Suunaventiile on kolme tüüpi: juhtimine, sõltub vajalikust juhtimisjõust ehk suunaventiili mõõtmetest - siiberventiilid (kolviga) - klappventiilid Vahetu juhtimisega siiberventiilid - siiberventiilid (plaadiga, pöördsiibriga) Vahetu juhtimisega siiberventiilides Enim on kasutusel kolviga siiber- juhitakse ventiili siibrit vahetult ventiilid, kuna neil on mitmeid eeliseid elektromagneti, pneumo-/ hüdrosilindri võrreldes teiste ventiilitüüpidega: või hoovaga ilma lisavõimenduseta. - lihtne konstruktsioon Elektrilise juhtimisega siiberventiilid - hea jõudude tasakaalustus ja seetõttu ka väike võimsustarve juhtimisel Selline juhtimismoodus on kõige
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba
Pereisal tekkis küsimus, miks sellist olukorda eelnevate aastate jooksul ei tekkinud? Lahendus oli aga lihtsam kui oodati. Vahetult enne tervisehäirete teket vahetati ära maja vanad puitaknad uute plastakende vastu. Nii vähenes seni akende kaudu toimunud ventilatsioon pea olematuks ja ahjusiibri liiga varasel sulgemisel hakkas vingugaas tuppa tungima ja ületades koguse, mis inimese tervisele mõjuma hakkas. Tervisehäired lakkasid koheselt kui ahju siibrit kütmise lõppedes enam täielikult ei suletud. Muidugi on vingugaasi tekkepõhjuseid teisigi valesti reguleeritud gaasipliit, töötav automootor...jne. Vingugaas on ääretult salakaval ja ohtlik vaenlane. On ju teada, et enamik tulekahjudes hukkunuist sureb vingumürgituse tagajärjel. Mida kauem inimene vingugaasi, isegi väikeses koguses, sisse hingab, seda raskemad ja eluohtlikumad on tagajärjed. Eriti tundlikud on vingugaasile lapsed, rasedad, vanurid ja südamehaiged.
pudrnunui kukub varba peale. · Esmaabi leiab sügavkülmast, võttes jääkuubiku keerates see salvräti sisse ja asetades põrutatud kohale. · Kui põrutus ei kao asenda külmkompress soojaga ehk viinakompress: niisutades marlitükki viinas,keerates see ümber valutava koha, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Järgmiseks päevaks peaks paistetus kadunud olema. Tuleohutus · Kui on tavaline pliit siis ära unusta siibrit lahti teha! · Elektriseadmed ei tohi kokku puutuda veega. · Mitmete kodumasinate töötamisel ei pruugi elektrisüsteemi pinge vastu pidada ning selle tagajärjel võib see süttida. · Köögis peab kindlalt olema tuletekk ja tulekustuti. · Pliiti ega muid süttivaid esemeid ei tohi jätta järelevalveta ! Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/Ohutus-k%C3%B6%C3%B6gis-m24064.html https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Ning enda mõistus !
Punktid: 1 ka pealmised riided ning kinnitab lukud/haagid/nööbid. Võib abi vajada jalanõude jalgapanekul. TUALETI (1 PUNKT) Läheb tualetti, saab (0 PUNKTI) Vajab abi tualetti KASUTAMINE tualetti sise ja välja, tuleb toime minekul, enese puhastamisel või riietumise ja enese kasutab siibrit või potitooli. Punktid: 0 puhastamisega ilma kõrvalabita. LIIKUMINE (1 PUNKT) Liigub ilma abita (0 PUNKTI) Vajab abi liikumisel voodisse ja voodist välja, toolile toolilt voodisse ja vastupidi või Punktid: 1 ja toolilt ära. Võib kasutada abi vajab liigutamisel, nihutamisel mehhaaniliste liikumisvahendite täielikku kõrvalabi.
*Paneb taiesti kinni *Urineerim. *Kasutab *Jaab *Leiariietuiildse riided toidu pese KONTINI·~TS *Saab riided ise kasutada ise noobid/lukud voodist ise Witte tooli/toolilt bosaliselt tualeti ise allub KASUTAMINE viii allub liikuda ootooli/siibrit iiles kontrollile voodisse riietumata sondiga taldrikult voodisse/voodist abi tualettiteatud puhastamisega riietega sisse/valja selga abivahend) hakkama toit. kontrollile suhu
teise käega õlavöötmest. · Haige puusad jätke voodiääre lähedale ja ülakeha kallutage pisut ette. · Pea alla asetage õhuke padi ja alumine käsi kõverdage pea kõrvale. · Pealmise käe alla pange rinnakõrgusele padi. · Selja taha asetage samuti padjad. · Allpool olev jalg tõmmake sirgeks, pealmine jalg kõverdage põlvest täisnurgani ning pange jala alla padi. Voodihaige igapäevane pesemine · Teil läheb vaja pesukaussi, kannu, pesemiskinnast, siibrit, pesukreemi ja/või seepi ja/või sampooni, kaitsekilet ning vannilina. · Enne voodihaige pesemist paluge tal urineerida siibril. · Pesemise ajal peaks toatemperatuur olema 2124 °C, pesuvee temperatuur 3740 °C. · Voodihaige hambaid, nägu, kaela ja käsi peske igal hommikul. · Suu ja hammaste hoolduseks aidake haige poolistuvasse asendisse. Harjake tal hambaid ning laske suud loputada. Hammaste puudumisel kasutage ühekordseid glütseriinipulki, mida saab apteegist
kokku moodustavad ahju garnituuri. Ahjuuks ehk koldeuks on ahju garnituuri kõige tähtsam osa ahju klapp ja siiber, siiber võimaldab lõõriava kütmise lõppfaasis järk-järgul vähendada. Ahjuklapp suleb lõõri kohe täielikult. Suletud ahjuklapp on tihedam kui siiber. Ahjuklapid tuleb asetada kaldu, madalamale asetatakse seejuures klapi käeoidemepoolne serv. Soojakadude vähendamiseks kasutatakse kas klappi ja siibrit või kahte siibrit järjestikku Kütused Kütuse moodustavad orgaanilised ühendid mis koosnevad põlevatest ja mittepõlevatest elementidest. Põlevad ained on süsinik, vesinik, väävel. Tarbimis kütuseks nimetatakse koldesse asetatavat kütust. Kütteväärtus on soojushulk mis eraldub ühe kilogrammi kütuse täielikul põlemisel. Tingkütus on kütus kütteväärtusega 8.12 kWh/kg. Tingkütust kasutatakse erineva kütteväärtusega kütuste
Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus. Kuid on lootust, et mõne ADL puhul on isik võimeline iseseisvust suurendama (söömine ja joomine terve kehapoolega). Haigel puudub täielik kontroll nii soole kui ka põie tühjenemise üle. Sooletühjenemine on regulaarne ja kõhukinnisust/kõhulahtisust ei ole esinenud. Abivahendiks kasutatakse mähkmeid ja kui haige on võimeline märku andma siibrit. Praktika lõpuks muutusi kontinentsiga ei toimunud. Haigel esines püsiv kurb/murelik näoilme ja pidevalt voolasid ka pisarad. Samuti võis märgata rahutust, kuna niheles pidevalt ja vahetas tihti kehaasendit. Õnneks on antud meeleolu tunnused kergesti suunatavad ja meeleolu tunduvalt paranenud, kuna haige naeratas tihedamine ja nuttis ka vähem. Samuti esined neid episoode, kui haige avaldas vastupanu ravimite võtmisele, söömisele, pesemisele, joomisele
mis on mitte midagi et teha tööd mis on mitte midagi tähtsusetu nagu sinu ette ära kirjutatud elu siis sa oled jõudnud kohale meeleheite selle piirini mil sa ei pea hakkama budistiks sest sa oled juba loobunud kõigest mida kalliks peetakse ja sul pole midagi hoida kalliks sest sul pole midagi peale mineviku millest sa oled loobunud kõigest mida kalliks peetakse maailmas millest sa välja ei pääse aga oled käega löönud või nagu poeetiliselt öeldakse oled valmis siibrit kinni lükkama kui ahjus on veel tuld Keti lõpp Põrandal laiali vedelevate pallide vahelt läbi laveerides leiavad vaatajad Linnateatri Taevalava saalis oma istekoha ja jäävad "Keti lõpu" etenduse algust oodates mõtlema, miks on üks mees lavale magama jäänud, pea pallimeres. Lisandub valgust ja muusika hakkab mängima. Mitte lihtsalt muusika, vaid Wagneri "Tristani ja Isolde" prelüüd. Odav oranživärviline plastmassmööbel, täispuhutav bassein pallidega, nende keskel magav
sooritamisel täielikult sõltuvad õest või põetajast. Kui inimene pole liiga haige või liikumisvõimetu, ei koorma potitooliga ööpoti kasutamine kardiovaskulaarset süsteemi rohkem, kui siibri kasutamine. Siibri kasutamine pole kuigi mugav ja naistel on peaaegu võimatu kastutada tualettpaberit lahkliha kuivatamiseks, ilma et käsi siibris oleva uriiniga kokku ei puutuks. On inimesed kellel on võimalik kasutada vaid siibrit (venituse all olevad), neid tuleb aidata siibri kasutamisel (meeles pidades „turvalise tõstmise“). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Psühholoogilised häired Meeltesegadus, depressioon või desorientatsioon võivad põhjustada: Inimene näiteks ei mäleta, millal ta käis tualetis. Võib muutuda inkontinentseks, ta ei tunne ära täis põie, või ei oska reageerida. Ei suuda öösiti tualetti üles leida (desorientatsioon).
Roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. 2. Töötamine Võimendi siiber on tema jaoks juhtpea keresse tehtud avast pikem, mistõttu siiber ja kruvi
Järelvuukimine. Vuuk jäetakse 1,5 cm tühjaks ja täidetakse sobiva värvi ahju vuugiseguga. Savisegu võib ka segada pigmendiga. Vuukimine tehakse sooja ahjuga. Kivide klompimine. Võib ka pärast lakkida. Krohvimine antiik krohviga. Katmine plaatidega. Kasutada kuumuskindlat plaadisegu. Võib värvida tulekindla värviga. P.9.3 Leivaahjuga pliidi ehitus. Kindel alus ja alla hüdroisiolatsioon. Kolle tulekindlatest tellistest. Ülejäänu teha savitellistest. Kaks siibrit. Kui mõlemad siibrid on kinni ja koldesse tehakse tuli, siis läheb suits pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri, pliidi alumisest lõõristikust läbi ning sealt korstnasse. Tulemuseks on pliidiraua soojenemine, kuid leivaahju temperatuuri see oluliselt ei muuda. Kui tuli tehakse leivaahju ja alumine siiber on kinni ning ülemine lahti, siis suits läheb pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri. Tulemuseks on nii pliidiraua kui ka leivaahju kuumenemine.
mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga.
See oleks teist väga tore. Vee solin. Klaara:Näe, kui tublid te olete! Proua Malle juba peaaegu puhas! Nii. Nüüd toetuge minu õlale ja Kiira peseb teil parema külje puhtaks. Tubli! Ja nüüd vasak pool. Hästi. Kiira: Aga nüüd, proua Malle, keerame teid selili ja teie tõstke puusad üles. Ei! Ei! Ärge reisi kokku pigistage! Tubli! Saime alakeha ka ilusti puhtaks. Malle: Kas nüüd on kõik? Kiira: Jah, kõik. Olete pestud, kuivatatud, voodipesu vahetatud. Kui siibrit vajate, siis kutsuge. Malle: Ei, praegu ma ei vaja midagi. Aitäh teile! Kiira ja Klaara: Võtke heaks. Harjutuste vastused H 1. Kasutada õppematerjalis olevat skeleti illustratsiooni ning abivahendina skeleti mulaazi. Õppija või õpetaja osutab mingile skeleti osale ja õpilased häälivad seda õigesti. Vajadusel õpetaja parandab hääldust. Võimalusel anda esinemissanss kõigile õppijatele. H 2. Õpilased kirjutavad skeemile skeletiosade venekeelsed nimetused
NORMAALSET HÖÖVELDUST, rõhk peaks langema aeglaselt 12 barini ja sealt alates langema kiiresti. Kaksikhammasrataspump Kaksikhammasrataspump kujutab endast kahte hammasrataspumpa, mille korpused ja võllid on teineteisega jäigalt ühendatud. Maksimumtootlikkus on 2x45 cm3 pumbavõlli ühe pöörde kohta. Jagaja Höövli põhiraamile juhikabiini ette on paigaldatud üks viiesektsiooniline ja üks neljasektsiooniline jagaja. Jagaja iga sektsioon koosneb põhijagajast, mille siibrit juhitakse juhthüdraulika madalrõhuliste pilootjagajate abil. Kummaski jagajas on kaitseklapp mis rakendub erandlikes tingimustes süsteemi normaalset töörõhust 3000kPa (30 bar) suuremal rõhul. Klapp toimib ka imiklapina. Hõlma pöördliikumise kaitseklapid Kaitseklapid (2 tk.) asetsevad tööraamil. Kaitseklappide ülesanne on kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest. Hõlma juhtklotsid
kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused:
Põranda tegemiseks kasutasin 5mm paksust lehtmaterjali,märkisin lehtmaterjalile mõõdud 400x370. Suitsuahju sisemisele kambri lae keskele tegin Ø6 augu et kinnitada siiber mile läbimõõt on 160 mm Suitsuahju keskele kuhu paigaldasin siibri, tegin nii siibrile kui ka laele 6 auku mille Ø 17,5 mm. Pärast seda neetisn omavahel suitsuahju siibri ja lae omavahel aga mitte tugevalt et siiber saaks vabalt liikuda. Siibrile tegin ka saba millega avada ja sulgeda siibrit, laele keevitasin ka piiraja Siibri saba oli mõõtudega 20x250 Kui kõik oli välja rajutud giljotiiniga siis liitsin ahjueriosad keevisliitega ja neetidega. 16 Suitsuahju välimine osa (joonis 2) Suitsuahju välimise osa tegin 3mm lehtmaterjalist. Kõigepealt märkisin lehtmaterjalile 4 külge mõõtudega 800x450 Ja põhja mõõtudega 450x450
kaudu. Näiteks väntvõlli pöörlemissagedus ja mootori koormus edastati sama juhtme kaudu. Impulsi sagedus näitas väntõlli pöörlemissagedust ning impulsisuhe mootori koormust. 4.8 Käiguvahetus Käiguvahetuseks vajalik õlikanalite ümberlülitus toimub elektromagnetklapi poolt juhitava siibri liigutamisega. Üldjuhul juhitakse käiguvahetuse elektromagnetklappidega siibrite juhtrõhku äravoolu poolelt. Klapi sulgemisel juhtrõhk suureneb, siibrit lükatakse vedru suunas ja vastupidi. Käiguvahetuse elektromagnetklapid ja siibrid on paigutatud käigukasti õlivannis olevasse hüdrosõlme. Käiguvahetuseks on tavaliselt 2...4 elektromagnetklappi, kuid siibreid võib olla veelgi rohkem. Elektromagnetklappide mähiste tüüpiline takistus on 10 ...15 oomi ja juhtimiseks kasutatav voolutugevus on u. 1 A 4
mõeldud mittesteriilseid kindaid. Siiber ja uriininõu viia kohe nende kasutamise järgselt (koos sisuga) siibripesumasinasse. Siibripesumasina puudumisel valada uriin ja ekskremendid kanalisatsiooni, pesta nõu puhastusvahendi ja veega puhtaks, asetada desinfektsioonilahusesse, oodata ära toimeaeg, loputada ning lasta kuivada. Uuesti võib kasutada ainult puhast desinfitseeritud ja kuiva siibrit ja uriininõud. KESKKONNA DEKONTAMINATSIOON Koristamise eesmärk on eemaldada tolm ja silmaga nähtav mustus koos nakkustekitajatega. Seinte, põrandate ja teiste pindade puhastamist ning saastuse (nt vere, eritiste) kohest eemaldamist pindadelt on vaja, et vältida pindadel mikroorganismide paljunemiseks soodsate tingimuste teket. Haiglaruumide jaotust kasutatakse selleks, et piiritleda tegevusjuhiseid (nt riietumisel, liikumisel, koristamisel)
3) FP1- ripp- pump HT 4) BMCH- Kest- toru jahuti HT ( Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW) 5) DH- Soojusvaheti Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) 6) PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 7) FWG- Veemagesti ( Alfa Laval JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) 8) CH1- Ülelaadimisõhu jahuti 9) EXP- Paisupaak 10) TCV- Termoregulaator 2.3.3.3 Temperatuuri reguleerimine ja jahutamine Termoregulaatorid LT ja HT konturides kasutatakse siibertüüpi termostaadit, mille siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller. Tootja: Pleiger Mudel: MOV 3-81 42 1) Elektri motor 2) Käsijuht 3) Spindel 4) Tihend 5) Varda juhik 6) Varras
Kahe peamasina 21 kohta on üks jahutusvee paisupaak ja kaks madalatemperatuurilise jahutusvee jahutit. Seisu ajal pumpavad eelsoojenduspumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Pleiger tüüpi termostaat. Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber- tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. Pleiger klapid Jahutusvee ja õli temperatuuride kontroller 22 Jahutussüsteemi mereveepump:
painet. Paindekoht vastab voolamise kriitilisele kiirusele. Voolamise kriitilist kiirust saab arvutada kui paneme krit väärtuse võrrandist (118) kiiruse valemisse (114) krit = [2k/(k+1)] R1T1 (120) 7.5. Laval´i düüs. Eelnevalt kirjutasime, et praktiliselt on võimatu saavutada teoreetilist maksimaalset voolamiskiirust maks isegi =0 puhul, kuna kriitilise kiiruse krit saavutamisel peale siibrit toimub gaasijoa adiabaatne paisumine ning kiirus langeb. Pidurduv gaas tekitab pilve, milles rõhk läheneb pkrit-sele ja joa kiirus ei saa olla suurem kriitilisest. Voolamiskiirus gaasidel on pöördvõrdeline kanali ristlõike pindalaga F ja gaasi tihedusega , mis järeldub kulu võrrandist (107) : = konst / F (121) Kiiruse tõstmiseks on vaja vähendada kanali ristlõike pindala ja tihedust, seetõttu kanali
Masina mass, t Keskmine erisurve, 33 kPa Toodetud 6414 ekskvaatorite arv, tk 1965...1972 Tootmise aeg Ekskavaator ETC-202 (nn. "kollanokk") on ehitatud ETN-171 baasil, kuid on sellest tehniliselt täiuslikum. Torupaigaldi on koparaami suhtes jäigalt juhitav hüdrosilindri abil, mis võimaldab kaevesügavust reguleerida ka koparaami ujuvasendi korral, mis kergemates pinnastes tagab suurema kaevetäpsuse. Hüdrojaoturi siibrit juhitakse hüdrovõimendiga. Töökiiruste diapasoon on suurem ja seda reguleeritakse sujuvalt hüdromootoriga. Transportöör on reverseeritav. Langunäituril on kompensaatorid masina kaevesügavuse ja külgkalde muutumisest tingitud koefitsiendi vea kõrvaldamiseks, mis suurendab kaevetäpsust. Tehas on pidevalt parandanud masina tööomadusi arvestades masinate kasutajate soove. Alusvankreid on tahapoole pikendatud erisurve vähendamiseks, koparaami tugevdatud jne.
Viimase ülesanne on kiirendada õhu- üle. Seetõttu on sobivaim lahjendatud küttesegu. 53 52 voolu ja nii soodustada bensiini imemist segukambrisse ning teda täielikumalt pihustada. Segukambri keskosas ori kaldlõikega segusiiber, mille seisu saab muuta poörd- käepidemega ühendatud trossi abil. Siibrit suleb ta ülaosas asuv keerdvedru. Segusiibriga saab muuta mootorisse ime- tava küttesegu hulka ja seega mootori võimsust ning pöör- deid. Bensiin saabub segukambrisse torukujulise pihusti kaudu, mille allosas on kaliibritud avaga kork -- d ü ü s. Viimane piirab segukambrisse antavat bensimihulka. Sisselasketaktil silindris (kahetakülistel mootoritel kar- teris) tekkiva hõrenduse mõjul voolab õhufiltris puhasta- tud õhk läbi segukambri. Segusiibri ja segukambri seina
annaabi.ee 
