KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9)
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast
Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud.
Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/plet us.html
· Aatomid mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni , loovutavad need kiiresti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3 Vahetusreaktsioon tekkib alati tugevama happe poolt nõrgema happe poole. "Üle mõistuse soe vesi," ütles blondiin kui oli nabast saadik vees.
muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. SiO2, C (teemant) Molekulvõre – molekulid, seotud molekuli vaheliste jõududega. Pehmed, madal sulamis- ja keemistemperatuur. C2H6, I2
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained)
energiat e. H-side tõstab aine keemistemp. Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Mittepol. Kov.side aatomvõre(teemant) Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp. Mittepol kov side Molekulvõre N2 Molekulides aatomite Madal sulamis/keemis vahel on tugev temp; -+;molekulvõrgu kov
Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Molekule ei esine.2)Suurte molekulide korral võivad vesiniksidemed tekkida ka molekulide sees-molekulide erinevates osades asuvate postiivsete osalaenguga vesiniku aatomite ja negatiivse O aatomite vahel.Tekivad peamiselt ainetes,kus vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elek- tronegatiivsete elementide fluori,hapniku v lämmastiku aatomiga.5)A)iooniline,ioonvõreB)metalliline,metallvõre C)kovalentne,molekulvõreD)kovalentne,molekulvõreE)iooniline,ioonvõre.6)A,B,E.7)Molekuli sees olev keemiline side on molekulide vahel asuvast jõust tugevam. 4S 1osa: 3) 4)Ca: Ca+20I 2)8)8)2),1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees.
korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga.
Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga.
3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt aine on hape, kaaliumhüdroksiid- elektrolüüt aine on alus ja iooniline, piiritus- elektrolüüt aine laguneb vees ioonideks, kaltsiumoksiid- mitte elektrolüüt aine on oksiid 4) Osata iseloomustada lähemalt ioonilise sidemega aine (NaCl) ja polaarse kovalentse sidemega aine elektrolüütilist dissotsiatsiooni. NaCl lahustub täielikult ioonideks ja vesilahus juhib elektrit. Na ja Cl ümber tehib hüdraatmantel. Sama asi toimub polaarse kovalentse sidemega HCl ainega. 5) Osata selgitada dissotsiatsiooni erinevust polaarse ja ioonilise aine vahel. Ioonilistel ainetel on ioonid algselt olemas, polaarsetel ioonid tekivad vee molekulide mõjul
Keemia iseseisev töö! Nukleotiidid 1. Mis on nukleosiid 2. Mis on nukleotiid 3. Nukleiinhape 4. Miks RNA ahel ei ole heeliks 5. Mis on kantserogeenid 6. Kuidas tekivad organismis nitrosoamiinid Vastused: 1. Nukleosiid -on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest ja pentoosist , mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3. Nukleiinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5
Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott
elemendi aatomi poole. Kui elementide elektronegatiivususte vahe on väiksem, kui 1,9 siis on valdavaks sideme tüübiks polaarne kovalentne side. Metalli ja mittemetalli aatomite vahel, kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9 moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks. Vesiniksideme korral peab molekulis esinema vesiniku aatom ja teise aatomina, kas O, F, N või S. Ioonilise sidemega ühendid on: 1) tahkes olekus, 2) vees lahustuvad, 3) elektrit juhivad sulas olekus või vesilahuses Ioonilise sidemega ühendid moodustavad tahkes olekus kristalli, mis koosnevad ioonidest. Metallilises sidemes osalevad 1) metalliaatomid, 2) katioonid, 3) vabad elektronid Metallid on head elektrijuhid, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi.
anda juua, kui ta soovib, soojalt katta, transportida võimalusel lamavas asendis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ei tohi: Eemaldada võõrkeha haavast Eemaldada eelmist sidet, vajadusel lisa sidemekihte Ara aseta zgutti, verejooksu saab kinni panna surve sidemega Ei tohi panna kannatanut pea alaspidi lamama, kui on tegemist liittraumaga( peatrauma ja haavad ja muud vigastused) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Verejooksud: Kapillaarne. Arteriaalne. Venoosne. Kapillaarne verejooks
jookide saamiseks veega. Süsivesinikud sisaldavad ainult kahte keemilist elementi, hapnikuühendites lisandub neile kolmas - hapnik. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Varem õpitud ainetest sisaldasid samasugust rühma hüdroksiidid ja siis nimetatakse täpselt sama koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks. Erinev nimetus rõhutab erinevust keemilises sidemes. Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga ioonilise keemilise sidemega. Alkohol võib sisaldada mitut hüdroksüülrühma. Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist, kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga. Alkoholidest tuttavamad on: · metanool CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine
dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained
printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need
Suurem osa eteenist läheb polümeeride hüdrogeenimine-liitumisreaktsioonid vesinikuga (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste hüdraatimine-liitumine veegapolümeer-ühendid mille molekulid reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Eteeni sidemega seotud struktuurilülid.polümerisatsioon-polümeeride on lähteaineks halogeenühendite valmistamisel, millest toodetakse moodustumise protsess.monomeer-üks polümeeri lüli molekuli teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede ahelasAlkadieen-küllastumata süsivesinik mille molekulis on kak kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. kaksiksidet.kautsuk-puu pisarad
sulamiseks), elutegevuseks vajalik (5 g päevas). Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid mille makromolekulid koosnevad korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Polümerisatsiooniks nimetatakse ühe ja sama aine mitme molekuli liitumist, mille tulemusena tekib sama elementaarse koostisega kuid mitme kordse molekul massiga uue aine molekul. (toimub kaksik või kolmiksidemete arvelt. n (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n H2C = CH2 + H2C = CH2 + H2C = CH2 .....+n Polükondensatsiooniks nimetatakse kahe või enam aine mitme molekuli liitumis, mille
ALKOHOLID Alkoholi tunnusrühmaks on OH-rühm - HÜDROKSÜÜLRÜHM. OH ioon on seotud kovalentse sidemega. Alkohol saadakse, kui asendada süsivesiniku (CH) valemis üks vesinik OH rühmaga. Alkoholi nimes on sõna lõpp alati OOL Alkoholi toodetakse teraviljast ja kartulist, suhkrute kääritamisel. Metanool (puupiiritus) (CH3OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Metanooli saadakse metaani(CH4) oksüdeerumisel.
*Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled. *Külm higi. *Janu. *Nõrkus ja rahutus. Luumurd: sellel puhul püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge kasutage lahastamiseks roikaid ja muid "käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru (murde kohal on haav, kust võib olla nähtav luu ots) korral katke, kuid ärge siduge(!) haav steriilse sidemega. Põletused- tekivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale (supp, tee) või päikesepõletusest (suvel). Paljaste kätega ei tohi minna põlevate juhtmete kallale, samuti neile vett peale valada, leek tuleb lihtsalt summutada. Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale.
arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 13. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 14. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 15. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal
molekulidevahelised jõud. 1)on suhteliselt madala sulamistemp. 2)Tahkena on suhtelisely pehmed ja kergesti peenestatavad. Kovaletsete sidemetea mittemolekulaarsed ained- koosnevad suurest hulgast kovalentsete sidemetega ühendunud aatomitest. 1) on tavatingimustes tahked ained, enamasti kõrge sultemp. 2) Ruumilise võrega ained on suure kõvadusega. Ioonilised ained- koosnevad ioonidest, mis on omavahel seotud ioonilise sidemega.1)on enamasti küllaltki kõrge sultemp. Tavatingimustes tahked ained 2) Tahkena suure kõvadusega. Metallid- koosnevad aatomitest, on omavahel seotud metallilise sidemega. 1)Tavatingimuses tahked ained, erineva sultemp. 2)erineva kõvadusega. Vees ei lahustu kuid osa reag. Veega. Head elektri soojusjuhid, iseloomulik läige.
bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse · Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesiniksided veega ja omavahel.
Mittemolekulaarsed-polümeerse ehitusega ained Väävel Grafiit Molekulaarsed mittemetallid Tavatingimustes gaasilises olekus-H,N,F ,Cl Mida suuremad on molekulide mõõtmed,seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Eriti suur on aatomiraadiuse kasvu mõju halogeenide lihtainete korral Mittemolekulaarsed mittemetallid Polümeersed, ei koosne üksikmolekulidest Koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentsete sidemega seotud aatomitest-kristalsed ained, mille kristallvõre tsentrites asuvad aatomid mõned koosnevad omavahel suhteliselt nõrgalt seotud kihtidest (punane fosfor ja grafiit)- väikese kõvadusega,kergesti peenestatavad Ühtlase ehitusega kristalsed lihtained (teemant ja räni)- kõrge sulamistemperatuuriga, väga kõvad, tahked ained Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. Vastavad lihtained allotroobid- allotroopsed teisendid
Sünonüüm- libisev põlve ots. Sagedamini esineb suurt tõugu koertel, aga võib esineda ka väikestel tõugudel. Täpne põhjus pole teada, aga muutus on tekitatud jõuga. Differentsiaaldiagnoos Puusa düsplaasia Panösteiit Põlveliigese või pöialiigese osteokondriit Hüpertroofiline osteodüstroofia Kraniaalse ristikõõluse rebend Lihaspinge Kirurgiline ravi Postoperatiivne hool ja prognoos Opereeritud jäse tuleb sidemega polsterdada kolmeks päevaks. Pärast seda tuleb looma aktiivsust piirata 6 nädalaks, jalutada ainult rihma otsas. Prognoos on hea, aktiivsus taastub.
CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH=CH3 COONa + H2O. h) Karbonaadiga reageerimine(tekib sool) 2CH3COOH + CaCO3=(CH3COO)2Ca + H2O + CO2 i) Amiiniga reageerimine(tekib amiid). C5H11COOH + C3H7NH2= C5H11-C-NH- C3H7(KESKMISE O PEAL KAKSIK SIDEMEGA O) + H2O j) Alkoholiga reageerimine(tekib ester). CH3CH2OH + C4H9COOH=C4H9- COOCH2CH3 + H20
abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis
SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas
piiratud või koguni takistatud. Igasuguste pehmete kudede kinniste traumade (venituste, lihaserebendite jms.) puhul kehtib kolme K reegel: pange haigele kohale külma, tõstke kõrgemale ja tehke kompressioon (ehk rõhkside). Kipslahas või tugiside hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning väldivad pinget vigastatud sidemetes. Raskematel juhtudel tuleb vältida kõndimist, vajadusel käia karkudel. Jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Surve avaldamine elastse sidemega takistab turse tekkimist või hoiab selle minimaalsena, vähendab liikuvust ja sellega ka valu. Hüppeliigese hoidmine südame tasapinnast kõrgemal vähendab turset, soodustades tursevedeliku imendumist vereringesse. Seetõttu tulekski viga saanud jäse tõsta veidi kõrgemale, näiteks padjale ja asetada väänatud liigesele 1015 minutiks jääkott, külmas vees niisutatud mähis või siis panna jalg lihtsalt külma vette. Seda võib korrata iga tunni järel
energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest. Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest. Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse päikeseenergia keemiliseks sidemete energiaks ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma, mis on omavahel seotud.. sidemega Anaeroobse glükolüüsi saadusteks võivad olla piimahape ja etatnool Glükoosi lagundamisel võib eristada gülükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisaehla reaktsioone Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel Jogurt valmib bakterite abil, kes kasutavad energia saamiseks piimhappekäärimist. 3. Kas esitatud laused on tõesed(x) või väärad (v)
side Molekulid,molekulvõre Molekulis on tugev Enamus on toa temp. kov. Side,molekulide Vedelad või vahel on nõrk gaasilised,vees tõmbejõud,seda lahustuvad paremini,kui tugevndab m.polaarse kov. sidemega tõmbejõud. ained rabedad,ei juhi elektrit. Molekulvõre,vesinikside Molekulis on Kõrgem keemis-ja polaarne kov. side sulamis temp.kui teistel ,molekulide vahel on molekulvõredega
Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit on kihilise ehitusega, pehme, hallikas ja läikiv. Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutamine: pliiatsisüdamikud, elektroodid (?) Fullereenid koosnevad kerakujulistest ainult süsinikku sisaldavatest molekulidest.
MISTED - keemiline reaktsioon- ainete muundumine teisteks aineteks. - keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik. - aatom- livike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. - ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest. - liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused.
valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Elektrilised tõmbejõud mõjuvad igas suunas ühte moodi (nagu gravitatsioongi), seega ei saa kristallivõrest eraldada üksikut molekuli. Tahkes ja vedelas olekus, ioonilise sidemega ainetes, molekule ei eksisteeri. Gaasilises olekus on molekulid mõeldavad, kuid ioonikristallid on kõik väga kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist. Kovalentne side side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad elektronpaari. H* *H H:H Kovalentses sidemes eristatakse polaarset ja mittepolaarset sidet. 7 Polaarne kovalentne side
· Vees ei lahustu · Elektrit ei juhi (v.a. grafiit) Näiteks kvarts SiO2 III Ioonvõre (mittemolekulaarsed ained) Omadused · Tahked · Kõrge sulamistemperatuuriga · Tahkes olekus on suure kõvadusega, kuid haprad · Lahustuvad vees · Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit NaCl KNO3 Näiteks naatriumkloriid IV Metallivõre (mittemolekulaarsed ained) Metallid koosnevad aatomitest, mis on omavahel seotud metallilise sidemega. Omadused · Tahked (v.a. Hg) · Erineva sulamistemperatuuri ja kõvadusega · Plastilised, hästi töödeldavad · Head elektri ja soojusjuhid · Iseloomulik metalne läige 11. Elektrolüüdid (tugevad ja nõrgad, mitteelektrolüüdid) Mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad molekulaarsed ained, mis ioone
Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel. Nt: NaCl Polaarne kovalentne side Erinevate mittemetallide vahel. Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel. Nt: H2, Cl2, O2, N2 Vesinikside Esineb kui vesinik on ühenduses fluori (F), hapniku (O2) või lämmastiku (N2) aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine. 4) Metallvõre Esineb metallidel. 5) Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Madala sulamistemperatuuriga tina (230 kraadi) Keskmise sulamistemperatuuriga alumiinium Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele.
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides
Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained. Nad koosnevad positiivsetest metalliioonidest ja negatiivsetest metalliioonidest. Positiivsete ja negatiivsete ioonide arv on võrdne ja seetõttu on kristall neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses.
... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon.
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused.
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline nais...
rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende käsutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas -bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a
annaabi.ee 
