orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu,
jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org. Viljandist edela pool suubub Raudna jõkke ürgorus voolav Sinialliku oja (14km), mis läbib Loodi Looduspargi. Sinialliku väga mitmekesise vormistikuga kagu-loodesihilisest orust umbes 7 km edela pool asub samasuunaline orundilaadne Kõpu org, milles voolab Õisu järvest lähtuv Kõpu jõgi (61 km). Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mille suuremast osast on saanud nüütsest järvest põhja pool asuv 1454 ha soo. Kõrgustiku edelaosa liigestab Karksi-Nuia kohal rohkem kui 30 m sügav Halliste ehk
mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve
Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku
Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit, e kaheksa miljardit, viis miljonit seitse. Kohanime 1. Nimega 2. Kohanimi 1. Pühajärv, Annelinn, de kokku- lahutama- kirjutatakse Sinialliku, Kütikorg, lahku tult seotud liigisõnast lahku, Vahemeri. kirjutamin liigisõna kui seda saab 2. Pärnu linn, Peipsi järv, e kirjutatakse kasutada ka ilma Elbruse mägi. kokku. liigisõnata samas tähenduses. 1. Täpsustav 2. Tänav, maantee, 1. Lõuna-Eesti, Põhja-
paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas
· Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. · Merel tegutsesid saarlased viikingilaevu meenutavatel kiiretel alustel. · Linnusetüübid olid: mägilinnus (n Otepää) ja neemiklinnus (n Rõuge, Lõhavere), rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Need olid kõige enam levinud linnusetüübid ja neid kohtab kogu Eesti mandril välja arvatud Lääne-Eestis. Kalevipoja sängi tüüpi linnus (n Alatskivi, Sinialliku, Vooru) rajati tavaliselt voortele. Eemalt vaadatuna meenutavad nad kõrgete otstega voodit, kust tuleneb ka rahvapärane nimetus. Ringvall- linnuseid (Valjala) iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik kõrge vall. Enamlevinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Linnusetüüpi on nimetatud ka maalinnaks. · Kuni ristisõjani oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks.
nimega ookean omadussõnaline nimeosa ei Suursaar, Pühajärv, kui omadussõnaline nimeosa Vaikne (Vaiksel) ookean(il), käändu või on omadussõnatüvi Paljassaar, Vanaküla, käändub Punane (Punasesse) meri Sinialliku, Valgjärv (merre) kui liigisõnaks on tänav, Rävala puiestee, Raekoja plats, maantee, puiestee, väljak, Vana turg, Pärnu maantee, turg vms Piiri tänav
majanduskriisina. Alates 2012 – 2014 on kasvanud keskmine ruutmeetri hind ja tehingute arv, mis väljendab inimeste investeerimise julgust uuskinnisvara ehituses. Kriisieelsel perioodil tegid inimesed võrreldes sellele järgnenud perioodile otsuseid kergekäelisemalt, arvates, et majanduses säilib olukord, mis hetkel oli. Viljandi kinnisvaraturgu mõjutab tugevalt ka läheduses olevatesse asulatesse, nagu Viiratsi ja Sinialliku, loodud elamurajoonid, mis on viinud keskmise ruutmeetri hinna madalamale. Joonisel 4 on välja toodud seos korteromandi tehingute ja keskmise ruutmeetri hinna vahel. 4 550 450 500 400 450 350
võrdsed. Tähtsaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamatest said kihelkondade-külade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed(lembitu,lembitu küla). kihelkonnad moodustasid maakonnad. Oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt, ning 4 väikest maakonda. mägilinnus(otepää) ja neemiklinnus(rõuge,lõhavere), rahvasuus linnamäed. Kõige levinumad linnusetüübid. Kalevipoja sängi tüüpi linnus(sinialliku), rajati voortele, kõrge otstega voodi. Ringvall-linnused(valjala), ümber linnuse kunstlik kõrge vall. elamutüübiks oli rehielamu, sumbkülad, ridakülad,hajakülad 5. Muinasusundi põhimõisted, rituaalsed toimingud. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Õpik lk. 52-57 VÄGI-elujõud, karisma, ei samastu füüsilise jõuga. Leidub teatud piirkondades,objektides,elusolendites,inimestes. Kõigil väge erinevalt: meestel rohkem,naistel vähem.
isikunimest tuleneva nimega Põlva maakond, India ookean ■ omadussõnaline nimeosa ei käändu Suursaar, Pühajärv, Paljassaar, ■ kui omadussõnaline nimeosa Vaikne (Vaiksel) ookean(il), Punane või on omadussõnatüvi Vanaküla, Sinialliku, Valgjärv käändub (Punasesse) meri (merre) ■ kui liigisõnaks on tänav, maantee, Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana puiestee, väljak, turg vms turg, Pärnu maantee, Piiri tänav
Päälda maalinn ehk Päelda maalinn – Saare maakond Muhu vald Raja Ummumägi (linnus) Rakke linnus Reastvere linnamägi Ridala kindlustatud asula Ripuka linnamägi Roela linnamägi -Ida-Viru maakond Roela I linnamägi - Jõgeva maakond Roela II linnamägi -Jõgeva maakond Rohumäe linnus ehk Kullamaa vasallilinnus– Kullamaa vald – Läänemaa Roosmaa linnus Russalu linnamägi Rõuge linnamägi Saadjärve linnamägi Salevere linnus Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus)
toomine Mõisakülast (tol ajal veel Laatre) Viljandisse oli seotud Viljandi linnaisade huviga Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897. Jaamahoonete ehitus toimus ajavahemikus 1896 -1898. Enamus neist valmisid tüüpprojektide alusel, väljaarvatud Sinialliku jaamahoone, mis oli ehitatud eriprojekti järgi. Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898. aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide rongiliin. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati lõplikult 1901. aastal. 2.3 Valga-Mõniste Valga- Mõniste liini ehk ,,Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a
ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika
Kohanimede kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Kohanimedes kirjutatakse liigisõna kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nimetuumaga kokku Nt. Emajõgi, nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta Nt. Põhjalaht, Supilinn (Tartus), Rannavärav, Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, mäed = Alpid Punaoja, Teravmäed. liigisõna maa Nt. Novgorodimaa, Donimaa, Aadresskoht Nt. Allika tänav, Vabaduse Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu Tartumaa, Frangimaa põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik omadussõnatüvi Nt. Kesktänav, Keskväljak nimetuumaks on käänduv omadussõna Nt.
hiigelsuur kühm · Küllaltki tasane · Valdavalt lainjas, oosiahelikke ja mõhnastikke · Kõrgustiku keskosas Porku-Vao ürgorg negatiivne pinnavorm · Karstumine, kõrgustiku kesosas u 1000 m2 veekogud puuduvad · Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE
vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikatest. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt. Porkuni ja Sinialliku järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt. Vagula). Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves. Vesi uueneb selles üle päeva, sest on järve laia jõekaela kaudu ühenduses Väikese Emajõega. Jõed kannavad järve nii mineraalseid setteid (liiva, savi, muda) kui ka orgaanilisi aineid taimedele (fosfori- ja lämmastikuühendid).
Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: 1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; 2. tegemist on aadressikoha, s
enamasti lehtrit või lohku - sealt vesi otsekui keeb üles. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved (Roosna-Alliku, Esna, Prandi, Varangu, Simuna, Mõdriku, Rägavere jpt.). Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm (Äntu järved, Sinialliku järv Viljandimaal, osa Rõuge järvedest). Allikatest saab puhast ja aastaringi jahedat vett. Talvel on allikavesi sageli soojem kui õhutemperatuur. Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt enam-vähem 5 - 8° vahel. Seetõttu on allikate levik tugevasti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud, külad ja mõisad rajada allikate lähedale, et vesi oleks käepärast.
annaabi.ee 
