20 cm S 2478.319 cm2 P 232.8319 cm r=0,5 b P=2*h1+(b-b2)+2*hv+b2+((π*b)/2) S=b*h1-b2*hv+(π*r2/2) Arvuti 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1, 2 lismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik 1..* Diagramm 0..* TÖÖLEHT 0..* Chart Worksheet 65,536 1..*

Informaatika → Informaatika
6 allalaadimist
Referaat teemal MÄLU
9
doc

Referaat teemal MÄLU

1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 ­ 3 GHz. Arvuti võimsust ehk kiirust saab ka vaadata RAM mi järgi. Selle suurust hinnatakse tavaliselt 64MB ­ 2GB. Mida suurem on sisemälu seda kiirem on ka arvuti. Arvutis on aga kõige tähtsamal kohal emaplaat, mis juhib kogu arvuti tegevust ning mille külge kõik seadmed kinnitatud on. 7 Kokkuvõte. Arvutis on mälu väga tahtsal kohal, ilma mäluta ei saaks arvuti toimida, kuna pole midagi kuhugi salvestada ja ei saaks ka toimida operatiivsüsteem Windows mis on ka salvestatud tänu mälule. Mälu mõjutab arvuti kiirust ja kui palju ta faile mahutab.

Informaatika → Informaatika
80 allalaadimist
Keskkond
25
xlsx

Keskkond

H 80 mm h1 40 mm h2 10 mm h3 15 mm B 60 mm b1 5 mm b2 5 mm b3 40 mm c 15 mm S 6320,7 mm² P 270 mm b b b h h H h C B Ilus Mereilmake AHH, NÕME LEHM... MIS TOIMUB ? AHH, NÕME LEHM... ARVUTI 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1,2 Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0,1 CD ROM 0,1 DVD 0..2 Diskett S Töövihik 1..* 0..*

Informaatika → Informaatika
39 allalaadimist
Informaatika koduülesanne-Keskkond
17
xlsm

Informaatika koduülesanne: Keskkond

Kolmnurga alus a 3,4 cm Kolmnurga kõrgus b 2,2 cm Ümbermõõt P 56,16058 cm Kogupindala A 184,26 cm² r s b a b h g Arvuti 1..4 1, 2 Protsess Sisemälu Välismälu Kuvar or 0..* Kõvaketa RA RO s M M 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik

Informaatika → Informaatika
22 allalaadimist
Informaatika 1 töö-Keskkond
28
xlsx

Informaatika 1.töö "Keskkond"

Kokku 21 28 42 63 28 Line Arrow OVAL RECTANGLE 44 b 8,0 cm h_1 9,0 cm h_2 3,0 cm h 12,0 cm d 2,0 cm S cm P cm d b h_1 h h_2 b Arvuti 1...4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar Diagrammileht 0...* Chart Kõvaketas RAM ROM 0, 1 CD ROM Diagrammiala Chart Area 0, 1

Informaatika → Andmetöötlus
16 allalaadimist
Informaatika I kodutöö
21
xlsx

Informaatika I kodutöö

Peeter Pee ter M_r 802022 Jääk 22 d h_v h c b h 30 cm d 6 cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d/2))+(b-d) b 10 cm h_v 15 cm c_ 7 cm P 54,42478 (cm)^2 S=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d/2)^2)/2) S 180,8628 (cm)^2 Arvutid 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 RAM ROM CD ROM 0 ,1 DVD 0..2 Diskett 1, 2 Kuvar Kõvaketas

Informaatika → Informaatika
140 allalaadimist
Nimetu
2
doc

Nimetu

Emaplaat-tavaliselt neljakihilne trükkplaat,kõik muud seadmed ühendatud emaplaadiga(juhtemga,otse)oluline protsessorisiini kiirus ja aiendus pesade arv Protsessor- juhib kogu arvuti tööd,teostab enamiku programmide jaoks vajalikud arvutused.Headuse määrab kiirus ehk taktsagedus:kui mtu elektrilist lülitust suudab teha sekundis(MHz,GHz)Hetkel kuni 4GHz;32 ja 62-bitised · Mälu-töötavate programmide ja nendega seaotud andmete hoidmiseks.Operatiiv-,sisemälu,kiireim seade andmete hoidmiseks ja salvestamiseks.tühjeneb arvuti väljalülitamisel.Maht sõltub emaplaadi tüübist,mõõdetakse MB,GB.üks moodul kuni 2GB · Helikaart-helitekitaja,uuematel võimalus panoraamhelile,head kõlarid on olulised,mõõtühik-heli salvestamisühiku andmete hulk(-24b) · Videokaart-äitab videopilti,sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks(MB,GB)hetkel 1GB,mõnele võimalik ühendada

Varia → Kategoriseerimata
27 allalaadimist
Arvuti ehitus
14
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" ­ 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga.

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
Konkurentsianalüüs-Telefonid
5
rtf

Konkurentsianalüüs. Telefonid

Kaal 112 g 130 g 107 g Kõneaeg 8 tundi Kuni 17 h (2G) Kuni 11 h 30 min (2G) / kuni 10 h (3G) Ooteaeg 225 tundi Kuni 350 h (2G) Kuni 608 h (2G) / kuni 700 h (3G) Operatiivmälu 1GB 2 GB 512 MB Sisemälu 32 GB 16 GB 4 GB Mälukaardi pesa Ei microSD, kuni 64 microSD, kuni 32 GB GB Puutetundlik Jah Jah Jah Tüüp Nutitelefon Nutitelefon Nutitelefon Tootja Apple Samsung LG

Majandus → Turundus
14 allalaadimist
Arvutiõpetuse kokkuvõte
3
doc

Arvutiõpetuse kokkuvõte

Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub emaplaadi tüübist, mõõdetakse megabaitides või gigabaitides. Ühe mooduli suurus kuni 2 GB. Videokaart : videopildi näitamine, sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks, mõne videokaardiga on võimalik ühendada mitut monitori või pilti televiisorisse suunata. Videokaardi abil televiisoripilti arvutisse ei saa.

Informaatika → It korraldus
6 allalaadimist
Andmete säilitamine-vahemälu-püsimälu-välismäluseadmed
11
doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu..............................................................................................

Informaatika → Arvutiõpetus
70 allalaadimist
Arvuti riistvara ja printerid
10
docx

Arvuti riistvara ja printerid

esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale). Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia : Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad:

Informaatika → Arvuti õpetus
3 allalaadimist
Tabelid 1 - Valemid
73
xlsm

Tabelid 1 - Valemid

.. Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 5 990 Aura AMD 64; 3,0 512 160 5 990 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 4 990 Ekstra AMD S; 2,8 256 80 4 190 mark - võti Eliisa AMD S; 3,0 512 160 4 990 protsessor Elsa Pent 4; 3,2 512 160 8 490 sisemälu ketas Frodo AMD 64; 3,8 1024 320 11 490 hind Futura AMD 64; 3,5 512 160 5 890 ... Polaris Intel C; 2,5 256 80 3 390 Sambo Pent 4; 3,0 512 160 6 990

Informaatika → Arvutiõpetus
66 allalaadimist
Operatsioonisüsteemid
1
doc

Operatsioonisüsteemid

Kirjutage rida crontabi jaoks , mis käivitab käsu /opt/bin/expire kohta ja 63 sektorit rajal? L=c*H*S+h*S+s c-cilinder h-pea, head, rada s- iga kuu esimesel päeval kell 2:45 45 2 1 * /opt/bin/expire sektor. L=5*10*63+10*10+63=Fill in nu L=5*10*63+10*63+12 11.Defineerige, millised arvutisüsteemi komponendid kuuluvad jaotusesse 12. Kui suur on ühe silindri maht, kui kettal on 52497 silindrit, 20 rada Arvuti põhikomponendid: (protsessor, sisemälu, kontroller, siin, kõvaketas, silindri kohta ja 50 sektorit rajal. Sektori suurus on 512baiti. flopiseade, CD-seade) L=c*H*S+h*S+s c-cilinder h-pea, head, rada s-sektor Süsteemitarkvara: (operatsioonisüsteem, utiliidid, süsteemiteenuste osutamiseks vajalik tarkvara) 13. Mida tähendab Win2K võrgus rakenduse omistamine kasutajale? 12

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
28 allalaadimist
Tänapäeval kasutuses olevad geodeetilised instrumendid
20
pdf

Tänapäeval kasutuses olevad geodeetilised instrumendid

programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). [3] (Joonis 1) 1.2 Trimble DiNi Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel. Eelised: täpne kõrguse mõõtmine kiire ja lihtsa nupuvajutusega, digitaalsed lugemid välistavad

Ehitus → Üldgeodeesia
20 allalaadimist
Folkloristika eksam-kordamisküsimused
13
docx

Folkloristika eksam: kordamisküsimused

jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid zanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele

Kultuur-Kunst → Kultuur
7 allalaadimist
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

Mälu definitsioone võib nimetada kaks: · on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta. · kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites). 3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Sisemälu tüübid on järgmised (3): Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhi- ehk muut- ehk operatiivehk töö- või suvapöördusmälu ­ sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad ka arvuti tööks vajalikud programmid.

Informaatika → Infotehnoloogia
51 allalaadimist
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU ­ Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip ­ kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu ­ protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale.

Informaatika → Arvutiõpetus
47 allalaadimist
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Väljundseadmed ­ seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Mälu Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud: põhimälu (RAM ­ random access memory, nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms.) - siin asuvad arvuti töö ajal vajalikud programmid ja andmed (Windows95 tööks on vaja minimaalselt 8 MB mälu, WindowsNT tööks aga 32 MB); lugemismälu (ROM ­ read only memory) ­ seal hoitakse infot sisselülitatud arvuti

Informaatika → Arvuti
4 allalaadimist
Operatsioonisüsteemi alused
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

RAM, muutmälu, operatiivmälu · RandomAccessMemory, Ram, Read/write memory o Suvapöördusmälu, muutmälu. Arvuti keskne, kuhu saab andmeid salvestada ja kust saab neid lugeda. · Muutmälu math 100MB-10GB · Operatiivmälu kogus mälupesi koos vastavate seadmetega, milledel on aadress. · Mälu töötab koostöös protsessoriga ja sisend/väljund seadmetega Main memory · Main storage, main memory * põhimälu · Sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja mud andmed enne järgmist täitmist või töötlust. · Suurtes arvutisüsteemides eelistatakse terminit "põhimälu" terminile "mälu" · Põhimälu (main memory) sõltub elektritoitest s.t toite väljalülitamisel informatsioon kaob OS funktsioonid · Operatsioonisüsteem osa mäluhalduses on: · Jälgida, missugused mälu osad on kasutuses ja missugused on vabad

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
38 allalaadimist
Informaatika I tunnitöö-Tabelid 1-Valemid
208
xlsm

Informaatika I tunnitöö "Tabelid 1. Valemid"

Aura AMD 64; 3,0 512 160 380 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 320 Ekstra AMD S; 2,8 256 80 270 mark - võti protsessor Eliisa AMD S; 3,0 512 160 320 sisemälu Elsa Pent 4; 3,2 512 160 540 ketas Frodo AMD 64; 3,8 1024 320 730 hind Futura AMD 64; 3,5 512 160 380 ... Polaris Intel C; 2,5 256 80 220 Sambo Pent 4; 3,0 512 160 450 Super AMD 64; 4,0 2048 320 830

Informaatika → Informaatika I (tehnika)
10 allalaadimist
Folkloristika alused
17
doc

Folkloristika alused

ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid zanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 6) sünkretism kunstiliikide põimumine (nt kalendrikombestikus on luulet, muusikat, tantsu, usundit);

Muusika → Folkloori ?anrisüsteem
109 allalaadimist
Java programmeerimise konspekt
49
doc

Java programmeerimise konspekt

InputStream- ja OutputStream-klassid, andmevoogudega DataInputStream- ja DataOutputStream-klassid, kusjuures andmevoo interpreteerimiseks võib ise luua uusi mooduseid spetsialiseerides klasse prefiksiga Filter... Kui voo allikaks on fail, siis kasutatakse "aluspõhjaks" (täpsem info leidub vookonstruktorite kirjeldustes) klasse FileInputStream ja FileOutputStream (andmed) või FileReader ja FileWriter (tekst). Sisemälu saab kasutada baidivoona (ByteArrayOutputStream, ByteArrayInputStream) või tekstivoona (CharArrayWriter, StringWriter, CharArrayReader, StringReader, StringBufferInputStream). Torude tegemiseks on PipedInputStream ja PipedOutputStream (andmed) või PipedReader ja PipedWriter (tekst). Puhverdatud voogude klassinime prefiks on Buffered... klassid ei anna erindeid ning sisaldavad Print... muid mugavusi (näit. print- ja println-meetodid

Informaatika → Java programmeerimine
291 allalaadimist
Folkloristika alused
29
docx

Folkloristika alused

- Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead ­ rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni - Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist Järeldus: tuleks otsida rahvaluule kui ,,naturaalse süsteemi" üldisemat stabilteediseadust ,,Sama" tekst: Kristi Salve, Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni. 1995. 1. Tüpoloogiline uurimine ja küsimus loo ,,juurtest": levikureaal, tekstide strukruui võrdlused ja tulemuste kaardistamine, tüübikataloogid 2

Kultuur-Kunst → Kultuur
23 allalaadimist
Funktsionaalsed signaaliprotsessorid
82
pdf

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 19 instituut. FPGA võrreldes tavaprotsessoriga Intel Xeon FPGA Takt 3 Ghz 350 MHz Gflops 24 60 Võimsus 80 W 10 W Mälukiirus 3 GB/Sec 50 Gb/sec Sisemälu Kiirus 10 Tb/sec Kuni 700 Tb/sec Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 20 instituut. 10 FPGA võrreldes DSP-ga Kõige moodsam DSP Texas Instumendilt on hetkel TMS320C600 Omab VLIW (Very Long Instruction Word) arhidektuuri. Sisaldab 256 bitiseid instruktsiooni koode 4 korrutit

Informaatika → Funktsionaalsed...
48 allalaadimist
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

kaasa anda koos protsessoriga (märgistus in box) või tuleb eraldi osta (märgistus in tray). Jahuti monteerimisel peab protsessori ja radiaatori vahele jääma mõõdukas koguses termo- pastat, mis kindlustab hea soojusülekande protsessorist radiaatorini. Tänapäeval võidab aina suuremat populaarsust ka vesijahutus, mis on väga vaikne, ent kõrgema hinnaga. 10 Central Processing Unit 11 Advanced Micro Devices 13 1.5.3 Sisemälu Emaplaadil on kaht sorti mälu: püsimälu ja muutmälu. Püsi- mälu (ROM12 ) on vajalik ainult arvuti käivitamisel. Toite sis- selülitamisel käivitub püsimälus olev programm, mis kont- rollib üle arvuti seadmete korrasoleku ning annab juhtimise üle kõvakettal paiknevale juhtprogrammile. Püsimälus ole- vat programmi pole eriti kerge muuta, samas säilivad selles andmed muutmatuna ka voolu väljalülitamisel. Muutmälu e. operatiivmälu e. suvapöördusmälu (RAM13 )

Informaatika → Informaatika
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun