ohud Tehnilised rikked ja defektid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6 Keskkonnaohud äike kahjutuli liigvesi lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagnetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7 Tehnilised rikked ja defektid infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 8 Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 9 Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60
kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub megalopolised ülelinnastumisprotsess Linnastumisega kaasnevad *transpordi süsteemi *transpordi- ja sideliinide majanduslikud ja kujundamine ja haldamine puudumine sotsiaalsed probleemid *sideliinide, tehnovõrgud *elektri ja kanalisatsiooni *slummides kuritegevus ja puudumine slummidest tööpuudus *ülelinnastumine * kuritegevus * suur tööpuudus
· konfidentsiaalsuskao leppetrahvid · ... Ohud 6 Keskkonnaohud. · äike · kahjutuli · liigvesi · lubamatu temperatuur ja niiskus · tolm ja saastumine · elektromagnetiline kiirgus · väliste infrastruktuurida rikked või häired Tehnilised rikked ja defektid · infotöötluse infrastruktuuri avariid · riistvaratõrked · sideliinide rikked ja häired · mittekvaliteetsed andmekandjad · infokandja defektid · turvavahendite tõrked Inimohud · Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt. · juhuslikud äpardused o seadme või andmete hävinemine kogemata o valed kaabliühendused o liinide vigastused kaevamisel. Puurimisel Ründed: ründeallikad · Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi sees, st volitatud
kõrvaldamist, koordineerib tehnilist koostööd, kaitse- ja automaatika tööd tagab vaba elektrituru, kindlustades elektrienergia ülekande/tootmise/tarbimise bilansi. 7. Kaug- ja jaotusterminali funktsioonid RTU/DTU (remote/distribution terminal unit) Seadmed, mis vajaliku infot kõrgemale edastamiseks ette valmistavad. RTU vahendab ka kõrgemalt tulevaid juhtimiskäske. 8. Sideliinid ja –võrgud Andmed suured, seega oluline sideliinide läbilaskevõime. Võib kasutada fiiberoptikat. Kasutatakse koht- ja laivõrke. Nii traat kui raadioside. Põhiliinid: vaskjuhtmetest keerdpaar, koaksiaalkaabel, valguskaabel, kõrgsagedusside, mobiiltelefon, raadioside, pakettraadiovõrk, mikrolaineside, satelliitside.Avalikku telefonivõrku saab kasutada op. juhtimisel juhtmepaaride jäiga ühendamise korral. 9. Andmeedastuse koht- ja laivõrgud
Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Ohustavad ammendumisel eeskätt käideldavust, aga ka andmeterviklust. Ketta täitumise tõttu võivad kaotsi minna näiteks sisenev meil või revisjoniandmed. Infokadu tekib ka automaatvastaja salvestuskandja täitumisel. Sisemise toiteallika tühjenemisega tuleb arvestada peamiselt sülearvutite jm mobiilseadmete, aga ka näiteks automaatvastaja puhul. Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Võimaldab realiseeruda mitmetel keskkonnaohtudel, füüsilistel rünnetel ning andmeluurel. Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides Võivad tekitada mitte ainult stiihilisi tõrkeid, vaid ka turvaauke rünnete suhtes. Läbi aastate on avastatud turvadefekte brauseris Internet Explorer ja tõsiseid turvaauke operatsioonisüsteemis Windows. Nagu ikka, on juhuslikest programmivigadest märksa
Parasiittarkvara loogikapomm Trooja hobune uss (worm) virus makroviirus Turvamehhanismide ründe programmid Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Organisastioonilised nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Turvanõuete eiramine Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides Protokollide ja sideprotseduuride puudused Andmehalduse puudused Vahendit ja meetmete tülikus Personali nõrkused Väärad menetlused (teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimimisvead) Teadmatus ja motivatsioonitus Organisatsioonilised nõrkused Töökorralduse puudused Ressursihalduse puudused Dokumenteerimise puudused
tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid(ründed). · Äike · Kahjutuli · Vesi · Lubamatu temperatuur ja niiskus · Tolm ja saastumine · Elektromagnetilised kiirgushäiringud · Väliste infrastruktuuride rikked või häringud Tehnilised rikked ja defektid · Infotöötlus infrastruktuuri avarii · Riistvara defektid ja rikked · Sideliinide rikked ja häiringud · Infokandjate defektid · Turvavahendite tõrked Inimohud Personali väljalangemine: · Haigus · Surm · Streik Juhuslikud äpradused · Vead tööoperatsioonide sooritamisel · Sedame või andmete hävitamine kogemata · Valed liiniühendused Ründed(ründeohud) Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid,
Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info.
kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665 (vt
Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid
Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid
raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik kujutada õigest, näidatakse väiksemates mõõtkavades koostatud plaanidel punktobjektina. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. 8. Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. 9
kinnitusdetaile, traati. 9 6.2Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektrimasinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad pronksid O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; Erikoostisega pronkse karastatakse 800 ÷ 920C vette + noolutamine 650C juures; lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. 6.3 Vaseniklisulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid.
sisalduva info väärtus ületab andmekandja enda väärtuse tihti sadu ja tuhandeid kordi. Võrreldes tavamaailma esemetega, on andmekandjad väga väikesed ja kompaktsed, seega kergesti varastatavad või rikutavad. Ühel kõvakettal sisalduv firma andmebaas võib väärt olla palju miljoneid kroone, kuna ta sisaldab hulga inimeste pikaaegse töö tulemust. Paljudel juhtudel pole andmekandjaid endid vaja varastadagi- piisab arvutisüsteemi terminalide, sideliinide või võrgu kaudu sisse tungimisest ja niiviisi andmetele ligipääsemisest. Seega tuleb arvestada asjaolu, et digitaalinfot saab väga hõlpsalt kopeerida, kusjuures pärast kopeerimist on originaal ja koopia detailideni identsed ning üksteisest eristamatud. Kui varas muugib lahti korteri- või laoukse luku, miks ta ei võiks virtuaalmaailamas teha sama sealse luku ehk arvutiparooliga (Praust 1997: 170). Nüüdisaegses infoühiskonnas on väga oluline lisaks info kiirele kättesaadavusele
kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud. Kõige täpsem! Nõuab palju tööd ja vaeva. · Trigonomeetriline- kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud (künkliku maastiku reljeefi mõõdistamiseks, topograafilise mõõdistamise kõrgusliku alusvõrgu loomisel ja reljeefi topograafilisel mõõdistamisel)
samasse liini väljuvale suunale. Tasakaalulülitus tekib aga märgatav sumbumus, sest sissetulev helivõimsus jagatakse kaheks võrdseks osaks. Helivõimsuse jagamine kaheks võrdseks osaks tähendab sumbumust ligikaudu 3dB. Selle lisandub veel lülis endas tekkiv sumbumus ligikaudu 0,5dB. Summarne sumbumus on seega 3,5dB. Kaasaegsed sildlülitused on realiseeritud operatsioonivõimenditel. Kaja vähendamine Mitmesuguste multipleksimisvõimaluste ja pikkade sideliinide kasutamisega kaasnevaks probleemiks on kaja esinemine. Telefonivestluse ajal esinev kaja on tõsiselt häiriv tegur. Teie oma kõne peegeldumine mõnesaja millisekundi pärast häirib kõnerütmi. Kaja põhjustajaks on tasakaalust väljas olev sildlülitus üleminekul neljajuhtmeliselt süsteemilt kahejuhtmelisele edastussüsteemile. Märgatav oli kaja esinemine satelliitide kasutamisel kui pikkadest vahemaadest tulenes ka suur heli levimisaeg.
Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos
DIN 17660; Cu Zn 5 - Cu Zn 40 (5% kuni 40% Zn). Eurostandardis vastav analoog. Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Cu/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid GOST 613 79; O 12 C 5* O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; C* Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog. Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures;
1522 Kanalisatsiooni toru DN=150 30 jm 2 7,92 63,2 29,9 3031 154 Veetorustik 1541 Soojatrass eelisoleeritud toru 35 jm 4 263,65 50 10978 157 Kaabelliinid 1571 Kõrgepinge liin 35 jm 0,5 22,03 6,5 999 158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320 17 Maa-ala pinnakatted 63674 171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223
26. Ründed - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama. 27.Keskkonnaohud Äike, kahjutuli, vesi, lubamatu temperatuur ja niiskus, tolm ja saastumine, elektromagnetilised kiirgushäiringud, väliste infrastruktuuride rikked või häiringud 28.Tehnilised rikked ja defektid -infotöötluse infrastruktuuri avarii, riistvara defektid ja rikked, sideliinide rikked ja häiringud, infokandjate defektid, turvavahendite tõrked. 29.Inimohud Personali väljalangemine: · haigus · surm · streik Juhuslikud äpardused: · vead tööoperatsioonide sooritamisel · seadme või andmete hävitamine kogemata · valed liiniühendused 30. Ründed (ründeohud) - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus,
ribiga. Kooriku paksus on 30...50mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed, sfäärilised, kahesuunalise kõverusega sadulpinnad jne). Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, vee renne, elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrustrerasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. JOONIS 8.8.12. Raudbetoondetailide tõstmine: a- tala tõsteasendis, b- tõsteaas.
See on vajalik, et saaks vibraatori keskpunktis saaks maksimaalse voolu, mida siis lainejuhi kaudu süsteemi juhtida. Vibraatoris peab olema seisev laine, kuna sel juhul saab vibraatori keskpunktis alati maksimaalse voolu nii toitmisel kui ka vastu võtmisel. 16. Selgitada, mis on lainetakistus, kuidas ta avaldub: a) pinge ja voolu kaudu; b) süsteemi parameetrite L ja C kaudu. Milleks on vaja teada liini lainetakistust? Elektri- ja sideliinide lainetakistuseks (karakteristlikuks takistuseks) nimetatakse piki liini leviva pingelaine ja vastava voolulaine amplituudide suhet, kui liinis puuduvad peegeldused. See tähendab, et kui liini lõppu on ühendatud liini lainetakistusega võrdse takistusega aktiivtarbija, siis vooluallika poolt vaadates paistab, nagu oleks tarbija ühendatud vahetult vooluallikaga ning tarbijale antakse edasi kogu vooluallikast liini saadetud võimsus.
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk
näost näkku saame kätte temast kindlasti palju enam informatsiooni, kui telefoni kasutades. Esimesel juhul on meile näha kõik oma partnerist, eriti siis kui ta oma emotsioone ei varja. Kasutades telefoni suhtluse vahendina jäävad järgi hääletoon ja selle varjundid. Milliseid probleeme tekitab sünkroonne suhtlus arvuti vahendusel? Oma partnerist jääb meie jaoks järele vaid tekst, mida ta ütelda tahab, mitteverbaalne osa suhtlusest on kadunud (Heade sideliinide ja vastava tarkvara ning riistvara olemasolu korral on arvuti ekraanil võimalik ka oma kaasvestleja pilti näha). 13 Enamasti jääb suhtlejatele tekst, millest patner peab kõik vajaliku üles leidma. Seetõttu on väga oluline, milline on selle teksti kvaliteet 3.3 Verbaalne suhtlus Sõnalisele osale on peamisteks nõueteks lühidus ja selgus. Miks? Teksti trükkimine
Vaatevälja jagamine (split horizon) o kellelt marsruut õpiti, sellele seda uuesti ei kuulutata Marsruudi mürgitamine Ajendatud uuenduste saatmised o topoloogia muutustest teavitatakse kohe Maashoidmise taimerid (holddown timers) o topoloogia muutustel lastakse levida enne uut muudatust Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid Marsruutimisala piires teavad kõik protokolli toetavad marsruuterid kõikide sideliinide ja võrkude infot (topoloogiat) Topoloogia tabelit vaadeldakse graafina ja arvutatakse nt Dijkstra algoritmiga igasse võrku parima meetrikaga marsruut Parim marsruut pannakse marsruutimistabelisse Meetrika seotud sideliini läbilasevõimega Kui mingi sideliini (võrguliidese( olek muutub, annab marsruuter sellest kõigepealt naabritele teada o saadetalse vaid oleku muudatuse info, mitte kogu marsruutimistabel
Kui arvutuskeskuse või serveriruumi käideldavuse suhtes on kehtestatud spetsiaalsed nõudmised, tuleb luua ka tehnilise infrastruktuuri varud. Kliimaseadmete töösserakendamisel on soovitav hoida kasutusvalmis küllaldaselt varukomponente. Kui näiteks mingit komponenti vajatakse 6 tükki, peaks soetama 7. Nii saadakse hakkama tippkoormuse ajal, nt kuumadel suvepäevadel ning ka mingi seadme rikke või hooldustööde teostamisel ajal säilib konditsioneeri üldine kasutatavus. Ka sideliinide osas tuleks kontrollida, millistes valdkondades on varud vajalikud (vt ka M 6.18 Varuliinid). See kehtib eriti juhul, kui kesksed võrgusõlmed või kesksed aktiivkomponendid asuvad kontrollimata valdkondades. Arvutuskeskus peab olema varustatud ka varutoite allikaga. Soovitusi selleks leiate meetmes M 1.56 Varutoite allikas. Kui varutoite allikas ei asu naaber-tuletõkkesektsioonis, tuleks mõelda elektritoite varukaabeldusele. Täiendavad kontrollküsimused:
WF sõnumi, millele vastab lahkujast järgmine sõlm SetS sõnumiga. Mõlemad korrigeerivad jälle oma tabeleid ja ring toimib edasi. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Datagramm - Andmeid ja piisavat marsruutimisteavet sisaldav iseseisev edastusüksus. Sama, mis pakett. Pakett - Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks ja datagrammiks Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega
Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30.. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, veerenne, elektri- ja sideliinide poste jne Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaiIi valamise ajal. Piklikel elementideI (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa 42. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni
kündmiseks ja künnimeeste vähene oskusteave. Agrotehnilisteks põllu ettevalmistamise töödeks on põhu ja taimejäänuste koristamine või nende peenestamine ja ühtlaselt laotamine. Hea künni eelduseks on ka kõrrepõldude koorimine ja söödipõldudel kamara purustamine. Teiseks tööks igal põllul on sobiliku künniviisi valik ja põllu märgistamine vastavalt valitud künniviisile. Põldudel esineb küllalt sageli mitmesuguseid takistusi (elektri ja sideliinide mastid, kivikuhilad jms.) vajalik on selliste takistuste ümbruse lahtikündmine enne põhikündi. Seda tuleks teha põhikünnile istisuunas. Märgistada tuleks ka pöörderibade piirid 8...10 cm vaokestega. KÜNNIVIISID Künniviisi valik sõltub põllu suurusest, reljeefist ja konfiguratsioonist. Valdavalt on kasutusel tavaadrad. Seetõttu kasutatakse ka põhiliselt ribas ehk eeviisilist kündi. Taolise künniviisi kasutamisel jaotatakse põld
Ferme kasutatakse hoonetes katuse-kanduritena. Samuti kasutatakse neid sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik. See kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Muud raudbetoon-elemendid. Raudbetoonist tehakse veel: 1) raudteeliipreid, 2) teepaneele, 3) sildade elemente, 4) veerenne, 5) elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmine. Elementidel peavad tõstmiseks küljes olema vastavad tõsteaasad. Tõsteaasad tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel (taladel) on kaks tõsteaasa. Plaadikujulistel elementidel on vähemalt neli tõsteaasa. 136 Vaata joonist. Joonis 9.8.12. Raudbetoon-detailide tõstmine:
annaabi.ee 
