Töö eesmärk: Määrata juhtimisobjektile regulaator ning häälestada see nii, et süsteemi siirdeprotsess vastaks esitatud kvaliteedi nõuetele. Teooria: Süsteem on matemaatiliselt ehk formaalselt stabiilne, kui siirdeprotsess sumbub lopliku ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid : staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel.
Standardhälve = 178,3Hz 0.00046084259498578444042 f0 5. Toitepinge mõju väljundsagedusele esitav graafik. 390 388 386 f 384 382 380 378 8 9 10 11 E Joonis 2. Ostsillaatori toitepinge mõju väljundsagedusele. 6. Harmoonilismoonutustegur kh. kh = 3.666% 7. Siirdeprotsessi kujutis koos aegadega. Joonis 3 Ostsillaatori siirdeprotsessi kujutis. Tabel 3. Ostsillaatori siirdeprotsessi aeg. Siirdeprotsessi algus 3.31ms Siirdeprotsessi lõpp 10.26ms 6.95ms 8. Järeldused tehtud tööst ja koostatud ostsillaatori võimalikest kasutusvaldkondadest. Õppisin tundma LC ostsillaatorit ja selle kasutamist. Skeemi kokku panemine ei olnud kõige kergem, kuid mitte ka ületamatu takistus. Ostsillaatorit kasutatakse erinevates
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;2 -2], X0=[-2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 5 sekundit. Leiame omaväärtused eig(A) ans = -2 1 Süsteem ebastabiilne, sellega on vaja leida sellise sisendmaatriksi, et süsteem oleks täiesti juhitav ja jälgitav. Näiteks, B=[-1;-1] Sellega Q=ctrb(sys) Q= -1 -1 -1 0 >> rank (Q) ans = 2 >> S=obsv(sys) S= 1 0 0 1 1 0 2 -2 >> rank(S) ans = 2 Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
III hindeline test Question1 Hinded: 1 Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;1 1], X0=[2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 6 sekundit. Vastus: Question2 Hinded: 1 Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? Vali üks vastus. [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) C=eye(2), D=[0 0] C=eye(3), D=[0;0;0] C=eye(2), D=[0;0]
. regulaatoreid.Lihtsad süsteemid on enamasti ühemõõtmelised.1 sisendi ja 1 Suhteline:ksuht=y/yo/x/xo väljundiga.Sel juhul on juhtimispbjekti oleku ja väljundi vaheline sõltuvus Siirdetunnusjoon ehk hüppekaja?- Näitab kuidas toimub üleminek ühest määratav lihtsa funksiooniga ning selliseid süsteeme saab hästi juhtida ka püsiolekust teise.Kuna siirdeprotsessi kulg sõltub lisaks vaadeldava elemendi(või väljundite järgi, Siia kuuluvad tagasisidemega süsteemid kus reguleeritakse regulaatori tervikuna),omadustele ka sisendsignaalist(sellest kuidas see muutub), väljundi või häiringu järgi.Moodsas juhtimismeetodid-Põhinevad süsteemi siis tuleb kasutada uurimisel standartset sisendsignaali muutust.Näitab olekuruumil ja olekumuutujatel
mingi põhjuse (häiringu) poolt tasakaalust välja viiakse ja see põhjus seejärel kaob, peab süsteem endisesse tasakaaluolukorda tagasi pöörduma, kui muud tingimused vahepeal muutunud ei ole. Reguleerimisprotsess ise võib olla ajalise kuju poolest kahesugune. Aperioodilise protsessi korral viiakse tekkinud hälve regulaatori toimel uuesti nullini või püsireziimis lubatavasse piiridesse monotoonselt, ilma et reguleeritav suurus ületaks nivood y 0. Võnkuvat siirdeprotsessi iseloomustab ülereguleerimine, kus siirdeprotsess kujutab endast reguleeritava suuruse sumbuvat võnkumist uue püsiväärtuse ümber. Võngete suurus ja iseloom ei olene ainult reguleeritavast objektist, vaid ka regulaatori juhttoimest s.t. reageerimisest reguleeritava suuruse hälbele selle tekkimisel ja muutumisel ajas. Ebastabiilne automaatreguleerimissüsteem ei ole töövõimeline. Juhusliku häiringu
Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine: Siirdeprotsessid on muutuvates tingimustes toimuvad dünaamilised protsessid süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi Y(s)=H(s)U(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis U(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Seejärel leitakse väljundmuutuja kujutis nt osamurdudeks lahutamise teel
Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Siirdeprotsessid on muutuvais (muutunud) tingimustes süsteemis toimuvad dünaamilised protsessid, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsirežiimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s)
rikke korral tekkiv löökvool; Nulljärgnevuspinge mõõtmine, saab avastada maaühendus sõltumata asukohast kui pole liiga suur üleminekutakistus; Nulljärgnevusvoolu impulssi mõõtmine, e. kui muuta KKP induktiivsust, muutub vaid maaühenduses oleva faasi vool; Aktiivvõimsusrelee, reageerib võrgu kadude muutumisele; Reaktiivvõimsusrelee; Viienda harmooniku mõõtmine; Faasivoolude mõõtmine; rikkeindikaatorid. Asukoha selgitamiseks analüüsitakse siirdeprotsessi dif. võrrandi alusel. 24. Rikete isoleerimine ja toite taastamine Lokaliseeritakse rike, isoleeritakse see ning taastatakse toide, ilma rikkekohta hõlmamata.
2.4.Siirdeprotsessid ja nende arvutamine Siirdeprotsessid on muutuvais (muutunud) tingimustes süsteemis toimuvad dünaamilised protsessid, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud
Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. 3.4 Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Muutuvais (muutunud) tingimusis toimuv dünaamiline protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel 3.5 Impulss- ja
3. Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? 4. Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui olekumudeli sisend u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8. Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) 9
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru:
Operatsioonvoimendi voimendab sisendsignaali pinget voi voimsust nagu tavalinegi voimendi. Kui tavalise voimendi omadused ja parameetrid on maaratud tema skeemiga, siis operatsioonvoimendi omadused ja parameetrid aga tagasisideahela parameetritega. Operatsioonvoimendit iseloomustavad: suur voimendustegur; suur sisendtakistus; vaike valjundtakistus. Operatsioonvoimendi sai oma nime korgekvaliteedilistelt voimenditelt, mida kasutati analoogarvutites uuritava protsessi (nt siirdeprotsessi) modelleerimisel ja matemaatiliste operatsioonide (summeerimine, integreerimine, diferentseerimine jt) sooritamisel. Nuudisaegsed operatsioonvoimendid kujutavad endast integraalseid pooljuhtseadiseid, mis on kasutatavaimad lineaarsed integraallulitused. Oma mootmetelt ja hinnalt ei erine nad palju uksikust transistorist.
laine laine liinis liituvad ja tekitavad pinge E, voolulained aga kompenseeruvad. Seepärast muutub vool liinis 0-ks. 2. Liin on lühises Kui liini lõpp lühistada, siis muutub U lühistatud Rs liini lõpus 0-ks. , kuna takistus on 0. Seetõttu on ka peegeldunud pingelaine langeva voolulaine suhtes vastupidise märgiga ja U muutub siirdeprotsessi lõpuks E liini ulatuses 0-ks. Vool on lühistatud liini lõpus maksimaalne: I = max Peegeldunud voolulaine on langeva lainega sama märgiga ja seetõttu on vool E liinis: I Nii avatud kui ka lühistatud liinis lõpeb siirdeprotsess siis, kui peegeldunud laine jõuab tagasi liini algusesse. l
aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt. Jätkusuutlik ehk hea valitsemine:
aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt. Jätkusuutlik ehk hea valitsemine:
järgi ja tunnusjooned muutuvad järsult langevateks, kindlustades voolu ja momendi piiramise. Joonis 4.11 Peale elektriajami suletud juhtimissüsteemi vajalike staatiliste tunnusjoonte formeerimist võib osutuda, et ajami dünaamilised omadused on vastuvõtmatud kas on liikumine siirdetalitlustes ebastabiilne või on ajami ülereguleerimine lubamatult suur või on siirdeprotsess võnkelise iseloomuga või on siirdeprotsessi kestvus liiga pikk. Sellistel juhtudel tuleb korrigeerida elektriajami dünaamilisi omadusi. Dünaamiliste omaduste korrigeerimine seisneb selles, et elektriajami skeemi lülitatakse korrigeerivad lülid, mis muudavad vajalikul viisil tema omadusi. Korrigeerivate lülide skeemi, parameetrite ja ühenduskoha määramine või nagu räägitakse, nende süntees, tehakse automaatreguleerimise teoorias väljatöötatud meetodite abil, lähtudes siirdeprotsessi kvaliteedi etteantud kriteeriumidest.
3 3 2 3 2 + e -(t -1) - e 0,5( t -1) cos 3 (t - 1) + 3e 0,5(t -1) sin 3 (t - 1) 1(t - 1) 2 2 Saab kontrollida, et h(t ) = g (t ). Siirdeprotsessi kirjeldavates valemites esineb eksponent positiivses astmes e 0,5t , järelikult on antud süsteem mittestabiilne ja piirväärtusteoreemid ei kehti. Kui u (t ) = sin t , siis leiame süsteemi väljundi y (t ), eeldades mittenulliseid algtingimusi: y (t ) = y s (t ) + y v (t ) 2 s 2 + 3se - s 2s 2 3s Ys ( s ) = 3 = 3 + 3 e -s ( s +1 s +12 )( ) ( s +1 s +1
kindlalt ebastabiilne ja neid on vaja tingimata haarata tagasisidega, et süsteem saaks stabiilseks. Sellist tagasisidet, kus tagasiside elemendiks on element K nim. jäigaks tagasisideks. Selline tagasiside tegutseb nii staatilises kui dünaamilises reziimis. Kui tagasiside ahelas kasutatakse dif. lüli, siis sel juhul see tagasiside ei tegutse staatilises reziimis vaid tegutseb ainult dünaamilises reziimis ja sellist tagas. nim. elastseks tagas. selline tagas. hakkab toimuma ainult siirdeprotsessi jooksul ja sel ajal ta stabiliseerib süsteemi tööd. Kui tagas. ahelasse panna inertne lüli, siis sellist lüli nim. inertseks lüliks AR dünaamilised omadused. Automaatikas kasutatakse erinevaid regul., mis erinevad konstruktsiooni-, töö põhimõtte-, kasutatava energia poolest. Kuid sõltumata sellest neid saab grupeerida sõltuvalt nende dünaamilistest omadustest. Dünaamilisi omadusi iseloomustatakse regulaatori
kindlalt ebastabiilne ja neid on vaja tingimata haarata tagasisidega, et süsteem saaks stabiilseks. Sellist tagasisidet, kus tagasiside elemendiks on element K nim. jäigaks tagasisideks. Selline tagasiside tegutseb nii staatilises kui dünaamilises reziimis. Kui tagasiside ahelas kasutatakse dif. lüli, siis sel juhul see tagasiside ei tegutse staatilises reziimis vaid tegutseb ainult dünaamilises reziimis ja sellist tagas. nim. elastseks tagas. selline tagas. hakkab toimuma ainult siirdeprotsessi jooksul ja sel ajal ta stabiliseerib süsteemi tööd. Kui tagas. ahelasse panna inertne lüli, siis sellist lüli nim. inertseks lüliks AR dünaamilised omadused. Automaatikas kasutatakse erinevaid regul., mis erinevad konstruktsiooni-, töö põhimõtte-, kasutatava energia poolest. Kuid sõltumata sellest neid saab grupeerida sõltuvalt nende dünaamilistest omadustest. Dünaamilisi omadusi iseloomustatakse regulaatori
ja ei avalda mõju püsitalitluse pingetele. On võimalikud kaks erinevat lülitite skeemi: A ja B. Joonis 6.19 Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitid Sisselülitamisel sulguvad esmalt abikontaktid K2 ja ahel lülitatakse sisse läbi aktiivtakisti. Seejärel pärast väikest viidet sulguvad peakontaktid K1. Väljalülitamisel avanevad esmalt peakontaktid K1 ja seejärel abikontaktid K2. Liigpingete piiramist soodustavad kaks tegurit: · lülitamise siirdeprotsessi vabavõnkumiste summutamine · liini juhtmete jääklaengu vähendamine koormamata liini väljalülitamisel ja ATL-i käigus. Sunteerimise teeb 84. Lülitusliigpingete piiramine sünkroniseeritavate lülititega Pinget ja voolu mõõtva sünkroniseerimisrelee abil toimub lülitamine kõige soodsamal hetkel: · liinide, trafode ja kondensaatorite sisselülitamine pinge nullhetkel: u = 0 · ATL-i puhul toimub taaslülitamine kui liini jääkpinge ja toiteallika pinge on samas faasis ja
Tänapäeva seadmetes võib kontrollitavaid parameetreid olla tuhatkond. Sellest tulenevalt on ka automaat signalisatsioon. 56.Juhtimosobjekt on objekt, mida meie juhime, me võime juhtida näitekspeamasinat, laeva või mida iganes. Juhtimine võib olla kas automaatne,manuaalne jne. Kübermetika > Juhtimine > Automaatika > Automaat juhtimine - automaatreguleerimine- automaat kontroll - automaat signalisatsioon - automaatstopp. 57.Ühest reziimist teise üleminek - e siirdeprotsessi iseloom. · Monotoone - ehk sujuvalt minek. · A- Perioodiline võnkumine - langeb üpris järsku ja võngub. · Perioodiline võnkumine - võngub vaikselt madalamaks. Kõige kasulikum on monotoone reguleerimine, sest see on kõigetasakaalukam. Iga väike tehniline muutus võib kaasa tuua reziimi muutuse.Mida lühem on võnkumine, seda efektiivsem on regulaator. 58.Kontrollmõõteriisatde klassifitseerimine paiknemisviis ja ülesande järgi. Mõõteriistad on
4. Diskreetimissageduse Fdiskr=1/Tdiskr on soovitav valida vähemalt suurusjärgu võrra kõrgema kui seda on analüüsitav protsess ADM sisendis. Viimane määratakse ühtlasi ka AVR detektori väljund- madalpääsfiltri pääsuribaga. 5. Siirdeprotsessis antakse pidevalt ühemärgiline vea signaal, mis viib siis RL2 koodi ühtlasele suurenemisele. Halvimal juhul (pikimal siirdeprotsessil) muutub see kood 0-ist kuni Rmax, kus siis siirdeprotsessi kestvuseks tuleb tsiirde =Rmaxt1, kus korrigeerivate impulsside periood RL1 väljundis t1=n1Tdiskr. Siin suurus n1 oli esimese loenduri maht. Niisiis saame maksimaalseks siirdeajaks : tsiirde =Rmaxt1 mis määrab maksimaalse viiteaja signaali ilmumise ja kadumise korral. Kui see aeg on liiga suur, tuleb valida kiiretoimelisem - näiteks paljunivoolise kvanteerimisega AVR. 4.4. AM, FM ja SM signaalide digitaalsed järgiv-detektorid 4.4.1
tühjeneb ainult osaliselt see tähendab järgmise impulsi saabumiselt on tal mingi jääk pinge ja järgmise laadimise põhjustab nüüd mitte kogu sisend pinge vaid sisend pinge ja jääk pinge vahe. Sama kordub järgmiste impulside aeg kuni tekib tasakaalu reziim kus laeng mida kondensaator saab impulsi vältel võrdub laenguga mida ta annab ära pausi vältel. Joonis 4.2.6 Kirjeldatud olukorra tulemusena näeme kui sisned pinge harvendus on 2 siis siirdeprotsessi möödumisel tekivad meile väljundise võrdse amplituudiga kahepolaarsed impulsid. See tähendab impulspingest on kadunud alaliskomponent. See on kooskõlas elektrotehnikaga sest teatavasti ei lase kondensaator alaispinged läbi. 4.3 Piirikud piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks
kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsesside kiirused sõltuvad ahela aja konstandist kondensaatori ja takistuse korrutis. Tekkivate moonutuste eristatakse piirreziim. Kus impulsi jõuab siirdeprotsess. t i 3 ja suure ajakonstandi ahela korral kus impulsi kestel jõuavad siirde protsessid ainult alata t i << sellel on siire protsessi sõltuvalt nõutavast täpsusest loetakse ajavahemiku 3-5 taud. Küllal sageli on vaja määrata ajakonstanti kui on teada siirdeprotsessi graafik kui tõmmata eksponentfunksiooni alguset puutuja siis lõikub puutuja piirresiimi joonega täpselt ühe tau mõõdujaga. Aja hetkel t1 kui saabub sisend impulss on kondensaator tühi ning lähtudes kirhofi seadusest igal ajahetkel kuna ajahetkel Uc=0 siis langeb kogu sisendpinge impulsi hetkel toimub kondensaatori laadimine pinge kondensaatoril tõuseb ja takistusel väheneb, kuna meil on tegemist väikese ajaahelaga siis impulsi vältel jõuab siireprotsess lõppeda st kondensaatori
Alalisvooluallikast võetav vool lülitatakse koormusele kindla järjestusega ning nõutava sagedusega. Jõuahelas toimuvat kommutatsiooniprotsessi võib kirjeldada järgmiselt. Kui kommutatsiooniprotsessi ei toimu, siis juhivad kaks türistori, näiteks VS1 ja VS6 alalisvoolu, kuna kondensaator C1 on eelmise kommutatsiooni tulemusena positiivselt laetud. Kui türistor VS2 on nüüd avatud, siis türistor VS1 sulgub kiire siirdeprotsessi tulemusena ja türistor VS2 juhib alalisvoolu. Sel tingimusel algab kommutatsioon. Ajal kui vool faasis L1 on kahanenud nullilähedaseks, kasvab vool faasis L2. Antud ajavahemikul toidetakse faasi L1 kondensaatori C1 kaudu, samuti rööpühenduses kondensaatorite C2 ja C3 kaudu. Lõpuks on diood VD1 suletud ja kommutatsioon on toimunud, kuna türistorid VS6 ja VS2 juhivad voolu. Dioodid takistavad kondensaatoritel kaotada järgmise kommutatsiooni toimumiseks vajalikku laengut,
ükski psüühika arengunähtus ei ole üksnes indiviidisisene ega toimu pelgalt oma seaduste kohaselt niisugune on suurel määral Eiseni murdeeakäsitus , vaid kogu arengu aluseks on vastastikune sotsiaalne mõju. Niisiis peetakse murdeea raskusi võõrandumiseks, võimetuseks leida lapsepõlve seljataha jäädes sujuvalt oma kohta täiskasvanute kollektiivis ja vanemate võimetuseks seda siirdeprotsessi juhtida, sest nemad, kasvatajad, on selle arengujärgu suunamise unarusse jätnud. Olulisim erinevus eespool toodud käsitustega võrreldes seisneb ilmselt selles, et kahe esimese järgi ei saa vanemad midagi teha,, ehkki sooviksid, nagu Eisen on väitnud. Tähtsaim on, et nad jätaksid lapse rahule ja laseksid tal selle arenguprotsessi iseseisvalt läbi teha.
annaabi.ee 
