Leida selle kaateti pikkus, kui hüpotenuusi pikkus on 1 m. 10. Kahe jõesadama vaheline kaugus on 80 km. Aurik läbib selle vahemaa edasi-tagasi 8 tunniga 20 minutiga. Leida auriku kiirus seisvas vee, kui jõe voolu kiirus oli 4 km/h. 11. (21.05.2001 I ülesanne 8) Linnadest A ja B väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks mootorratturit. Kui üks mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi teisel sihtpunktini 20 km. Kui teine mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi esimesel sihtpunktini 50 km. Leidke linnade A ja B vaheline kaugus. 12. (21.05.2001 II ülesanne 8) Asulatest M ja N väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks matkajat. Kui esimene matkaja oli läbinud poole vahemaast, siis jäi teisel sihtpunktini 9 km. Kui teine matkaja oli läbinud poole vahemaast, jäi esimesel sihtpunktini 24 km Leidke asulate vaheline kaugus. 13
meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. CIP (Carriage and Insurance Paid To) Laadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini, ekspordi tollivormistus ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. CPT (Carriage Paid) Laadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini ja ekspordi tollivormistus. DAF (Delivered at Frontier) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul,
selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 1)Ahelkommutatsioon: Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. 2)Sidekommutatsioon:
palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustanud umbes neljandikul ameeriklastel pideva depressiooni ja õnnelik inimene on läänemaailmas muutunud harulduseks. Seetõttu võib järeldada, et mingil määral sõltub tänapäeva maailmas õnn rahast, kuid loomulikult mitte ainult. Oluline on ka see, et oleks olemas inimesed, kes on raskel ajal toeks ja aitaksid. Sihtpunktini ehk õnneni jõudmiseks on aga vaja teha ja pingutada väga palju. Kui unistada suuremalt siis on eesmärke saavutada raskem ja kui leppida vähemaga, siis saab ka selle võrra lihtsamini oma unistusi täita. Mõne inimese jaoks on õnn see kui tal on pere, töö ja koht, kus elada. Osad aga ei piirdu ainult sellega. Soovitakse teha karjääri ja saavutada aina parem elujärg, nagu ka mu väike vend hetkel soovib. Kuid on ka inimesi, kellele piisab vaid
Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Selle meetodi piirangud on: blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatne ligipääs. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui
Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. Andmeside jaoks aga mitte väga, sest enamus aega on kanal tühi, samas selle pluss on see, et teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv või mitteblokeeriv (saab teha kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja
•Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu •Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel.
2. Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. 3. Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 4. Rakuretranslaator ( Cell Relay ): Telekommunikatsioonis nimetatakse rakuretranslaatoriks statistilise multipleksimisega liideseprotokolli pakettkommutatsiooniga võrkudele, kus andmete ülekandeks kasutatakse fikseeritud suurusega pakette e. rakke (ingl. k. cell)
just sellepärast, et saaks vahepeal teha ka kõrvalepõike Viljandisse, kus toimub Viljandi Pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk. Nüüd, kui kotid pakitud, magamiskotid ning telk autosse pandud võis oodata ainult kokkulepitud kellaaega. Perekonnad pidid kokkusaama kell 10.00 Auriga parklas, ning hakkama sealt koos edasi sõitma. Rimist osteti veel viimased söögid ja joogid ning asuti teele, sest praamipiletid olid broneeritud kella 12-ks. Kui praamilt maha sõideti oli sihtpunktini jäänud umbes 200 kilomeetrit. Need kilomeetrid jäid seljataha umbkaudselt kolme tunniga, kuna tehti ka peatusi. Vahepeal käidi ka Pärnus Kaubamajakas, kust osteti kaasa sööki ja jooki, ning igale ühele kokkupandav tool, sest maas ei kannata ka koguaeg istuda. Sihtpunkti, ehk Vanasauna puhkemaja telkimisplatsile jõudes otsiti vee äärest kõige ideaalsemat kohta, kuid see ei kujunenud raskeks. Paarkümmend sammu ja leitigi just see õige,
optimaalset teed. Lühima tee leidmiseks kasutavad ruuterid enda marsruutimistabeleid. Seade teavitab hosti võimalikust võrguliikluse ümbersuunamisest ja edastab ka saabunud andmepaketi. Aeg on ületatud (inglise keeles Time exceeded) 6 Kõik IP andmepaketid omavad välja TTL, mille väärtust vähendatakse ühe võrra igal paketi saatmise sammul allikast sihtpunktini. Juhul kui TTL omandab väärtuse null, või killustatud andmepaketi üks osa ei saabu sihtpunkti, saadetakse allikale sõnum "aeg on ületatud". Parameetriline probleem (inglise keeles Parameter problem) Vigaste andmepaketi päiseparameetrite korral ei õnnestu hostil alati paketti töödelda ja pakett tuleb kustutada. "Parameetrilise probleemi" sõnum saadetakse just nendel juhtudel, kui töötlemisel tekkinud vea tõttu paketist loobutakse. 3.2 Informatiivsed
1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.
suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1. Ülesanne info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2. Ülesanne sobivate ja optimaalsete marsruutide leidmine. 3. Ülesanne liikluse suunamine valitud marsruudile. 31. Marsruutimine paikses telefonivõrgus (tüübid, marsruutimisanalüüs, liikluse jaotamine teede vahel). Paikses telefonivõrgus kasutatavad marsruutimise tüübid:
Mängu kirjeldus: Võistkonnad seisavad kolonnis üksteise kõrval (2-3 meetriste vahedega) ning iga võistkond seisab ühes kolonnis. Võistlejad panevad jalad harki ning pall on esimesena kolonnis seisva õpilase käes. Õpilane veeretab palli jalgade vahelt viimasele. Viimane saab palli kätte ning jookseb palliga esimese õpilase ette ning samuti veeretab palli viimasele jalgade vahelt. Niimoodi liigub võistkond kogu aeg edasi. Võistluse võidab see võistkond, kes jõuab esimesena sihtpunktini (näiteks mingi jooneni/koonuseni jne). Jooks palliga Osalejate arv: paarisarv (6+) 2 mängijat seisavad üksteise vastas ja nende laupade vahel on suur pall. Ülesanne on peale stardimärguannet jõuda võimalikult kiiresti sihtpunktini ja tagasi nii, et pall ei kukuks maha. Üks paarilistest jookseb otse ja teine selgees. Võib mängida ka nii, et pall on mängijate õlgade, puusade või selgade vahel. Banaani mäng Mängijaid jagatakse võistkondadesse, soovitavalt vähemalt 10 ühes
ummistataks. Adresseerimine – sõnumile on vaja omistada hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. Sellel on piiratud unikaalne id, et seda teistest kommunikatsioonisüsteemidest vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks, sellepärast eristada ja et see jõuaks sihtpunktini. Marsruutimine – on spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline kasutataksegi sõnumite saatmiseks. POP3 e vajalik siis kui otselink osapoolte vahel puudub, teades allika ja interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i
tavalise telefoni puhul. · Privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL · Pakettkommutatsiooniga võrk, kaadriretranslaator (frame relay): · Packet switching pakettkommutatsioon · Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat · X.25 · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule. X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud
organiseerima, on erinevad ja tuleks lepingus täpsustada. Ekspordiformaalsused korraldab müüja CIP (tarnekoht) Carriage and Insurance Paid to Sarnane CPT-ga, siin maksab müüja aga ka Vedu ja kindlustus makstud kuni veosekindlustuse kokkulepitud sihtpunktini. DAT (terminal Delivered at Terminal Müüja hoolitseb kauba eest seni, kuni kaup on sihtkohas/ Tarnitud terminalis kokkulepitud terminali punktis maha laaditud. -sadamas) Ekspordiformaalsused korraldab müüja, impordiformaalsused ostja.
lastimissadamas. Sellest hetkest peab ostja kandma kõik kaubaga seonduvad kulud ja kogu kauba kadumise või kahjustamise riski. FOBklausli puhul peab müüja tegema kauba tolliklaarimise ekspordil Kasutatakse ainult mere või siseveetee transpordi puhul, lolo laevad laadimine üle reelingu kui pooled ei kavatse kaupa tarnida üle laeva reelingu, tuleks kasutada FCAd Crühm Crühma klauslite puhul müüja tellib veo sihtsadamani (CFR ja CIF) või sihtpunktini (CPT ja CIP). NB! Tarne toimub ikkagi veel müüja maal, sel hetkel kui kaup ületab lastimisel laeva reelingu (CFR ja CIF) või antakse üle esimesele vedajale (CPT ja CIP). CFR(Cost and Freight) Laadimissadam sihtpunktis määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, kaup on ületanud laeva reelingu müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba
Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib
helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon (packet switching) - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel.
suured. o hub ja switch - leviedastus (broadcast) levib igale poole Võrkude ühendamine o kõik näevad kõiki, MAC tabelid suured o erinevad kanalikihi võrgutüübid(Ethernet, Token Ring..) OSI võrgukiht IP protokoll (RFC 791, 823) o TCP/IP südamik o kasutusel Internetis o marsruuditav - pakett on suunatav ühelt võrgusõlmelt teisele kuni sihtpunktini marsruuditavad on ka nt IPX, AppleTalk, XNS mittemarsruuditavad nt NetBEUI. Host, marsruuter Host - IP võrgus olev seade, millel on unikaalneIP aadress o nt lauaarvuti, server, võrguprinter,... Marsruuter on seade, mis ühendab erinevaid IP võrke o on ise ühe liidesega igas võrgus o igas võrgus unikaalne IP aadress o vahendab pakette erinevate võrkude vahel IP protokoll
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.
Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele- orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada
Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus – selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas
Kui mitte, siis ta ütleb et satelliitside on odav. BGP : Piirkondade vahel suhtlevad ruutirid. (marsruutimine toimub border gateway kaudu) On põhiline ruutimisprotokoll internetis. Igale ASile on antud unikaalne number, mille järgi see Internetis identifitseeritakse. BGP kasutab Path Vector marsruutimisprotokolli (sarnane Distance Vector protokolliga). saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunktini. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. nende põhiline idee on selles et seal on võimalik teha ka mitte ainult parima tee otsuseid vaid ka poliitilisi ja majanduslikke otsuseid (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi; osad teed jäävad välja reklaamimata) BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. Inter-AS: Administraatorid soovivad ülevaadet kes ja kuidas saadab infovoogusid üle tema võrgu.
kandevõime korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine. -Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett, lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud. Tihti veeti kuni 35 meetri pikkuseid lotjasid sihtpunktini kaldalt köiega inimjõul. 6.Kalepurjekas -Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust klinkerplangutusega traalerpurjekas, mida oma graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. - Kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje –masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel sõideti allatuult vedades enda järel 3-4 meetri laiust ning 4-5 meetri pikkuste tiibadega tunnelja kujuga traalervõrku
ATMi tasemel pakette nimetatakse rakkudeks. On olemas konstantse edastuskiirusegaega AAL kiht, muutuva edastuskiirusega AAL kiht ning ka IP datagrammide jaoks spetsiaalne AAL kiht. IP pakett pakitakse ATMi paketi sisse ning pannakse täiend juurde, et paketi pikkus oleks 48 baidi kordne. 2) ATM See oleks TCP/IP mudeliga paralleeli tõmmates nagu võrgukiht. ATM kiht tegeleb pakettide kommuteerimisega läbi erinevate võrgusõlmede sihtpunktini välja. ATM pakub erinevadi teenuseklasse: a) CBR ehk konstantne bitiedastuskiirus - Antakse saatjale ja vastuvõtjale kanal, kus on konstantne andmeedastuskiirus. See tähendab, et andmed kaduma ei lähe ja kõik andmed lähevad õiges järjekorras ja ajalised omadused on garanteeritud ning ülekoormust ka ei teki. (video- ja telefoniside) b) VBR ehk varieeritud bitiedastuskiirus Garantii on teatud vahemikus ja ta võib kõikuda, aga miinimum ja maksimum on garanteeritud
annaabi.ee 
