KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9
ununevad kõik igapäevamured. Ei ole vaja muretseda, et keegi kuskil nurga taga kuulab, millest sa kõneled, sest enamus suhtlusest toimub kirjutamise teel. Kõik, mis kaasneb virtuaalse eluga, kajastub ka reaalses maailmas. Kõige positiivsusega kaasneb ka negatiivne külg. Seda on ka virtuaalmaailmas. Mis on virtuaalsuse puhul halba? Kui on nii, et anonüümsus on positiivne, siis tegelikult kuulub see ka negatiivse poole alla. Anonüümsus tagab inimesele eraelu puutumatuse ja silmkontakti puudumise, kuid selle tõttu ei ole kunagi teada, kes on vestluse teises otsas. Pildi järgi, mis paistab arvutiekraanil, võib arvata, et vestlejaks on kena tüdruk, kuid tegelikult võib kõnelejaks olla keskealine mees. Seda ei saa kunagi teada, sest virtuaalmaailm ei võimalda seda. Pilt, nimi ja ka kõik muud andmed saab kirjutada iseenda arvamise järgi, ilma et keegi teaks nende olemasolu. Virtuaalsus tagab heaolu, kuid võib tekitada ka pettumust. Keda mõjutab virtuaalkeskkond
teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse puhul võib märgata ühetaolisi liigutusi, näiteks pea noogutused, käega patsutamine jms. Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog. Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat kajakõne. Laps hakkab kordame mingit talle tähenduslikku sõna või fraasi. Tihti kasutab autistlik laps ,,mina" asemel ,,sina". Zestid ja miimika võivad olla puudulikud. Vaimne võimekus on neil enamasti langenud. Juhtub ka, et autistlik laps osutub mingil alal väga
adressaadist huvitatud. Paralleelsus näitab, et ollakse huvitatud. Kuigi pilk, mis kahtlevalt ja arglikult neratusega üle toa liugles, et mitte liiga süvenenud muljet jätta, siis vaid kehahoiak ,,ütles juba rohkem kui tuhat sõna". Kahtlev silmade rändamine pidi andma teistele signaali, et tüdruk ei olnud 100% poisi juttu keskendunud ning neid on vaid põgus vestlus. Kuigi kehade lähedus ja asetus väitis juba otse vastupidist. Samas oli aga tüdrukupoolset silmkontakti väga palju, ning on uuritud, et kui silmside kestab juba rohkem kui 2/3 vestluse ajast, ollakse rohkem huvitatud vestlus kaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Ning kuna silmside on siiski kahe inimese vaheline, siis pidi ka poiss tüdrukuga silmkontaktis olema, ehk võib oletada ka noormehe poolset huvi neiu vastu. Tüdruku silmavaatuse ülekaal oli siiski suurem, ning on leitud seos, et kui inimene püüan
lükanud, sest selle meenutamine võib olla ebameeldiv või mitte kokkuminev ühiskonna moraalinormidega. Psühhoanalüütilise teooria põhjal saab leida põhjust psühhoanalüüsiga, üritades konflikte meelde tuletada ja lahendada. Üheks peamiseks võtteks on vabade assotsiatsioonide meetod. Sellisel teraapial peab analüüsitav lamama pikali diivanil vähendades lihaspingeid, mis takistavad mõtlemist, lisks sellises asendis pole tal ka analüüsijaga (psühhiaatri või psühholoogiga) silmkontakti, mis muidu võib tekitada piinlikkust ja häbi. Lamaja peab rääkima kõik mõtted välja olgu need siis tobedad, piinlikud, lihtsalt unenäod ja kõik muu, mis pähe torkab. Terapeut analüüsib iga mõtet ning oletab probleemi tekke põhjust. Tavaliselt ei suuda patsient algul tõlgendamisega leppida , kuid meenutades ja analüüsides tunnet, mis oli tol ajal kui probleem tekkis, nõustub ta siiski tõlgendusega.
Hingamisharjutusi kasutatakse, et valmistada ette kopsud ja diafragma naermiseks, millele järgnevad naeruharjutused koos rütmilise plaksutamise, ho-ha-ho-ha silpide hääldamise ja keha liigutustega. Naerujooga äratab meis üles lapselik-mängulisuse, mis aitab meil naerda ilma põhjuseta. Igaüks meist oskab naerda tahtlikult, ilma põhjuseta, ei pea olema nalja, huumorit või komöödiat. Algul teed harjutusi ja teeskled naeru, hoiad kaaslasega silmkontakti, oled lapselik-mänguline ning varsti muutub naer tõeliseks ja nakatavaks naeruks ha ha haa! Naerujooga põhineb teaduslikul faktil, et keha ei oska vahet teha teeseldud ja tõelisel naerul. Mõlemad toovad sarnast psühholoogilist ja füsioloogilist kasu. Naerujooga on parim vahend stressi ja pingete maandamiseks. Lõbusaid harjutusi on kerge teha ja need sobivad hästi ka tööga hõivatud inimestele, kellel on vähe aega harjutada. Ainult
10. Peatükk ,,No kes siis valetab?" Isegi kõige paremad valetajad ei suuda kontrollida osasid oma kehareaktsioone. Valetamise käigus tõuseb vererõhk, muutub hingamine ja nägu võib kahvatuks minna. Ainult kogenud valetajad oskavad selliseid asju varjata. Valetaja näoilme ja sõnad ei pruugi kokku minna, kui te seda märkate, siis võite kindel olla, et rääkija valetab. Samuti püüavad valetajad vältida silmkontakti, pilgutavad silmi tihedamini kui tavaliselt. Valetav inimene niheleb ja kipub oma nina sügama ning oma pead ära pöörata, et teine inimene nägu ei näeks. Kui inimene loob teie vahel barjääri, siis on võimalik, et ta valetab. 11. Peatükk ,,Teie ja kelle armee?" Kui olete vihane ja tunnete end teise inimese suhtes agressiivselt, vältige füüsilist reageerimist, muidu hiljem võite seda kahetseda
Müüjad on olnud mõistvad ning ei tekita rohkem tüli, kui nad on eitava vastuse saanud. Ilmselt on töötajate valik olnud põhjalik ning igale kohale on leitud sobiv isik. Teeninduskeeles panin tähele hästi kõlavat ning hea intonatsiooniga häält. Esinduses käikudel panin tähele, et järjekorrad olid väga pikad ning kliendid olid kärsitud. Pikkadest järjekordadest hoolimata olid teenindajad siiski kliendikesksed, nad kuulasid neid, astusid silmkontakti, andsid soovitusi ning suutsid mitme keeles rääkida. Ei olnud ühtegi olukorda, kus oleks tundnud, et teenindaja ei oleks tahtnud oma tööd hästi teha. Kõiki kliente koheldi võrdselt olenemata vanusest, rahvusest või soost. Kuna minul oli eriline probleem, mis tekitas neis silmnähtavalt ebamugavust, sest seda ei osatud koheselt lahendada. Samas üritati seda igati lahendada nii akti kirjutamisega ning päringute tegemisega. Teenindaja pakkus välja alternatiive telefoni vahetusele ning
(Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248) Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha kõigutamisest, ringides liikumisest või käte hammustamisest. Stereotüüpsed liigutused
Ennekõike reguleeritakse sellega info detailsust ja täpsust (lõhn, pisikesed vead jne). Distants kui suhete indikaator See kui lähedale või kaugele teisest inimesest ma lähen ,see räägib sellest, kui lähedane ma temaga olen. Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida Distantsi kultuurierinevused Kontaktkultuurid, distantskultuurid kontaktkultuurid on need, kus on kombeks olla üksteisele lähemal. Distants toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga: vrdl araabia ja Eesti Distantsi reguleerimine toimub silmkontakti ja füüsilise kontatiga Puudutus ja lõhn kui distantsi komponendid Liikuvad suhtlejad erinevad distantsinormid "Paradiis ilma inimesteta on põrgu" Kust on erinevad distantsinormid pärit? 26 See kui kaugele üksteisest jääme sõltub ka kultuurist (normid)
- püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Tähelepanelik, abistav kuulamine Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse. Oluline on kuulaja enda kuulamisharjumused ja –oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon. Tuleks hoida mõistlikul määral silmkontakti – anda abivajajale tead et sa oled tema jaoks olemas ja kuulad teda, kuid see ei tohi paista hirmutav vm. Kui nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et sulle sellest rääkida. Signaalid:
Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Berne Minateadvus Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. -- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta
Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus Edward Hall'i "hidden dimension": intiimne (väga hea sõber), personaalne (tuttav), sotsiaalne (ametnik), avalik distants (president) Distants kui suhete indikaator Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida Mida distantsi abil reguleeritakse? Edward T.Hall Distantsi kultuurierinevused Kontaktkultuurid, distantskultuurid Distants toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga: vrdl araabia ja Eesti Puudutus ja lõhn kui distantsi komponendid Liikuvad suhtlejad erinevad distantsinormid "Paradiis ilma inimesteta on põrgu" Kust on erinevad distantsinormid pärit? Orientatsioon Orientatsioon inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi
aukandjatega. Distants kui suhete indikaator. · Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust või üritatakse seda kompenseerida (nt ühistranspordis ei vaata silma) · !!! Distantsi abil reguleeritakse informatsiooni detailsust ja täpsust, mida inimene endast välja annab/mida saab (nt zestid, miimika, lõhn jne) Distantsi kultuurierinevused · Kontaktkultuurid, distantskultuurid · Distantsi reguleerimine toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga. Kui distants on väike, on see sageli saadetud füüsilisest kontaktist. Paljudes kultuurides on füüsiline kontakt teade heast suhtumisest. Otsene silmkontakt mis viisil ja kui kaua toimub silmavaatamine. · Kust on erinevad distantsinormid pärit? Elukorraldusest Orientatsioon Inimeste asend üksteise suhtes varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani
kas ja kuivõrd on laps võimeline jäljendama täiskasvanu tegevusi - kas ainult lihtsaid liigutusi või esemetega tegutsemist? kas ja milliseid suulisi korraldusi laps täidab? mil viisil laps ennast väljendab, kas ta kasutab sõnu? millised on lapse eneseteenindusoskused? Raske ja sügava intellektipuudega laste uurimisel tuleks keskenduda sellele, mida laps ümbritsevast tajub, kas ta jälgib liikuvaid objekte, kas ta võtab silmkontakti ehk laiemalt, kuidas ta keskkonnas toimuvale reageerib. Samuti on oluline välja selgitada lapse motoorne võimekus - kas haarab esemeid ja kas kasutab nendega tegutsedes kahte kätt või mitte, kas laps istub ja kas ta on võimeline ruumis liikuma? Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel.
• Edward Hall’i “hidden dimension”: intiimne (väga hea sõber), personaalne (tuttav), sotsiaalne (ametnik), avalik distants (president) • Distants kui suhete indikaator • Ebasobiv distants – tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida • Mida distantsi abil reguleeritakse? Edward T.Hall Distantsi kultuurierinevused • Kontaktkultuurid, distantskultuurid • Distants toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga: vrdl araabia ja Eesti • Puudutus ja lõhn kui distantsi komponendid • Liikuvad suhtlejad – erinevad distantsinormid • “Paradiis ilma inimesteta on põrgu” • Kust on erinevad distantsinormid pärit? Orientatsioon • Orientatsioon – inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani • Toimib koos distantsiga – ebasobivalt lähedast distantsi
Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. 5. GRUPISISESED PROTSERSSID 5.1. GRUPP. GRUPI LIIGID. GRUPI OMADUSED. GRUPP- inimeste kogum, mis koosneb konkreetsetest inimestest; teatud inimrühm. Gruppi võib iseloomustada: · suuruse järgi · moodustamise või kujunemise järgi · homogeensuse järgi · kestvuse järgi · reaalsuse järgi Gruppi iseloomustab: · funktsionaalne struktuur- kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust · emotsionaalne struktuur- kajastab isiklikke eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja
VASTIKUS Petmine Inimesed ei ole huvitatud, et meist õigesti aru saadakse. Keha põhjal saab teha paremini järeldusi, nägu on võimalik rohkem petlikuks muuta. Pockerface Reegel mida kaugemal kehatüvest asub mingi jäse, seda raskem on seda kontrollida (Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. Tavainimesed ei tunne valetamist ära, kuna inimesed usuvad et valetamine on stereotüüpne käitumine. Inimesed usuvad, et valetajad käituvad stereotüüpselt väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad tegelikkuses nad ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel stressis. Tänapäeval on pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. Vrij jt, 2010. Katse: intervjuu ajal hoida silmsidet ja räägi. Need kes valetasid, neil oli raskem silmsidet hoida. Kui palju inimesed pingutavad. Igasuguse tõe ümberpööramine nõuab suuremat pingutamist. Välja töötatud on strateegiad, mille
annaabi.ee 
