kasutusalasid) a. Madalsageduslained b. Raadiolained c. Optiline kiirgus d. Röntgenkiirgus e. Gammakiirgus 7. Valguse kiirgumine, levimine, neeldumine 8. Valguse murdumine e Fermat’ printsiip 9. Kuidas on omavahel seotud valguse värvus ja lainepikkus? 10.Mis värvi valgused on valges valguses esindatud? 11.Miks me näeme Maal Päikest kollasena, taevast sinisena? 12.Millised on kolm värvi, mida kasutatakse ekraanide ehitamisel? 13.Valguskvant e footon 14.Fotoefekt 15.Valguse dualism 16.Interferents 17.Difraktsioon 18.Valguse polarisatsioon 19.Koherentne lainetus 20.Selgendav kate 21.Polaroidprillide tööpõhimõte 22.Miks on õlilaik veelombil värviline? 23.Miks on seebimullid värvilised? 24.Miks paistavad mõned materjalid punasena, sinisena, hallina? 25
Antiik kreeka sõna kyanos, kuaneos viitab taeva ja mere kohtumisel tekkivale tumerohelisele, mis tekis taeva peegeldumisel meres. Roomlased viitavad tumesinisele klaasile vitrum (klaasikunstis sinakas-roheliste klaasikildude nimi). Inglise keelne sõna blue on olnud kasutusel umbes 13. sajandist ning tähistas algselt just vikerkaares olevat helesinist (heraldikas azure). Hiliskeskajal ja renessansiajal oli sinine pers nii sellel ajal ka saksa kui ka prantsuse keeles. Aniliin tuleb sinisena keelde tumesinisena araabiakeelsest sõnast an'nil' = indigo sinise järgi. Tänapäeval siis inglise keeles blue, hispaania ja ka portugali keeles azul, itaalia keeles azzuro, turchino, saksa keeles blau, vene keeles sinii, hiina keeles lan, lan suh, jaapani keeles ao, massao (taevasinine), kon (laevastikusinine), asagi (helesinine), hanada (hele indigo) jne. azure kirgassinine, heraldikas a saltire azure cerulean sügavsinine, taevasinine Kultuur ja kombed:
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9
Teenindus pidurid on lisatud selleks, et piduri pedaali õhuklapp, mis reguleerib mõlemat ringlus süsteemi. Käsipidur on õhuga reguleeritud vedru tüüpi pidur, kus jõud on rakendatud vedruga piduri silindris ja jõud on vabastatud suruõhuga, mis töötab käsikasutusega klapiga. Haagise piduri süsteem koosneb kahest otsesest voolik süsteemist : Varustus süsteem ( märgitud punasena ) ja eraldus kontroll teenindus voolik ( märgitud sinisena ). Varustus voolik saab õhku primaarse liikumisega paigal püsimise piduri õhu paagist relee klapi kaudu ja kontroll voolik on reguleeritud haagise piduri relee klapi kaudu. Operatsiooni signaalid releelt on varustatud primaarse liikumisega piduri pedaali õhu klapilt. Parkimis piduri klapp Rekka õhu kompressor Õhu kuivati Rekka Õhk Ketas Pidur
omama tugevaid kiirgusjooni kogu nähtava spektri ulatuses. Kõige paremini vastab nendele nõuetele elavhõbe, mida kasutame kaliibrimiseks ka käesolevas töös. Elavhõbeda spektri tugevamad jooned on kergesti äratuntavad: kollane kaksikjoon (dublett) ja 577,0 nm, roheline 546,1 nm ja sinine 435,8 nm. Edasi tekib algajal sageli raskusi, sest tabelites tavaliselt rohelisena märgitud joont 491,6 nm peetakse siniseks ja sinisena märgitud joont 435,8 nm violetseks. Seejuures jäävad tõelised violetsed jooned 407,8 ja 404,7 nm märkamata. 0,579= ja 577,0 nm, roheline 546,1 nm ja sinine 435,8 nm. Edasi tekib algajal sageli raskusi, sest tabelites tavaliselt rohelisena märgitud joont 491,6 nm peetakse siniseks ja sinisena märgitud joont 435,8 nm violetseks. Seejuures jäävad tõelised violetsed jooned 407,8 ja 404,7 nm märkamata. Spektraaljoonte tabelites märgitakse joonte juurde suhteline intensiivsus
taevakehad. Difuusne udukogu • Difuusne udukogu kiirgab või peegeldab valgust • Nende helendust võib põhjustada mitu tähte. Massiivsed hajusad udud on piirkonnad, kus tekivad täheassotsiatsioonid. Mõned neist noortest tähtedest on nii massiivsed ja kuumad, et nende suur kiirgusenergia paneb udu gaasi • Kui tähed ei ole nii kuumad, siis peegeldub nende valgus tolmul, nii et tekib peegeldav udu, mis paistab valge või sinisena. • Hajusa udu mass võib moodustada kuni 100 000 Päikese massi. PEEGELDAV UDU • Peegeldavad udud "peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust • Ei ole tähed piisavalt kuumad, et ainet ioniseerida, seetõttu puudub peegeldaval udul omahelendus. Tähtede valguse hajutavad udu mikroskoopilised osakesed, mis alles teebki udu nähtavaks. Peegeldava uduoptiline spekter sarnaneb nende tähtede spektrile, millelt valgus pärineb
Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Thor. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena. 3. thurisaz (või thorn). Häälik: th Tähendus: hiid. Seega on ta kõige ohtlikum ja tugevam ruun. Kasutatakse kaitseks/rünnakuks. Jumalus: Thor. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena. 4. ansuz (või os, ass). Häälik: A Tähendus: jumal. Ka kord, intelligentsus, köidikutest vabanemine. Jumalus: Odin. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis sinisena. 5. raido (või rad/reid). Häälik: r Tähendus: ratsutamine. Seega sõitmine, liikumine, peremees olemine. Jumalus: Thor. Element: õhk, tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena. 6. kenaz (või cen/kaun). Häälik: k või c Tähendus: tõrvik, valgus. Ka õppimine, õpetamine, kunst, kindlustunne, varjatu välja toomine. Jumalus: Hemidal/Freyja. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis oranzina. 7. geibo (või gifu). Häälik: g Tähendus: kink
mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Mis on looded ja nende tekkimise põhjus?Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Kui pikk on Kuu teekond ümber Maa ?- Kuu kihutab ümber Maa ümmarguselt 1 km/s ja kui pikk on Maa trajektoor ümber Päikese (kilomeetrites)?- u. 940 miljonit kilomeetit on maa trajektoor ümber päikese. 10. Millest tuleneb , et me näeme taevast sinisena? - Me näeme kosmost nii päeval kui öösel. Päeval muudab pildi helesiniseks atmosfääris peegelduv, kuid siiski murduv valgus päikeselt. Sinine värvus päevasel ajal on piiratud vaid meie enda tajuga. 11. Kuidas on seotud tähtede pinnatemperatuur ja ja nende värvus?- Tähed hõõguvad, meie Päikese taolised tulekerad, siis on loomulik oletada, et nende värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Sinikatel ja valgetel tähtedel peaks see
paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks? Põhivärvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta põhjustab
Planeet HD 189733b avastati 2005. aastal, kuid teadlased said 2013. aastal tänu Hubble’i teleskoobile selle värvi teada. 63 valgusaasta kaugusel asuva eksoplaneedi temperatuur võib küündida kuni 900 kraadini. (8) NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Hubble jälgis planeedi liikumist pikka aega ja mõõtis selle valguse muutumist. Nüüdseks on selge, et kui inimene saaks seda taevakeha lähedalt vaadata, paistaks see sama sinisena kui Maa kosmoselt tehtud fotodel. Astronoomid oletavad, et taevakehale annavad sinise värvi ränioksiidi sisaldavad mineraalid. Kuna planeet on väga kuum, sulavad räniühendid seal tillukesteks klaasipiiskadeks, need võivad atmosfääris lennelda ja valgust hajutada. 8 5 Kokkuvõte Nagu referaadis kirjutatud on eksoplaneetide puhul tegemist planeetidega, mis asuvad väljaspool meie päikesesüsteemi
määrata molekuli kuju. Rayleigh hajumine tuleb sellest, et osa energiast peegeldub, vabaneb. See on elastne valguse või muu elektromagnetkiirguse hajutamine osakeste poolt, mis on kiirguse lainepikkusest väiksemad. Rayleigh hajumine päikesevalguse puhul atmosfääris on tingitud atmosfääris sisalduvatest molekulidest. Kuna Rayleigh hajumine on efektiivsem madalatel lainepikkustel (nähtava valguse spektri sinine piirkond), on suure nurga all maale langev valgus on nähtav sinisena. Tegemist on elastse hajumisega, mis jääb samale lainepikkusele. Kahe Rayleigh piigi vahele peab jääma H2O ala (Ramani hajumine), kui sinna jääb, siis see ei ole tegelikult uuritav aine. Võib ka niisama masinas tekkida. Stokesi reegel Fd=6πμRV viskoossus [Pa*s], R on sfäärilise Kus Fd on hõõrdejõud [N], mis mõjub objekti vedeliku ja osakese vahele, μ on raadius [m], V on voolukiirus
10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13
molekulaarnehajumine. lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Rünkpilved ilusa ilma pilved, areng algab Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest See pilveke kasvab nii horisontaal- violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne kui ka vertikaalsuunas. Rünksajupilved on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved. Sageli lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid Maa pöörlemistelje suuna muutused sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe,
seaduspärasusi (põhjuslikke jm seoseid) ainult tänu sellele, et inimmõistus on just niisugune ja mitte teistsugune. Asi iseeneses ei eksisteeri ei ajas ega ruumis, teda ei iseloomusta ei põhjuslikud ega muud seosed ning üldse ei saa seda asja iseeneses iseloomustada nende mõistete abil, mida me kasutamemaju, puid, kive jne kirjeldades. Bertrand Russell selgitab seda nii: kui me kannaksime kogu aeg siniseid prille, siis tajuksime maailma sinisena, kuid see ei tähenda, et maailm ongi sinine. Kas see tähendab, et maailm kui asjade ja nähtuste kogum on vaid meie kujutlus? Jah, seda küll: ''Me tunnetame loodust üksnes nähtumuste, st meis olevate kujutluste kogumina .." 2. Artur SCHOPENHAUER -sakslane Schopenhauer võttis omaks Immanuel Kanti mõtte, et tuleb eristadaasja iseeneses ja asju meie jaoks. Erinevalt Kantist väitis Schopenhauer, et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses mitte küll
Leidub looduses sulfiididena. Toodetakse teda nii, nagu allpool on näidatud. Veeauruga saadakse maa-alt kätte, vesi aurustub jättes järgi väävli. Ta on tahke, kollakas, lõhnatu, maitsetu, pehme, sulamistemp. on madal, elektrit ei juhi, soojust veidi juhib, vees ei lahustu. Väävli aktiivsus on keskmine. Divesiniksulfiid (H2S) saab kätte, kui vesinik juhtide keemiseni kuumutatud vedelasse väävlisse või sool + hape (HCl nt.). H2S on väga mürgine gaas , värvusetu (põleb sinisena) ja õhust raskem. Tal on iseloomulik mädamuna hais. H2S vette juhtimisel tekib väga nõrk ja ebapüsiv hape H2S(vedel!). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta on kergem kui õhk ja seetõttu tekitab happesademeid oksüdeerudes SO3-ks ja edasi kokkupuutel veega H2SO4- ks
-) Valgevalgus on liitvalgus 2.1.5. Valge ja must pind * Selleks, et keha näha, peab kehalt tulev valgus langema meile silma. Kui valgus langeb kehale, siis osa peegeldub, osa neeldub. -) Mustana näeme pinda milles põhiline osa valgusest neeldub. -) Valgena näeme pinda millelt põhiline osa valgust peegeldub. -) Hallina näeme läbipaistvat keha. -) Värvilistel pindadel on omadus peegeldada kindlat värvi valgust. Nt. kui näeme keha sinisena, siis sellelt kehalt sinine valgus peegeldub ja ülejäänud valgused neelduvad. * Värvilised, läbipaistvad kehad lasevad läbi kindlat värvi valgust. Nt. punane klaas laseb läbi ainult punast valgust, ülejöönud valgused selles klaasis neelduvad. Valge valgus Punane valgus Punane klaas * Keha mida näeme punases valguses punasena paistab nt. sinises valguses sinisena, valges valguses, aga valgena
ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi.
10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13
ärritusenergia närviimpulssideks; - närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; - vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine Adaptsioon võime kohaneda. Näiteks kui lähed valgest ruumist hämarasse ruumi, siis algul ei näe midagi kuid natukese aja möödudes hakkad asju paremini nägema. Kompensatsioon Näiteks pime kuuleb paremini. Sünesteesia Näiteks inimene näeb sõna kaks sinisena või 3 rundub roosa. TAJU - esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses kui need mõjuvad meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused - Püsivus ehk konstantsus Inimene tajub objekti samasugusena ehk muutumatuna, olgugi, et selle kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
maha. Varsti helises uksekell. Külla oli tulnud Proua Berlingot. Lapsed pidasid teda haldjas Beryluneks, kuid vanaproua ei näinud selles probleemi ning ütles, et lapsed näevad alles und. Siis rääkis pruga Perlingot oma haigest tütrest ning palus Tyltyli tuvi oma tütre jõulukingituseks. Nii tuligi Tytylil mõte, et see tüdruk on juba ammu tahtnud tema tuvi saada ja mõistis, et see ongi sinilind, kes võiks väikese tüdruku terveks ravida. Poisile paistiski tema lind sinisena ja ta andis oma armsa tuvi ära. Vana naine oli selle üle väga õnnelik. Kui vana naine oli lahkunud, imestas poiss, kui ilus kõik kodus oli. Kõik tundus talle justkui vana ja koduse uuem ja kaunim versioon. Poiss tundis end väga õnnelikuna. 6 Maris Savik ,,Ta oli õppinud nägema ümbritsevate asjade ilu; ta oli läbi teinud katsumised, mis arendasid tema julgust;
probleeme. VEETARBIMISE BUUM ON HAARANUD INIMESI Nüüdisajal on meie poodides rikkalik veesortide valik ja nende ostjate arv üha suureneb. Enam ei ole tegemist pelgalt hooajakauba, mis on kõige minevam ainult kuumade ilmade korral. Veega kaubeldakse edukalt aastaringselt ja tootjadki on teinud kõik endast sõltuva läbimüügi suurendamiseks. Küll võlutakse tarbijat pakendi kuju ja tooniga, sest õrnsinise jumega plastpudelites näib ka vesi kergelt sinisena. Küll pakutakse ostjale kõikvõimalike maitsevariante. Kõik teavad, et puhas vesi on maitsetu, värvusetu ja lõhnatu vedelik. Meil müüdavate villitud vete kohta seda küll väita ei saa. Ainuüksi erinevaid maitsevarjundeid on palju. Villitud vesi võib olla lume- maheda-, sooda-, hapu-, mõru- soola- või magusamaitseline. Ja ikkagi kerkib küsimus, miks siis üha rohkem inimesi maailmas eelistab juua pudelisse villitud vett? Põhjuseid on siin mitmeid. Erinevalt teistest jookidest ei
Need suuemad õhuosakesed hajutavad kõiki valguskiiri nii, et nendele langenud ja hajutatud kiired on samavärvi. Väiksemad õhuosakesed hajutavad kõige vähem punaseid kiiri, violetsed hajuvad 14 korda rohkem. Seega Päikeselt meile saabunud kiired on siniste ja violetsete kiirte poolest vaesemad, kuna need värvused hajuvad kõige paremini, neid kiiri on atmosfääri hajunud kõige rohkem. Need kiired jõuavad maapinnale viimasena, mille mõjul me näeme taevast sinisena. Tähtede vilkumine tähe näiv heleduse muutus on tingitud tähelt tulevate valguskiirte murdumisest Maa õhkkonna suures hulgas pisivooludes. Mida rohkem on õhus pisivoole, seda muutlikumana näib meile täht. Alumine miraaz valguskiirte murdumist vaadeldes näeme, et kui kiir satub oma teekonnal teise optilise tihedusega keskkonda, murdub ta nende keskkondade lahutuspiiril. Maapinnalähedane õhk koosneb erineva tihedusega kihtidest, kõrgemad on madalamatest hõredamad
pidurdatav. Endospooris on ka spetsiifilised SASP (small acid-soluble proteins) valgud, mis seostuvad DNA-ga endospooris, stabiliseerivad seda ja kaitsevad lagunemise eest kiirguse ja kuiva kuumuse toimel. Kui spoor idaneb, siis kasutatakse neid ära energia- ja C-allikana. a. Kui toitu ja niiskust on piisavalt, siis toimub tavaline Bacillus subtlise rakkude jagunemine pooldumine ehk vegetatiivne tsükkel. DNA (rõngaskromosoom) näidatud sinisena. Rakkude jagunemises osaleb FtsZ valk (eukarüootide tubuliini homoloog, näidatud rohelisena), mis moodustab rõnga kahe tütarraku eraldumise kohta. Selles kohas tõmbub FtsZ rõngas kokku, membraan nöördub ja membraani peale sünteesitakse ka tütarrakke eraldav kest. b. Kui elutimgimused halvenevad, siis käivitub sporulatsioon. Kaks kromosoomi koopiat paigutuvad filamendina piki rakku. FtsZ rõngas assambleerub raku kahel poolusel, kuid
ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi.
Thot oli jumalate kirjutaja, kes seostati ka kuu ja kalendriga. Thoti kujutai iibisena (Maati abikaasa) ja ahvina. Thot osales keskse tegelasena Osirise kohtus allilmas, kes märkis kõik vajaliku üles. Amon oli üks hermopolise kaheksast algsest jumalast, samas oli ta ka see, kes hanena maailma tekitas (munes muna. Munejana on aeg-ajalt märgitud ka Thot). Teeba jumalana samastati Amonit Raga. Ta oli enne olnud mingisugune õhujumala funktioon ning seetõttu kujutati teda inimkujul sinisena. Teda kujutatakse kuningana troonimas, kahe pika sulega kroon peas. Tema jumalikkust näitab ülespoole keerdus habe. Amoni loomne vorm on oinas. Ptah oli Memphise peajumal ning Memphise süsteemi järgi maailma looja. Ta oli jumal-käsitööline ning käsitööliste kaitsja. Teda kujutatakse sageli kookonis mumifitseerituna kuid ümara peakattega. Tema ise ei olnud loom kuid tal oli loomne ilming härg Apis. Apis oli üheaegselt nii Ptahi ilming kui tema Ba (elujõud, vägi).
Nad peegeldavad suhteline hulk kasvab. Inimese silma tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille ka Maa lähedase ruumi seisundit tundlikust arvestades paistab taevas tõttu tunduvad kauged objektid lähemana Temperatuuriskaalad sinisena. Otsene päikesevalgus on või teises kohas paiknevana. ¤ Enam kasutatud on kolm skaalat: rikkam pikalaineliste kiirte poolest Az temperatuuri amplituud sügavusel z
Osiris surnute kuningas j ateispoolsuse valitseja, mõistis kohut, kujutati muumiana; Osiris oli ka taaselustuva looduse kehastus, kultusekeskus Abydoses ja Philaes; esimene muumia Ra päikese jumal, pärit Heliopolisest; on maailma korra Maati isa, kujutati kullipäise mehena, kultussümboliks kõrge obelisk; 4-5 dünastiast sai temast üldriiklik jumalus Amon-Ra loomis ja viljakuse jumal, kultuskoht Karnakis; keskmise riigi ajal oli peajumal, kujutati sinisena haruldane värv Egiptuse usundis Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester Maat toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud Püramiidid hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus Ülemkiht: Ülemvalitseja Nomoste(maakond) asevalitsejad Kõrgemad preestrid Väepealikud Kirjutajad Sõjavägi: Teenistus eluaegne
Alias-väljakutse võimalus. Mõned näited: ringjoone jonestamine – käsk CIRCLE, lühiväljakutse – C; sirglõik – LINE ja L; liitjoon, igl. keeles Polyline, käsk on lühem – PLINE ja PL jne. Pärast kolmanda tähe sisestamist kuvatakse valikunimistu, kus on kolm esimest tähte samad (neid ridu on veelgi vähem): Kui juhtub, et real käskudel on mitu samasugust tähte, on need toodud Käsureal sinisena. Antud juhul piisab liitjoone joonestamise käsu väljakutsumiseks klõpsamisest hiire vasaku nupuga. Arvuti on „teatavaks võtnud”, et soovitakse joonestada liitjoont ja arvuti palub esalgu liitjoone algpunkti sisestamist Kui see esmane arvuti soov on vastatud – antud juhul sisestatud liitjoone esimene punkt, ilmub Käsupiirkonda esiteks teave liitjoone ÜLESANNE I Pinnatükk
Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi.
Olid igast pea-prohvet, jumala kõrgemad teenrid ja madalamad(puhtad) preestrid. Preestrid olid full-shaved, sest pidid puhtad olema, pesid ennast 2 korda templi ääres. Suud pidid pesema soodaga, et ei haiseks, kandsid valgest linasest riidest rõivaid, olid ka ümberlõigatud. Mingit abielulist keeldu preestritelpolnud. Jumalad: jumal Amon (Teeba jumal) ei seostunud eriti ühegi süsteemiga, integreeriti teistesse süsteemidesse lihtsalt. Mingis mõttes õhujumal, kujutati sageli sinisena. Võis olla esiattud oina kujul. Palju erinevaid jumalate süsteeme. Olulisemad olid 3 süsteemi. Memphise süsteem- üks jumalik looja Käsitööliste kaitsejumal Ptah, keda kujutau inimesena või mumifitseeritud inimesena. Loomana teda ei kujutatud. Tal oli ma püha loom- must härg Apis. Pärast surma kõik Apised palsameeriti. Hermopolise süsteem- Thot- oli mingi linnupeaga mehena kujutatud, peafunktsioon oli kirjatarkuse jumal ja/või puu-jumal. Kirjakunsti looja. Looja jumal
Milline on maailm tegelikult (asi iseeneses), seda me ei võigi teada saada. Maailma tajudes on meil justkui teatud teoreetilised prillid ees. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailm sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Näiteks kui meil oleksid ees sinised prillid, siis näeksime maailma sinisena. See aga ei tähendaks, et maailm ongi sinine. Ta on sinine vaid meie jaoks. Analoogselt eksisteerib ka maailm ainult meie jaoks ajas ja ruumis. http://www.radicalacademy.com/philkant2.htm#conclusion (sorry, et ei tõlgi, aga originaalkeeles kolab ehedalt. Äkki läheb tõlkides mõte kaotsi. Igaüks las mõistab isemoodi) Kant's philosophy has exercised a tremendous influence upon human thinking for over a century and a half
annaabi.ee 
