Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sigurd" - 26 õppematerjali

thumbnail
1
doc

"Meelis"

Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi. Meelis jäi Sigurdi soovil sinna ja lahkus sealt alles mõne aasta pärast. Kui Meelis oma kodumaale tagasi jõudis, kuulis ta, et tema isa hukkus madisepäeva lahingus ja Meelise ema oli ka surnud. Ta sai haavata ja sattus kurdi vanakese juurde, kust ta lahkus karuküttidega. Meelis päästis küttide vanema, tappes karu. Kui ta Lihulasse jõudis toimus seal lahing, mille käigus hukkus Sigurd. Ta...

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

pilet ­ ,,Vanem Edda" Keskaja vanim eepos on Islandi eepos ,,Edda". ,,Vanem Edda" on Islandilt 1643. aastal leitud käsikiri 9.- 10. sajandist. Lood on pärit umbes 4. ­ 6. sajandist. ,,Vanem Edda koosneb kahest osast, jumalalauludest ja kangelaslauludest. Jumalalauludes oli maailmapuu, inimesed loodi puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd . Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha...

Kirjandus
203 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Viikingid ja nende kultuur

Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost ­ seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 ­ arvatavasti 946). Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskaeg ja Dante

Aja jooksul võttis inimese teadvuses kuju mütoloogiline pilt. Rahvaste müüdid: Island- "Vanem Edda" 11.-12. saj(laulud), 13.saj (eepos) Maailma loomine, jumalate võitlus, müütilised tegelased, inimeste saatus. Pole ühtset sündmustikku. 19 laulu, mis moodustavad koos huljem leitud sarnaste lauludega eddistika. 12 laulu kuuluvad tsüklisse, mille peategelane Sigurd (maailma eeposte kuulsaim tegelane). "Noorem Edda" poliitiku Snorri Sturlusoni koostatud õpik skaldide (poeetide) jaoks, "Vanema Edda" tekstide põhjal. Anglosaksi- "Beowulf" 7.-8. saj. Isikukesksesm. Beowulfi võitlus koletise ja koletise emaga. Võitlus lohega (mõlema surm). Prantsuse- "Rolandi laul" 11.-12. saj. Võitlus kristluse ja muhameedluse vahel (Karl Suur mauride vastu). Vimm võõrasisa vastu. Võõrasisa sobing ­ vale info Karl Suurele. Rüütliromaan, rüütlimaailm....

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nibelungide laul

Eeposega võrreldes kajastab ,,Eddade" ainestik pärimuste varasemast kihistust , nagu see võis esineda gootide ja frankide kangelaslauludes. Asi pole ainult olutikulistes detailides , mis võivad taanduda Islandi omapärale ,vaid iidsetes ühiskondlikes suhetes. Eepose mõistmiseks on kasulikud need ,,Edda" laulud ,milles Brünhild samastatakse valküüriga ,kellele Sigurd nõidusunest äratab,kellega kihlub ja kelle Gudruni tõttu unustab Mõistagi leidub viiteid ,,Nibelungide " tegelatele ja motiividele teisteski saksa eepostes ja kangelaslugudes. Eriti hinnatav on XV sajandi keskelt pärineva käsikirja ,,Vägilaste raamat" eessõna , kus tuuakse eeposkangelastest mitmesuguseid lühiteateid ,mis põikuvad muudest allikatest. Kõige olulisemaks allikaks aga jäävad eepose käsikirjad. Üht küllaltki olilise allikana pärimuste kujundamisel eeposeks tuleb...

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
3
doc

11 klass muusika arvestus

teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...

Muusika
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sibelius, grieg

Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...

Muusika
55 allalaadimist
thumbnail
15
sxw

Skandinaavia Mütoloogia

Põhja mütoloogias peetakse suurt tähendust numbrit 9, täpset põhjust pole teada. On teada, et Põhja mütoloogias oli kokku 9 maailma, 9 peamist jumalat, iga 9 aasta järel peeti ohvripidustusi , mis kestsid 9 päeva ja ohverdati 9 erinevat ohvrialmust. Paljudel nii öelda tegelastel müütides polnudki õiget funktsiooni, olid vaid karakterid elust enesest. Mõningad suurkujud arvati pärinevat jumalatest, sealhulgas Sigurd , Helgi ja Harald, kes oli olnud mõningate allikate alusel vaid kuulsamad ja mõjuvõimsavad sõjardid. Ragnarok , ehk viimne võitlus ei paista olema nii lõplik. Hoolimata faktist, et ellu pidi jääma vaid kaks inimest, räägib mütoloogia paljude asjade edasi ,,pärimisest" uude maailma. Siit võib paralleele tuua ka Vana Testamendi alguslugudest , kus on sees Aadam, Eeva, ürgne viljapuu, madu ja oja mis neid joodab...

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

Olaf´i koos kasvataja ja kaaslasega sai eestlane Klerkon. Olafi kasvataja Torulf surmatud, kuna ta olevat olnud orjatööks liiga vana. Klerkon vahetas Olafi ja ta kaaslase Torgilsi hea kitse vastu Klerk- nimelisele eestlasele. Klerkilt ostis Olafi kalli vaiba eest kolmas eestlane Reas. Tema juures olnud Olafil hea põli. Poiss elas Rease juures 6 aastat. Kord tulnud Estridi vend Sigurd Eestisse nõudma makse vürst Vladimir Püha nimel. Kusagil laadal olevat ta näinud Olafit ja ostnud ta 12 kuldmarga eest vabaks. Ta vabastas ka Torgildi ja viis mõlemad Novgorodi. Saarlased, keda tollal kutsuti oeselianideks ning ka kuralased olid tuntud Vana-Norra saagades ja Heimskringlas kui Víkingr frá Esthland (Eesti viikingid). Nende laevu hüüdis kristluse levitaja Liivimaa Hendrik piraadilaevadeks. Liivimaa kroonikatest on teada, et...

Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
doc

E. Kippel - Meelis - Lühikokkuvõte, kavapunktid, tegelased

Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis ­ Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu ­ Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II ­ Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann ­ Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn...

Kirjandus
150 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Edvard Grieg

Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Edvard Grieg

juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal...

Muusika
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika Grieg ja Sibelius

Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis. Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12- aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal ­ helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamas...

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Edvard Griegi pikk power pointi esitlus

juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks ­ oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ­ ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta...

Muusikaajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Antiikkirjanduse kokkuvõte

Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643. Aastal need nimetati kronoloogilisel eesmärgil vanemaks ja nooremaks "Eddaks". Vanemas Eddas oli 19 laulu. Edda kuulsam kangelane oloi Sigurd . Te mainiti ka "Niblunide laulus" mille loomis aeg jääb 13 saj algusesse. Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul ­ kõige kuulsam prantsuse eepilise kirjandus mälestis. Rändlaululikud esitasid seda sageli viiuli saatel. Noorema edda tekstis on viitet vanemale edale, ja tsitaate sellest mis võimaldavad tunneta hilisema filoloogilise ja varasema, maagilise, maneeri erinevust. Dante Alighieri (1265-1321 sündis Firenzes)...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Erinevate heliloojate looming

mai 1833 Hamburg ­ 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit...

Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Enn Kippel „Meelis” Lugemiskontroll

Mida Meelis õppis maavürsti kojas? Ta õppis kojas vanadelt sõjasulastelt mõõgaga raiumise kunsti,pingutama vibu ja lennutama noolt,ratsutama ja küttima. 10.Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole? Koos Taani kuninga Valdemar II , piiskoopidega,preestrite,kaupmeeste ja suure laevaväega. 11.Kellega ühines Meelis pärast tervenemist? Karuküttidega. 12.Mida ta neilt õppis? Küttimist ja küttide elu. 13.Kus kohtuvad Meelis ja Olopi poeg Sigurd viimast korda? Nad kohtuvad viimast korda pärast võitlust,Olopi poeg Sigurd haavatuna maas lamas. 14.Miks vaidleb Meelis oma lelle Õnnepäevaga? Meelis vaidleb Õnnepäevaga ,sest Meelis tahab oma suguvendade ja isa eest kätte maksta(tahab uut sõda pidada). 15.Kuidas Meelis hukkub? Ta hukkub võitluses (ristirüütlite vastu),kui teda löödi mõõgaga....

Kirjandus
142 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eestlaste ajalugu Rootsis......................................................................................................................4 Eestlaste rahvuslik tegevus Rootsis......................................................................................................7 Poliitiline t...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Vanem Edda

Süzee Edda ­ laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari kuulutus); Hávamál (Õilsa ütlemised). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused. Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks. Näiteks: Idavöllr- taevane ilm; Midgardr- keskmine ilm; Niflheimr -allilm....

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
38
ppt

Eduard Griegi esitlus

juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki.  Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. +  Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse.  Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel.  Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. +  Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus  Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha.  Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati i...

Muusika ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun