Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema kaaslased tapsid näljas päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks nad kõik hukkusid Zeusi poolt saadetud tormis. Odysseus jääb ainsana ellu ning pääseb Kalypso saarele. Lõpuks jõuab Odysseus jälle koju. Athena nõuandel tuleb ka Telémachos koju tagasi. Tapetakse Penelope ülbed kosilased
kaaslastega tagasi tuultejumala Aiose saarele. Aiolos keeldub Odüsseust aitamast ja ta pidi tormisel merel edasi sõitma. Tuul kannab Odüsseuse ja tema kaaslased edasi Aiaie saarele. Sinna jõudes olid mehed väsinud ja näljased. Odüsseus käseb osadel meestel minna toitu otsima. Kuid natukese aja möödudes jookseb seal läheduses üks siga. Üks meestest, kes oli läinud süüa otsima, nägi, kuidas üks nõid Kirke muutis Odüsseuse seltsilised sigadeks. Pärast seda läks Odüsseus oma kaaslasi nõia käest vabastama. Tee peal kohtas Odüsseus jumalate sõnumitoojat Hermest, kes andis talle rohu, mis aitab teda nõid Kirke võlude vastu. ,,Penelopeia ja Telemachose elu Ithaka saarel, Odüsseus surnute riigis" Sel ajal, kui Odüsseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis tema naisel Penelopeial palju kosilasi. Peaaegu kõik Ithaka saare elaniku arvasid, et Odüsseus ei pöördu enam iial tagasi.
Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges Kassiopeia kuninganna, kes oli välja vihastanud merenümfid. Perseus tappis koletise. kentaurid inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid Kerberos kolme peaga koer, allilma viiva värava valvur kikoonid saareelanikud, kes Odysseuse mehi ründasid Kirke nõid, kes Odysseuse mehed sigadeks muutis Klotho saatusejumalanna, kes ketras elulõnga
sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus"
Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma.Nende kahevõitlus lõppes Hektori surmaga."Odüsseia":Selles eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakustest teel koju.Oma merereisil ta kohtas imekaunist, kuid salakavalat nõida, kes ta sõjamehed sigadeks muutis ,ühesilmalist hiigelkükloopi, merekoletisi ja palju mud muinasjutulist.Samal ajal kimbutas kodus tema ustav naist Penelopet hulk suursuguseid noormehi, kes kõik temaga abielluda ihkasid.Nad pidutsesid päevade kaupa Odysseuse majas ja nõudsid, et Penelope ühe neist endale abikaasaks valiks.Naasnud kodusaarele, tuli Odysseus viletsaks kerjuseks moondatuna oma majja, muutus siis taas suurepäraseks kangelaseks ning tappis ülbed koslased.
Klükobi tapmise eest kangelast karistada. Parv puruneb ja kangelane jõuab faiaakide maale. Teda aitab sealne kuninga tütar Nausikaa, kellele mees jutustab oma loo. Ta on viibinud lootosesööjate maal Klükobi meelevallas. Poseidoni viha leevendab tuultejumal Aiolos, kes annab meestele nahkkotikese, kuhu on vangistatud vastassuunalised tuuled. Laevamehed ei kuula keeldu ja avavad koti. Ebasoodsad tuuled kannavad mehed Heliose tütre nõid Kirke juurde. Viimane muudab laevamehed sigadeks. Hermese abiga saab Odysseus mehed tagasi. Külastavad Hadese riiki, kus kohtuvad trooja sõjas langenud Archilleusega. Hadese ennustaja Tereisias ütleb, et nad lõpuks jõuavad koju. Nad ei lange sireenide ohvriks. Sai hakkama kahe merekoletisega, jõutakse päikesejumal Heliose saarele, kus mehed keelust hoolimata surmavad pühasid lehmi päikesejumala karjast. Helious palub Zeusilt abi, saab loa laevamehi karistada. Lõpuks jõuab Odysseus koju. Tema
Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile. Penelope andis kerjusele (Odysseusele) ülesandeks vibu vinna tõmmata; Lõpp: Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole
Üritasid Peirithoose pulmas röövida naisi, eelkõige mõrsjat. Kerberos- verejanuline metalse häälega koer, kes valvas Hadest- allmaailma. Kujutati mitme peaga, madudest ümbritsetuna. Lasi kõik sisse, kedagi välja ei lasknud. Ülekantud täh- naljatlevas kõnepruugis tige valvur. Kimäär- koletis, kes sülgas tuld. Kujutati kitse pea, lõvi keha, mao sabaga. Ülek- hirmukujutis, viirastus. Kirke- Heliose tütar, oskas nõiduda. Muutis Odysseuse kaaslased sigadeks, aga vabastas nad Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale.
hapud viinamarjad- Miski, mis väidetakse olevat vähemväärtuslik ainult seetõttu, et see on tegelikult kättesaamatu. kentaurid- Hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Kerberos- Hadese sissepääsu valvav 3 peaga koer, kes sisse lasi kõik hinged aga välja mitte ühtegi. kimäär- Lõvi pea, kitse keha ja mao sabaga koletis, hirmukujutlus, viirastus. Kirke- Nõiatar, kes muutis Odysseuse mehed sigadeks ja hiljem tagasi. kreeka kalendid- Noorkuu ilmumise päevad ehk kuude alguspäevad. Ka aeg, mis kunagi ei saabu. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde. kuldvillak- Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt. küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv, mis sai külluse sümboliks. labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud. maailma naba- Ülimat tähelepanu vääriv inimene.
Kerberos- Hadese kolmepealine draakonisabaga koer, kes valvab Allilma väravat, lastes sisse kõik hinged, kuid välja mitte ühtegi. Kimäär- eest lõvi, tagant madu, keskelt sokk, purskas tuld. Bellerophon alistas ta. Nii nimetatakse ka muid mitmest erinevast osast kokku pandud olendeid. Kirke- kauneim ja ilusaim nõid, muutis kõik lähedusse tulnud mehed seaks nii, et nende mõistus jäi alles. Kõik Odysseuse kaaslased muudeti sigadeks, kuid O oli piisavalt kaval, et Hermese abiga Kirke üle kavaldada ning Kirke vabastas kõik O mehed. Kreeka kalendid- aeg või olukord, mis ei eksisteeri või ei hakkagi eksisteerima. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas, annetas Delfile, oli väga helde. Läks Delfi oraakli juurde ja see ennustas talle, et kui ta läheb üle ühe jõe, siis üks väga võimas riik kaob. Kroisos arvas, et see on kindlasti Pärsia, aga kui ta sealt üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia.
kaos. Mitme päeva möödudes jõudsid nad laistrügoonide juurde. Nad olid halb rahvas. OD saatis mehed maad uurima. Üks neist tapeti ära ja kui ülejääud põgeneda üritasid hakati laevu kividega loopima ja 12st lauevast jäi alles üks laev. Nad põgenesid Aiaie saarele, kus tapsid ära põdra et süüa saada. Nad jagasid end kaheks salguks, üks jäi laevale, teine läks lossi. ODi kamp jäi vaeva. Teisest salgust naases ainult juht, teised olid nümf Kirke poolt moondatud sigadeks. OD otsustas oma mehi päästma minna. OD ei joonud pakutavat veini ja ei moondunud seaks. TA ähvardas Kirket surmaga ning tänu sellele sai ta oma mehed tagasi. Nad peatusid seal umbes aasta. Ära minnes rääkis Kirke, et ODil on veel pikk ja raske tee minna, enne kui ta Itakale jõuab. 11. laul Läksid laeva juurde, võtsid kaasa musta oina ja musta lamba. Ta ohverdas vastavalt Kirke ütlustele loomi auku
Kui uni läks mult, kahtpidi kaalus uljas mu meel siis süngena: kas jo siin kohe heita end laevast ja hukkuda tormavais laineis või kõik vaikides kanda ja jääda nii veel eluilma. Eepose kümnendas laulus kirjeldab Odysseus oma laevastiku hukku laistrügoonide- inimsööjate saare rannavetes ja tema ainukese pääsenud laeva randumist nõid Kirkele4 kuuluva Aiaie saarele. Kirke moondas Odysseuse kaaslaed sigadeks ja jäi sangarit oma lossi ootama. Odysseuse palvel saavad tema kaaslased taas inimesteks, kuid Kirke võludele ei suuda temagi vastu panna. Päevadest saavad nädalad, nädalatest kuud ja kuudest aasta. J. W. Waterhouse. Kirke ulatamas nõiajooki Odysseusele. Oldham Art Gallery, Oxford (Üks Odysseuse kaaslane lebab juba Kirke jalge ees.) Kui järgminegi aasta oli juba poole peale jõudnud, palus Odysseus Kirket enda ja
Paunast tulid välja kõik tormituuled. Odysseuse laevad paisati Ithaka lähedalt kaugele. · Ja veel üks: Odysseus oma meestega sattus laistrügoonide maale(hiiglasekasvu inimsööjad). Laistrügoonid hävitasid kõik Odysseuse laevad(koos meestega) välja arvatud see laev, millel oli Odysseus ise. See oli rängim õnnetus. Uuel saarel, kuhu nad randusid, elas imeilus nõid Kirke. Kirke hobiks oli muuta kõik mehed, kes talle lähenesid, sigadeks. Ta pani mehed(sead) seasulgu kinni ja toitis neid tõrudega. Meestel säilis siiski inimmõistus, kuigi neil oli sea välimus. Odysseus saatis sinna saarele oma maakuulajad. Kui nad Kirke juurde jõudisd muudeti nad sigadeks. Üks maakuulaja oli targem ja vaatas seda eemalt. Ta rääkis sellest meestele. Odysseus üksi läks nõia juurde oma mehi päästma. Talle tuli teel vastu Hermes(noormehe kujuga), kes rääkis, et Kirket on võimalik üle kavaldada
Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. „Odüsseia“ - Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Nümf Kalypso juures, kükloopide saar (pimestab Polyphemose, et saarelt minema saada), Kirke (nõid, muutis mehi sigadeks), sireenid (Odysseus tahtis nende laulu kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata), Skylla ja Charybdise koletised, koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. „Telegoneia“ – Odysseuse reis Thesprotiasse. Järg „Odüsseia“ sündmustele. Penelope kosilaste matus, Odüsseuse ohverdused nümfidele, reis Eleiasse, kus ta
3. Arkaadi müütiline õnne maa 4. Skylla ja Charybdis kaks merekoletist, kaks halba varianti 5. Damoklese mõõk ähvardav hädaoht 6. Danaiidid Danose 50 tütart 7. Elektra kompleks tütar armastab isa ja ema on rivaal 8. Gordioni sõlm keerulist olukorda kergelt lahendama 9. Hapud viinamarjad kui tahad, aga ei jõua pingutada, siis ei tahagi 10.Kentaurid hobuse keha + inimese pea 11.Kimäär lõvi pea, mao saba, kitse keha 12.Kirke nõiatar (muutis mehi sigadeks) 13.Kreeka kalendrid olukord, mis ei eksisteeri ja ei hakkagi eksisteerima 14.Kroisos väga rikas 15.Küllusesarv sarv, mis on täidetud toiduga 16.Labürint keerdkäikudega palee 17.Lootosesööjad e. lotofaagid kes seda sõid, unustasid kodumaa 18.Maailma naba Omphalos, Apollo tempel, tähelepanu tahtev inimene 19.Medeia katel kaotatud nooruse igatsus 20.Meudsa koletis, kellel olid juuste asemel maod 21.Mendaadid Dionysose saatjad 22
Pilet 19 - Odysseuse seiklused Kalypso juurest jõudis faiaakide poole, sealt lootusesööjate poole (kui mehed söövad lootusetoitu nad unustavad kõik, O vedas mehed vägisi pardale tagasi), jõudsid kükloobile külla, edasi olid Tuultemaal(kingiti nahkkott, kus sees olid tuuleiilid, mehed avasid koti ja jäid tormi kätte), jõuti inimsööjate maale (kõik laevad hävitati, ainult O laev jäi püsima), Kirke juures maandusid (kirke muutis mehed sigadeks aga O sai ravimi, mis selle ära kaotas, olid 1 aasta kirke juures), möödusid Kirke ennustuse kohaselt sireenide saarelt (helidega meelitasid ja pakkusid tarkust), edasi läksid Skylla ja Charybdise juurest läbi (6meest hukkusid), Päikese saarele jõudsid (tapsid keelatus veiseid, neid tabas tänu sellele välk ja ainult O jäi ellu), elusana triivis O uuesti Kalypso juurde ja seal lippas edasi faiaakide juurde (lahked meresõitjad, kes kinkisid talle laeva, et ta koju saaks)
Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv.Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik Odüsseuse kaaslased. Tal endal õnnestub jõuda Kalypso saarele, kuid nõid ei lase teda enam vabaks. Pärast seitsmeaastast vangistust pääseb Odysseus jumalate loal lõpuks koju, seal on aga ees tema naise Penelope palumata kosilased, kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks
lammaste kõhu alla. Kükloop patsutab lambaid selja pealt ja laseb nad sööma. Mehed pääsevad. Sõidavad merele. Teised kükloobid küsivad Polyphemoselt, kes talle seda tegi ja ta vastas, et Ise tegin. Odysseus jõuab oma kaaslastega kaugele merele. Jõuvad inimsööjate maale, kus päev ja öö lähenevad teineteisele (põhjamaade suvi). Inimsööjad hävitavad kõik laevad peale ühe. Odysseus ja mõned kaaslased põgenevad ja satuvad nõia Kirke saarele. Kirke muudab kõik mehed sigadeks peale Odysseuse. Kirke võtab ta omale armukeseks. Odysseus suudab Kirke veenda sinnamaale, et too muudaks Odysseuse mehed tagasi normaalseteks. Odysseus rändab meestega edasi. Purjetavad mööda sireenide saarest. Sireenid - naissoost olendid, kelle hääl on selline, millele inimene ei suuda vastu panna. Odysseus tahtis kuulda, mis moodi sireenid häält teevad. Odysseus lasi ennast posti külge siduda, teistel meestel aga kõrvad vaiku täis toppida
Trooja alt ekslesid Odysseus ja tema kaaslased mere peal, kuni jõuti kükloopide saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli. Varsti sattusid nad Aeoluse saarele. Aeolus andis neile anuma soodsa tuulega, mille abil oleksid nad kiiresti koju jõudnud, kuid meeskond avas anuma ning puhkes torm, mis viis nad väga kaugele. Kirke saarel puutusid nad kokku nõiaga, kes mehi sigadeks muutis. Nad möödusid sireenidest, kelle laulu tahtis Odysseus kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata. Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal
Meie maasigade parandamiseks toodi algul Soomest kolm soome maatõugu kulti, kes oma eksterjöörilt sarnanesid meie kohalike sigadega. Soome kultidelt aga ei saadud ühetüübilisi järglasi, mille tõttu soome maasigu edaspidi enam sisse ei toodud. Selleks ajaks oli Taanis välja kujundatud heade omadustega taani maasiga, keda imporditi kohaliku eesti maasea parandamiseks. Saadud ristandeid hakati nimetama eesti parandatud maatõugu sigadeks. 1936. aastal keelas Taani valitsus taani maasigade väljaveo ja Eestisse hakati importima maatõugu sigu Hollandist. Enne Teist maailmasõda toodi Eestisse kokku 41 puhtatõulist maasiga, neist 16 kulti ja 25 emist. Sissetoodud tõusigu peeti sugulavades, kust puhtatõulisi kulte müüdi kuldijaamadele. 1951. aastal nimetati eesti parandatud maasiga ümber eesti lontkõrvaliseks seaks ja asutati Eesti Lont-kõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava (Pärnus).
nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja. IV Nõid Kirke saar. Nõiaga kokkupuutel muutuvad mehed sigadeks. Hermes annab Odyssseusele nõu, nii et Kirke temasse armub ja seaks ei nõiu. Odysseus kasutab oma võimu ära ja saab ka ülejäänud meeskonna päästetud. Lõpuks veedavad nad seal terve aasta ja enne lahkumist käib Odysseus ka allilmas, et kuulda, mis tulevik talle toob. Kõik, mida ta teada saab, on see, et ta ei tohi Heliose loomadele midagi teha. Pärast Kirke juurest lahkumist purjetavad nad mööda sireenide saarest.
saadab sest peale Ost. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Ole kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja
Õitseb juunist septembrini. Viljaks on piklikud viiepesalised kuprad, mis valminult on rakumahlast pingul ja puudutamisel avanevad välkkiirelt; viljakesta sektorid keerduvad kokku ning paiskavad seemned mitme meetri kaugusele (paisklevi). Kasutamine: värked lehed on nõrgalt mürgised. Taim on botaanika õppevahendiks kooliaedades. HARILIK NÕIAKOLD Circaea alpina, nimi tuleneb sõnadest Kirke kreeka mütoloogias haldjas, kes nõidus Odüsseuse kaaslased sigadeks ja alpina Alpidel kasvav. Sugukond pajulillelised. Kasvukoht: niisketes varjulistes ja samblarohketes kuuse- ja segametsades ning lodumetsades, ka lagunenud sammaldunud kändudel. Moodustab tihedaid kogumikke. Harilik nõiakold on mitmeaastane, niitja risoomiga ja võsunditega rohttaim. Vars tõusev või püstine, 5-25 cm kõrge, veidi lihakas, õrn. Lehed pikarootsulised, vastakud, varrest eemalduvad, munajad, alusel südajad, hõredalt
määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest
kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välja. Nad olid juba peaaegu et kodus, kuid kotist tuli välja vastutuul ja puhus nad merele tagasi. 5 Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest.
annaabi.ee 
