Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda Väsivad suhteliselt kiiresti 2. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega. Kuid erinevalt neist südamelihased: Talitlevad meie tahtest sõltumata Töötavad automaatselt Töötavad väsimatult pidevalt 3. Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes Talitlevad meie tahtest sõltumata Tõmbuvad kokku aeglaselt Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased Kõõlus on sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastu pidav. Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Kui üks paarin toimivast skeletilihasest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine lõtvub ja pikeneb.
Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus. Koosnevad silelihasrakkudest. Jäseme liikumahakkamine närvierutuse tekkest: Erutus sunnib lihast kokku tõmbuma. Kui lihas tõmbub kukku, tõmbab ta ka kõõlust, see omakorda luud ning põhjustab luu liikumist. Pikim lihas on rätsepalihas Suurim lihas on tuharalihas Väikseim lihas on silmamuna liigutav lihas Lihased saavad vajaliku energia toidust. Treenimise käigus muutub lihas tugevamaks. Peale treenimist on lihased haiged siis, kui neisse jääb piimhapet.
Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega.
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, mistõttu töötab süda automaatselt ega allu inimese tahtele. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli, mis on täiskasvanul inimesel umbes 60-70 tsüklit minutis. Samuti võib süda töötada ka väljaspool keha, see sellisel juhul, kui tagatakse kõik vajalikud toitained. SILELIHASED- on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavates silelihasrakkudest. Silelihased tõmuvad kokku aeglaselt ning inimese tahtest sõltumata. Samuti ei ole silelihased vöödilised. Nendeks võib lugeda näiteks seedeelundkonda ja veresoonte seinu.. SKELETILIHASED- ehk vöötlihased on lihased, mis koosnevad lihaskiududest ning kinnituvad kõõluste abil luudele. Skeletilihased alluvad erinevalt teistest lihasetüüpidest inimese tahtele ning on vöödilised. Ühesõndaga vöötlihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Nad töötavad
Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele
2. annavad kehale kuju 3. kaitsevad siseelundeid 4. aitavad säilitada kehatemperatuuri 5. vee ja valkude omalaadne tagavara Lihaste liigid: Skeletilihased : organismis on kõige rohkem, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired Südamelihased : sarnanevad ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, ei allu meie tahtele, nad töötavad automaatselt, pidevalt ega ei väsi Silelihased : koosnevad silelihasrakkudest, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastandliku toimivate paaridena, kui üks lihastest tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Inimese skeletilihased jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse glükoosi lagundamsiel Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete ja hapnikuga Lihaste töövõimet ja jõudlust saab suurendada, kui treenida järjepidevalt oma keha
NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt SILELIHASED - silelihasrakkudest, talitlevad tahtest s�ltumata, t�mbuvad kokku aeglaselt, ei v�si v�ga kiiresti Lihased peavad t��tama paarikaupa. �ks l�heneb, siis teine pikeneb. Lihas t�mbub kokku ajust saabunud n�rvierutuse t�ttu. Lihasrakud saavad energiat gl�koosi ja rasvade koostisosi l�hustades. Inimesel on u 400 skeletilihast, mille v�ib jaotada pea-, kere- ja j�semete lihasteks. Lihased v�sivad hapnikupuuduse t�ttu, lihaste kokkut�mbumise kiirusest, sagedusest
s. externa (adventiitsia) Veresoon Endoteel 1. Tunica intima Näide: Sisemine elastne membraan Muskulaarne arter 2. Tunica media · tunica media koosneb spiraalselt paiknevatest Välimine elastne membraan silelihasrakkudest ja vähestest elastsetest kiududest ·Sisemine ja välimine 3. Tunica externa elastne membraan on s. adventitia silmatorkavalt eristatav Seedetrakti seina kihilise ehituse skeem Tunica mucosa Epiteel
ja silelihased. *SKELETILIHASTE talitus allub inimese tahtele, nad võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda või lõdvestuda.- neid on ka inimese kehas ka kõige rohkem. *Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastupidi toimivate paaridena: ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub. *Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt. *SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu. *Lihased vajavad töötamiseks energiat, see tagatakse glükoosi lagundamisel *Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad- väsimust tekitab ka pidev sundasend. *Lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine tagab tahtlikud ja tahtmatud liigutused. *Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete hapnikuga. *Lihast töövõimett ja jõudlust saab suurendada järelpidevate kehaliste harjutustega.
(aktsessoorsed sugunäärmed): Seemnepõiekesed, eesnääre, bulbouretraalnäärmed Seemnepõiekesed Seemnepõiekesed on väga tugevalt väändunud hargnematud seemnejuha väljasopistused Täkul põisjad, teistel loomadel kompaktsed Kiulis-elastne proopria annab aluse pikkadele keerukatele limaskesta kurdudele, kõrged epiteelirakud omavad sekretoorsete rakkude tunnuseid Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea).
õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud (Igas piirkonnas eraldi luud, vt. Õ.lk. 22 joonis) 34. Skeletilihaste talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja väga kiired. 35. Järjepidevad treeningu puhul lihased suurenevad. 36. Erinevalt skeletilihastest ei allu südamelihaste talitlus meie tahtele ning südamelihased töötavad automaatselt. 37. Silelihased koosnevad silelihasrakkudest ja vooderdavad siseelundite seinu. Paiknevad näiteks seedekulgla ja veresoonte seintes. 38. Silelihased ja südamelihaed ei allu meie tahtele. 39. Vaata inimese lihaseid õpikust lk. 27! 40. Lihased saavad vajalikku energiat glükoosi ja vähemal määral ka rasvade lõhustamisest. 41. Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Lisaks tekitab väsimust ka sundasend.
(Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) 4 1.2.3 Silelihased Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest ning moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) (skeleti-, sile- ja südamelihased, 2015) 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid See, kuidas lihased reageerivad korduvaletreeningule, sõltub suures osas nende kiulisest koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja
(Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) 4 1.2.3 Silelihased Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest ning moodustavad siseelundite lihastiku. Töötavad automaatselt, tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata. (Elundkonnad, 2015) (skeleti-, sile- ja südamelihased, 2015) 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid See, kuidas lihased reageerivad korduvaletreeningule, sõltub suures osas nende kiulisest koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja
Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu, inimesel omavad ses osas tähtsust ainult juuksed. Õhukesi karvaudemeid on peaaegu kõikjal, näiteks noore inimese põsel
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76)
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73
Mehe välimised suguelundid on suguti penis munandikott scrotum M u n a n d i k o t t kujutab endast vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihilise õhukese seinaga kotti (kõhuseina väljasopist), milles paiknevad munandid, munandimanused ja seemneväädid. Munandikoti pigmenteerunud nahk on hästi liikuv ja sisaldab rohkesti higi- ja rasunäärmeid. Naha alla jääb sidekoest ja silelihasrakkudest koosnev kest, selle alla jäävad sidekirmed. S u g u t i l e. peenisel eristatakse lukist (eesmine jämendunud osa), keha ja juurt. Suguti koosneb kahest sugutikorgaskehast ja ühest sugutikäsnkehast. Korgaskehadesse suubuvad sugutiarterid (põhjustavad suguti jäikpundumise ehk erektsiooni). Käsnkehas kulgeb kusiti. Selle tagaossa avanevad juhadega sugutisibulanäärmed. Seemnerakud koos nimetatud lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemnevedeliku ehk sperma. Sugutilukil on nahk
eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet! 6. veredepoo 104. Mille eest kaitseb epidermis Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste ja veekao eest organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis Karvatupe välispinnale kinnitavates karvapüstitajalihastes, mis on moodustunudki 106. Kus esineb silelihasrakkusid? silelihasrakkudest 107. Mis kasu on melaniinist? Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse 108. Mis tüüpi kiudusid sisaldab Kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude naha päriskiht? 109. Milline nahakiht moodustab Pärisnaha näsakiht (hästi näha sõrmenahas - sõrmejäljed) papillaarkurde? 110. Millises naha kihis leidub
Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos
Purkinje kiud – tunduvalt jämedamad, kui kardiomüotsüüdid ja juhivad erutust kiiresti SILELIHASKUDE Tahtele mittealluv silelihaskude moodustub üksikutest väljavenitatud, käävjatest rakkudest, kus ristivöötsus puudub – silelihasrakkude pikkus varieerub oluliselt (20µm väikestes veresoontes kuni 500µm raseduseaegses emakas) Igal rakul on üks tsentraalselt paiknev tuum – tuuma sisaldav raku osa on kõige laiem ja selleks, et silelihasrakkudest moodustunud lihaskestad oleks enam-vähem ühtlase paksusega paigutuvad naaberrakud üksteise suhtes väikese nihkega – tuuma sisaldava laia rakuosa kõrvale jäävad naaberrakkude peenemad osad Silelihaskude esineb organismis laialdaselt – seedekanali lihaskestas, veresoonte seinas, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites, aga ka mõnel pool mujal (karvapüstitaja lihased, silmasisesed lihased jt.)
Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitoru ülemises osas) esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Enamiku seedeelundite lihaskest on kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht. · Välimine serooskest (tunica serosa). Serooskest on õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Katab ka kõhuõõne siseseina, mistõttu nii seedekanalit kui ka kõhuõõne siseseinu katvat
limaskest, lihaskest, serooskest. Seede- ja hingamisorganid. Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht. Lihaskest(tunica muscularis) sisemine lihaskiht, mis on tavaliselt tsirkulaarne e. ringlihaskiht ja välimine, taaliselt pikilihaskiht, moodustub silelihasrakkudest. Tunica serosa / tunica adventitia välimine kiht. Suletud süsteem Tunica intima endoteel, subendoteliaalikht, sidekoeline Tunica media olenevalt kaliibrist lihaskiht, vb ka elastsed elemendid Tunica adventitia kest, väliskiht 12. loeng A.Arend Inimese embrüonaalse arnegu varased etapid Kaasaegse embrüoloogia isa karl ernst von baer Kirjeldas munarakku koera munasarja folliikulis, jälgis sügoodi lõigustumis munajuhas ka blastotsüsti emakas. Embrüote sarnasuse seadus
optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4. Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast Seedetrakti anatoomia 44 Seedetrakti histoloogia • Serooskest Seedekulgla väliskate, kõhukelme osa seob ja kaitseb soolestikku • Pikilihased ja ringlihased Koosnevad silelihasrakkudest Segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad küümust mööda soolestikku edasi • Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht; moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid (nt söögitoru ja mao vahel) • Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja lümfisooni ning seedenäärmeid • Mukoosa Kõige seespoolsem kith söögitorus sileda pinnaga, maos ja
Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub – textus musculatis nonstriatus * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv – textus muscularis striatus skeletalis 22. Silelihaskude. Koosneb silelihasrakkudest – müotsüütidest. Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini
omalaadne tagavara, aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihaste liigid: 1.skeletilihased e. vöötlihased- organismis kõige rohkem, liigutab luid, seega ka kehaosi, talitlevad inimese tahte järgi, võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, väsivad suhteliselt kiiresti. 2.südamelihased-sarnanevad ehituselt, talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist, talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaatselt, töötavad väsimatult pidevalt. 3.silelihased-koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad nt seedekulgla, põie ja veresoonte seintes, talitlevad tahtest sõltumata, tõmbuvad aeglaselt kokku, ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased. Kõõlus- sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Sellega kinnitub lihas luule. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Inimesel on umbes 400 skeletilihast. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda
troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused. Silelihased koosnevad kiududest ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihasel. Silelihases on Ca-ioonide sidujaks kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi on silelihase tüüpe kaks: mitmik-üksus ehk spontaanaktiivsuseta silelihased. Seda tüüpi on silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitaja lihas. Ja üksik-üksus ehk spontaanaktiivsusega silelihased. Seda tüüpi silelihas on peaaegu kõikides siseelundites, mao- ja
väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad kuumust mööda soolestikku edasi; ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht, moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid. Suuõõs, neel ja söögitoru: suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega. Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid, stimuleerides seedenõre vabanemist seedekulgla alumistes struktuurides. Mälumisel rakendatav jõud on max 50- 80 kg
Luukoe erivormid. Hambadentiin, hambatsement Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude Lihaskoed on võimelised kontraheeruma Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega e. Endomüüseumiga Lihaskiud koosnevad müofibrillidest, mis omakorda koosnevad Aktiini, Müosiini ja Titiini filamentidest. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed). - Kontraktsioonid ei allu tahtele Silelihaskude Koosneb käävjatest silelihasrakkudest, kepjas tuum paikneb lihasraku keskel sarkoplasmas (tsütoplasma). Müofibrillid asuvad rööbiti raku pikiteljega Vöötlihaskude Vöötlihaskiud on varieeruva pikkuse ja läbimõõduga. Alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud Eristatakse: Somaatiline muskulatuur: kere ja jäsemete lihased, silmamuna välislihased Erivistseraalne lihaskond: Kõri lihased, suulagi, neel, pea ja mõned kaelalihased
71) Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 72) Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus 1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. 2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht 3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks 73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all
ärritus vastu võtta ja reageerida); venitatavus (võime venituda või pikeneda üle puhkeoleku pikkuse); elastsus (võime taastada puhkeoleku pikkus peale venitust) Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- (ehk skeletilihas) ja südamelihaseks. Silelihased – asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused (silmas, näärmes, nahas). Koosnevad kiududest – ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumatl ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel. Jaguneb omakorda kaheks. Tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane. Pikka aega kestev tooniline kontraktsioon. Plastilisus. mitme-üksus e spontaanaktiivsuseta silelihased – koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest.
annaabi.ee 
