Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sherlock Holmes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõistatus, holmes, sherlock, holmesi, watson, detektiiv, doktor, karjäär, arthuronan, doyle, eradetektiiv, 1891, tundis, moriarty, 1903, baker, street, gloria, scott, 1886, baskerville, professor, 1902, bruce, kummardus, aare, moskva, lassus, ligikaudne, hääldus, vaatlus, sidney, illustratsioon, sünniaeg, sümbolid, kavatses, peategelaseks, royalArthur Conan Doyle 1) Kes on A. C. Doyle'i teoste kõige kuulsam tegelane? Detektiiv Sherlock Holmes. 2) Millal avaldas A. C. Doyle oma esimese loo Sherlock Holmesist? Aastal 1887. 3) Kus elasid Sherlock Holmes ja doktor Watson? Mrs Hudsoni majas Baker Street 221-B. 4) Kes oli Sherlock Holmesi kõige suurem vastane? Doktor Moriarty. 5) Mis peatükis laseb Doyle Sherlock Holmesil kaduda? Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele? Näidendeid, luuletusi, memuaare, novelle ning mitu ajaloolist romaani. 9) Kes on Sherlock Holmesi prototüübid?
Arthur Conan Doyle Sündis 22.mail 1859 Sotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama. Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info. Sherlock Holmes tegutses koos
Baskerville'ide koer A. Conan Doyle teos Baskerville'ide koer algab Sir Charles Baskerville'ga, kes on oma sajanditevanuses mõisas salapäraselt surnud ning tema pärija Henry, kes on kuulnud legendi suguvõsa läbi sajandite jälitavast koerast, kutsub asja uurima Londoni kuulsaima detektiivi Sherlock Holmesi. Kuna tegu on huvitava juhtumiga, alustab Sherlock Holmes uurimist. Alustuseks saadab ta doktor Watsoni Baskerville Halli, kes annab Holmesile teada, mida on teada saanud. Esimeses kirjas on juttu nõmmele põgenenud sunnitöölisest, miss Stampletonist ja tema vennast, Charles Baskerville surmapaigast, doktor Mortimerist ja ka Barrymore'idest. Järgmises kirjas on sündmusi veel rohkem, näiteks jälitasid Henry ja Watson mr. Barrymore'i nõmmele, kus ta viis põgenenud sunnitöölisele süüa ning Watson sai teada, et see sunnitööline on mrs. Barrymore'i vend. Järgmiseks huvitavaks
"Etüüd punases" Autor: Arthur Conan Doyle Arthur Conan Doyle oli Soti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina. Tegevuse aeg ja koht: Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse. Peategelased:
''Etüüd punases'' A.C.Doyle Mina lugesin läbi Arthur Conan Doyle raamatu ''Etüüd punases'', kus detektiiviks oli Sherlock Holmes. Talle oli kaaslaseks endine sõjaväearst Watson ja ka detektiivid Lestrade ja Gregson, kes püüdsid kõigest väest seda juhtumit ära lahendada, kuid sattusid alati valedele jälgedele. Gregson'i ja Lestrade'i oli raamatus kujutatud natuke üleolevate, kuid Sherlocki suhtes austavad, ullikestena. Watson see eest oli kujutatud üpris tasakaaluka kujuna, kes oli alatihti pahviks löödud Sherlock Holmesi teadmistega. Sherlock Holmes oli äärmiselt üleolev tegelaskuju. Tal oli põhjust olla üleolev, sest ta eksis väga harva oma arvamustega. Näiteks suutis ta teoses kohe ära arvata mõrvari pikkuse, jala numbri ja hämmastaval kombel teadis ta öelda, et mõrvar on näost punane. Tal oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta ise seda vajalikuks pidas ja
Kriminaalromaani lühikokkuvõte "Punapäiste Liiga" Arthur Conan Doyle Kirjanikust: Arthur Conan Doyle (22. V 1859- 7. VII 1930) oli inglise kirjanik. Ta oli elukutselt arst. A. C.Doyle sai kuulsaks detektiivijuttude sarjaga, mille kangelane on erakordse vaatlus- ning deduktsiooni võimega meisterdetektiiv Sherlock Holmes. Tegelased: Sherlock Holmes, John Watson, Jabez Wilson, Vincent Spaulding, Duncan Ross, Peter Jones, mr. Merryweather. Lühikokkuvõte: Ühel hommikul läks dr. Watson Baker Street-ile oma head sõpra külastama. Sisse astudes nägi ta kedagi toas Holmesiga juttu ajamas. Selgus, et see oli Jabez Wilson. Dr. Watson uuris Wilsoni hoolikalt. Wilson oli keskeas väga punaste juustega mees. Mr. Wilson selgitas kõigile oma muret. Tema assistent Vincent Spaulding oli talle näidanud kuulutust, kus oli seisnud, et Punapäiste Meeste
eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2
annaabi.ee 
