mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega.
väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole
või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alanemine (pertseptiivne kaitse) siis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib ilmneda sensibilisatsioon, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht või valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu, võrreldes naisisikutega, kellel oht võib pigem taju pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad
· Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole
tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: · nakkushaigust · allergiat · mürgistust (toksiinidest)
manustamiskordadae arvu? Põhjenda! Et ei tekiks üle doseerimist,sest on oht ravimi kuhjumise tekkimiseks,oht ravimi talumuse suurenemiseks,ravimi kuritarvitamiseks,ravimsõltuvuse tekkeks,tabletomaania tekkeks,oht ravimmürgistuse tekkimiseks Mis on ravimi kumuleerumine organismis ja kuidas see tekib? 1. Ravimi korduval manustamisel aine kuhjub organismi ehk kumuleerub.Kumulatsioon ilmneb siis kui üksikute annuste manustamisintervall on väiksem kui aine ellimineerimiseks kuluv aeg. Mis on sensibilisatsioon? . ravimi toime väärastumine. Korduval kokkupuutel toime väärastub ja komplitserub allergilise reaktsiooniga. Seda nimetatakse sensibilisatsiooniks. Ravimsõltuvuse tunnused on: 1. psüühiline sõltuvus e. Iha 2. füüsiline sõltuvus 3. tolerantsuse teke4. isiksuse muutumine Nimeta ravimite eritumise teed organismist: 1. Neerude kaudu - põhiline ravimite ja nende metaboliitide ekskretsiooni tee. 2.Sapi ja väljaheidetega 3.rinnapiimaga 4.Naha, näärmete, limaskestade kaudu
Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 1)Nägemisaisting Näeme 360-760 nm elektromagnetlaineid. Silm töötab fotoaparaadi põhimõttel. Nägemiskeskus asub aju kuklasagaral. Värvinägemine: Kromaatiline (värvinägemine valguses) kolvikesed: *punane vs roheline *sinine vs kollane *must vs valge -daltonism (värvipimedus) -Akromaatiline (pimedas nägemine) - kepikesed * kanapimedus Nägemine
Ebaselge etioloogiaga viljatus Vaginism Inseminatsioon doonoriga AIH - artificial insemination with the husband's semen näidustused Raske asteno-oligo-teratozoospermia Azoospermia - spermatosoidide puudumine Aspermia - sperma puudumine Pärilikud või geneetilised haigused Kromosomaalsed anomaaliad Reesus sensibilisatsioon (kui Rh-konflikt anamneesis) Munarakkude doonorluse AID - artificial insemination using donor sperm näidustused Enneaegne munasarjade puudulikkus Geneetilised haigused Ravimitele reaktsiooni puudulikkus Naistele, kellel ei õnnestu EKV oma munarakkudega Meditsiinilised näidustused ekstrakorporaalseks viljastamiseks 1. Mõlemapoolne munajuhade emaldamine
tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus astma, kopsufunktsiooni langus Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. NAKATUMINE JA OHURÜHMAD Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu
Tolerantsus võib olla seotud retseptorite sensibiliseerimisega, mistõttu läheb varasemast rohkem ravimit uute retseptorite inhibeerimiseks. Kui peatada ravimi võtmine järsku, on retseptoreid tavapärasest rohkem, mistõttu on rakk neurotransmitteri suhtes ülitundlik ning see kutsub esile normaalsest tugevama reaktsiooni. Sellel perioodil, kui retseptorid vähenevad, tekib patsiendil vajadus ravimi järele, et ebameeldivaid nähtusi leevendada - sõltuvus. Desensibilisatsioon, sensibilisatsioon Kui agonist toimib retseptorile pikemat aega, siis retseptor inaktiveerub e desensibiliseerub. Põhjuseks on retseptori fosforüülimine, mille tulemusel retseptor muutub konformatsioonilt inaktiivseks. Kui agonist veelgi edasi toimib, siis retseptorid viiakse tsütoplasmasse ja hüdrolüüsitakse, kusjuures uute retseptorite süntees aeglustub. Kui antagonist retseptorile pikaajaliselt mõjub, siis retseptori tundlikkus kasvab, see sensibiliseerub
Vigastuse sidekoestumine Hüübimishäired. (1) liialt aktiivne hemostaas trombid ja trombembooliad. (2) puudulik hemostaas kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud (hemofiilia). 22. Allergia, allergia eeldus ja kujunemise faktorid. Alllergeenid ja allergeenide jaotus. Allergilised reaktsioonid. Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon. Kujunemist mõjutavad: a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Eksoallergeend jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud,
Positiivne tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel ntx pimedusadaptsioon,kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel Negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (ntx rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu) Selektiivne kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekkiv (selle ärritaja või tunnuse suhtes siis) Sensibilisatsioon (tundlik) tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel (ntx võib nõrk heli tugevdada valgustundlikkust, tugev müra aga järsult vähendada) Sünesteesia (tundmus) mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas Kontrast oluline nähtus, aluseks paljudele psüühilistele protsessidele ja võimetele. Eesti keeli vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus
jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. – positiivne – tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel. – negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel. Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon. Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik).
intensiivsusega ärrituse aitsmine ei ole organismil retseptorite omaduste tõttu võimalik. Retseptorites tekkinud ärritused liiguvad mööda aferentseid juhteteid ajju, kus neist moodustub taju. Taju kujunemist iseloomustavad taju omadused, milleks on mõtestatus, üldistus, äratundmine, selektiivsus, kontekst, konstantsus · Millest sõltub inimese tajukujundi tekkimise aeg? Tajuväliste tegurite mõju aistingule ja tajule: Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilisatsioon (tundlikkuse suurenemine) toiduga seotud ärritajatele või valikuline interpreteerimine, hiljem lävede kasv Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alanemine siis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste puhul võib ilmenda sensibilitatsioon, tugevate korral kaitse
Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral 1. Endokriinne 2. Parakriinne 3. Sünaptiline 4. Juxtakriinne Retseptorid Lokalisatsiooni järgi: 1. Raku pinna retseptorid 2. Tsütoplasmaatilised retseptorid Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga ALLERGIA Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon Kujunemist mõjutavad: a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus; Konkreetne haiguspilt sõltub immuunreaktsiooni tüübist Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Ka väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni.
· Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsuse reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageeringut Sportlastel reaktsioon alla 0.1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: · adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) - · sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · järelefektid, järelkujundid (negatiivne, kromaatiline)- vastandvärvid, see valge täpi vaatamine, pilgu viimine mustale täpile, tekib ,,kujund" ümber · assimilatsioon (ühtlustumine) · sünesteesia · värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastatus, soojad/külmad värvid) 12 TAJU
Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada Sensibilisatsioon see kõikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?) Weber'i-Fechner'i seadus psühhofüüsika põhiseadus, mille järgi mida kõrgem on ärritajate väljendamismäär (intensiisvsus nt) seda suurem peab olema erinevus ärritajate vahel, et nad ühsteisest eristatavad oleks. Kui meil nt helis kõrguse eristamisel on 20 hz ja 23 hz kuuldavalt erinevad, siis kui me 23-20 = 3 hertsi, siis kui me 500 hz 503 hz omavahel võrdleme, siis seda erinevust inimene ei kuule.
negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adapstisoon tekib ärritaja või tunnuse suhtes, kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Eri analüsaatorite adapstioon toimub erineva kiirusega. Suhteliselt kiiresti taktiilsete analüsaatorite juured ning haistmisaistingud. Nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingud adapteeruvad suhteliselt aeglaselt. Sensibilisatsioon tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Analüsaatorid moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikuses sõltuvuses. Analüsaatorite tundlikkuse muutumist on võimalik esile kutsuda tinglikultrefelektoorselt. Aistingute vastastikune mõju ja seostatus ilmneb sünesteesianähtuses. Sünesteesia mingi aistinguga samaaegase nn sekundaarse asitingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas.
Oluline on ka see fakt, et intsesti korral seksuaalvägivald lähtub lähedastelt inimestelt, kelle vastu lastel on algusest peale olemas usaldus ja kiindumustunne. Esimesedki seksuaalekstsessid hävitavad usu ja tingivad lastel kaitsetuse ja pideva ohu tunde. Samas väikesed lapsed ei mõista seksuaalsete toimingute spetsiifilist sisu ja ei tunneta neid kui psüühilist traumat. Seetõttu esimesel etapil (psühhogeenne sensibilisatsioon) seksuaalsed ekstsessid põhjustavad afektiivseid sokilähedasi reaktsioone, millele järgnevad asteenilised ja neurootilised ilmingud. Laste kasvades, psühhoseksuaalse küpsemise käigus koos teadmiste saamisega seksuaalsuhete ja moraalsete ning kõlblusnormide kohta, neil tekib arusaamine intsestist kui ühiskondlikult vastuvõetamatust vormist. Seetõttu teisel (neurootilisel) etapil ligikaudu puberteedieelses eas
•Puuteretseptorid •Temperatuuriretseptorid Valu kontroll •Valutundega seotud retseptorid 1. Valu mõjub kognitiivsetele protsessidele 2. Hüperalgesia: juba kahjustatud kude tundlikum valuaistingule (sensibilisatsioon) Retseptorite paiknemine b. Valuaistingut võib modifitseerida mõni teine sensoorne input •erinev tihedus •erinev asetus (nt.keelel) •adaptatsioon erinev: kiire (puudutusele, must/ valgele), aeglane (survele, värvidele) Mitmed ajupiirkonnad võivad pidurdada valuaistingut • notsitseptiivsed e.valuretseptorid: a
annaabi.ee 
