1) Punane luuüdi- moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vere ringesse. 2) Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu. 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile. 8. Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju 2 tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes, vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt
Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ja nad ei väsi kiiresti. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Tugi-liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine.
Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele. Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames, rakkude kokkutõmbed toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ning nad ei väsi kiiresti. Ei allu tahtele. 8. Närvikoe ehitus ja ülesanded. Vastus: Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu närviimpulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. 9. Naha ehitus (joonis) 10
muutumine Serotoniin Trüptofaani seedetrakti ja Sünaptiline transmitter kopsude rakkudes, Valu retseptsioon trombotsüütides ja KNS Arterioolide ja neuronites. bronhioolide silelihaskoe Serotoniini süntees vajab kontraktsioon THB ja PLP (Vitamiin B6) Kehatemperatuuri ja vererõhu regulatsioon Seedehormoonide vabanemine
Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad mitmekihiliselt, tihedasti ja üksteise kõrval. - lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: a.) silelihaskud - koosneb ühetuumalistest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskoest koosnevad kõik siseelundkonnalihased (v.a süda). Silelihaskoe kontraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. b.) vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Nad on kontraktsiooni võimelised e kokkutõmbevõimelised. Allub tahtele, treenitav, treenides suureneb. Vöötlihaskude jaotakse kaheks: 1.)skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon allub tahtele. 2
Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed:
Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude, Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud) Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud. Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest. Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon
vasakul, roiete all. 10) Mis on mao põhifunktsioonid? 1) Toidu soojendamine, mehaaniline peenestamine ja segamine maomahlaga, mille tulemusena toit muutub vedelaks pudruks 2) Toidu seedimine maomahla ensüümide abil 3) Mikroobide hävitamine maonõres leiduva soolhappega 4) Toidumassi edasilükkamine soolestikku 11) Millistest osadest koosneb peensool? - Peensoole lihaskest koosneb silelihaskoe piki- ja ringkihist. Peensoolel eristatakse kolme osa: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmiksooles toimub maost tuleva happelise toidukördi neutraliseerimine ja algab intensiivne toidu seedimine kõhunäärmenõre ja sapi abil. Tühi- ja niudesooles jätkub toidu seedimine spplenäärmete ensüümide mõjul. 12) Mille kaudu imenduvad organismi lagundatud valkude, rasvade ja süsivesikute lõpp- produktid?
eritumise, mis viib lihase kontraktsioonini 22. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskoe rakud pole jagunemisvõimelised. Kahjustuse korral arenevad uued rakud aga satelliitrakkudest suurema vigastuse korral asendub kude osaliselt sidekoega Südamelihaskoe rakud pole samuti jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroblastide poolt tekitatud sidekoega. Silelihaskoe on rakud jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 23. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente 24. Närvikoe üldiseloomustus, perifeerse ja kesknärvisüsteemi mõiste moodustab närvisüsteemi, mille ülesandeks on: o vastu võtta ärritusi nii sise- kui väliskeskkonnast o juhtida ja analüüsida erutust o anda ärritusele koordineeritud vastus
molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskudedel on satelliitrakud o Uus lihaskiud on tsentraalse tuumaga o Paikneb lihaskiu basaal- ja plasmamembraani vahel o Aktiveeruvad ka füüsilise aktiivsuse korral o Monotuumne rakk Südamelihaskoe rakud ei ole jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroplastide poolt tekitatud sidekoega Silelihaskoe rakud on jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 22. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Skeletilihaskude keeles (skeletilihaskiud pikilõikes ja ristilõikes, endomüüsium ja perimüüsium, vöödilisus) Südamelihaskude (vöödilisus, vahediskid, kapillaarid) Silelihaskude (pikilõige, ristilõige, sidekude) 23. Närvikoe üldiseloomustus, perifeerse ja kesknärvisüsteemi mõiste
talitlus. Eristatakse neselundeid ja neta elundeid, mlemad vivad koosneda mitmest erinevast koest. Niteks lihases esineb peale lihaskoe ka nrvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad lesanded: sdamel vere pumpamine, neerudel vere puhastamine ja jkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist lbi voolavasse verre ning ssihappegaasi eritamine vljahingatavasse hku, khunrmel seedenrede ja mnede hormoonide produtseerimine jne. NB! Skeleti- ehk vtlihaskoe, silelihaskoe ja sdamelihaskoe hine iseloomulik omadus on kokkutmbevime, nende ehituses ja talitluses esineb aga olulisi erinevusi Nrvikude koosneb nrvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest NB! Muutused he organi vi elundkonna talitluses kutsuvad esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste elundite funktsionaalses aktiivsuses NB! Muutused he organi vi elundkonna talitluses kutsuvad esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste elundite funktsionaalses aktiivsuses BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA
- erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskude lõtvub, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid - korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist väljaspool paiknevaid veene, mille harud koguvad verd perifeersetest (väiksematest) kavernidest - samaaegselt kavernide täitumisega tekib äravoolutakistus veenides - endise olukorra taastab (tiguarterite, kavernide seinte) silelihaskoe toonuse tõus ja korgaskehade (kavernide seinte, tunica albuginea) elastsete elementide kokkutõmme Nahk - õhuke, pigmenteerunud, karvadeta - koheva ning elastse aluskoe tõttu hästi liikuv - sugutilukil moodustub nahaduplikatuur – eesnahk – preputium sisepinnal avanevad eesnahavõiet – smegma – produtseerivad rasunäärmed – glandulae preputiales - eesnaha alumist osa ühendab sugutilukiga frenulum preputii SCROTUM – MUNANDIKOTT
Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30. Skeletilihaskoe, silelihaskoe ja südamelihaskoe histoloogilised erinevused Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik
roojamassid vedelad. Soolemeteorism (meteorismus intestinalis) soolevalendikku kuhjunud soolegaasid, mis venitavad välja soole seina, kahjustades tema talitlust. Põhjused: 1. Söötmisvead ja riknenud, kergelt kääriv sööt 2. Sekundaarse sümptoomina soole ummistuse korral · Gaaside kuhjumine esmalt kiirendab peristaltikat, kuid väljavenitatud sooleseina peristaltika lakkab. · Meteorismi puhul ärritavad käärimisproduktid närvilõpmeid soole seinas, vallandades silelihaskoe spastilisi kontraktsioone, valu, koolikuid. Esmalt kliiniline leid perioodiline, hiljem muutub loomade rahutus ja valusööstud pidevaks. · Gaaside väljutamist soolest takistavad spasmid väikese käärsoole ja pärasoole alguses. · Gaasiga täitunud sooled rõhuvad diafragmale, takistades südame ja kopsude talitlust. 14. Iileus- Akuutne motoorse talitluse häire soole läbimatus e. iileus (ileus): 1. Mehhaaniline iileus
glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees-suguhormoone,kus olulisem testosteroon (koores prod.vähe),nõrgema toimega,ent suuremal hulgal prod.Dehüdroepiandrosteroon-DHEA. Mehel enamus androgeene pärinevad munanditest,
10.2006 9. klass Õpilane: y nimetab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ja lihaseid; y toob näiteid eritüübilistest luudevahelistest ühendustest; y selgitab luude, liigeste ja lihaste ülesandeid; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot treeningu mõjust tugi- ja liikumiselund- konnale; y võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ja talitlust; y tunneb mikropreparaatidel, fotodel ja joonistel ära vöötlihaskoe, silelihaskoe ja luukoe; y selgitab luumurru ja lihase venituse või -rebendi korral esmaabi andmise põhimõtteid; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot luude koostise ja inimese vanuse vahe- listest seostest; y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme südame ja vereringe ehitusest ning selgitab nen- de alusel inimese ringeelundkonna tööd; y analüüsib südame kodade ja vatsakeste ning suure ja väikese vereringe arterite, veenide ja
VÄLIMISED: 1) munandikott 2) suguti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik,
SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) – ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- 49 le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed – näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) – siin toimub spermide valmimine, reservuaar 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid
VÄLIMISED: 1) munandikott 2) sugiti SISEMISED: 1) Munandid (2tk) mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt- seeritakse meessuguhormoone. 2) Seemnejuha (2tk) ülesandeks on sperma väljajuhtimine 3) Seemnepõieke (2tk) näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik,
pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees- suguhormoone,kus olulisem testosteroon (koores prod.vähe),nõrgema toimega,ent suuremal hulgal prod.Dehüdroepiandrosteroon-DHEA. Mehel enamus androgeene pärinevad munanditest, kuid meessugH on ka naistel
mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus) PGD2, PGE2, PGI2 – bronhilihaste kontraktsioon ja lõtvumine, vasodilatatsioon, trombotsüütide agregatsioon PAF(trombotsüüte aktiveeriv faktor)- trombotsüütide agregatsioon , vasoamiinide produktsioon Tsütokiinide tähtsus: nuumrakud ja basofiilid toodavad allergia hilises faasis, mis algab 6-24h peale Ag –ga kokkupuudet TNF, IL-1, IL-4 ja IL-5 ning kemokiine nagu MIP-1 ja MIP-1
Vererakud moodustavad vere üldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi ülesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kõigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. Liigist Skeleti- ehk sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikum omadus kokkutõmbevõime. Lihas- vöötlihaskoe, koes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. silelihaskoe ja südamelihaskoe Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega luudele (skeletile) ühine iseloomulik ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, omadus on inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima
annaabi.ee 
