lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg. Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge, ööpäev. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud. Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant.
Püütakse olla liidripositsioonil rahvusvahelises kataloogimise teooria arengus, tegevustes ja standardite arengus. Analüüsitakse kataloogimise põhimõtteid ja funktsioone. Tegevuskava aastaks 2011 hõlmab mitmeid punkte: avaldada aasta jooksul lõplikult konsolideeritud ISBD; uurida konsolideeritud dokumendi koostamist; edendada IFLA standardeid, osaleda kõikide bibliograafiliste standardide arendamisel ning kaasata need semantilisse veebi. Järelvalverühmal on õigus määrata teatud töögrupid kindlate ülesannete jaoks, mis on kooskõlastatud kataloogimissektsiooni ajutise komiteega. Käimasolevaks projektiks on nimeväljade projekt, mis on asutatud 2007 ja mille ülesandeks on määrata asjakohased nimeväljad. IFLA ekspertide kohtumiste, mis on rahvusvahelise kataloogimise koodi teemadel, eesmärk number üks on sama mis strateegilises plaanis kirjeldatud: edendada rahvusvahelist
edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda.
sellest ja kirjakeele tunnusest (abielu-lahuta-ja = abielu LAHUTAV ISIK, vt seadusest abielu + lahutuse tüvesid) GOOGOL: kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: • Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) • Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line • Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik 13. Millise printsiibi huvides valitakse alati kõige kesksem ja väljakujunenuma tähendusega grammatiline konstruktsioon, sõna, väljend? 14. Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti
Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine. Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust, muudab sõnaliiki. Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: · Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) · Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line · Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline Produktiivsus teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge
sündmustest. Episoodilises mälus talletatakse otsekui lõputu episoodide jadana meie elu mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga. Episoodiline mälu eeldab läbielatavast ,,teadlik olemist" või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lõviosa semantilise mälu hiigelvarust on kogutud ilma tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi ,,läbi teha".( 1.) Mälu tüübid: Motoorne mälu Motoorne mälu on mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säititamine, reprodustseerimine. ( 1.)
0 loomiseks, sedapuhku küll alles aastast 2020. (Special 2013) 10 Viidatud allikad 1. Kalda, K. 2009. Mis on Web 1.0. [http://www.okia.ee/blog/2009/04/mis-on-web- 10/] 28.11.2013. 2. Kalda, K. 2009. Mis on Web 2.0. [http://www.okia.ee/blog/2009/05/mis-on-web- 20/] 28.11.2013. 3. Kalda, K. 2009. Mis on Web 3.0. [http://www.okia.ee/blog/2009/06/mis-on-web- 30/] 28.11.2013. 4. Peterson, M. 2005. Sissejuhatus semantilisse veebi. [http://www.am.ee/node/191] 29.11.2013. 5. Priming 2013. [http://www.intropsych.com/ch06_memory/priming.html] 28.11.2013. 6. Semantiline võrk 2013. [http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/365886- semantiline-vork] 27.11.2013. 7. Semantic Networks 2013. [http://people.duke.edu/~mccann/mwb/15semnet.htm] 27.11.2013. 8. Special report 2013. [http://lifeboat.com/ex/web.3.0] 29.11.2013. 9. Võõrsõnade leksikon. 2000. Tallinn: Valgus. 10. Web 3
Näiteks vene keele sõnade meeldejätmisel, mis ilma järgneva meetodita oleks olnud minu jaoks peaaegu võimatu, kasutasin ma eesti keeles olevaid sõnu,mis riimusid vene keele sõnadega. Nii võisin ma ühendada omavahel kaks eesti sõna, mis jäävad hästi meelde, ning siis teisest eesti keele sõnast tuletada selle vene keelse sõna, mis enne kuidagi meelde ei jäänud. Samuti on võimalik infot siduda sündmustega, mis on minu elus juhtunud ja seeläbi jääb see meelde nii semantilisse kui ka episoodilisse mällu. Näiteks on Euroopa riikide meeldejätmine lihtsam neil, kes kõikides riikides ka ise on käinud. Kui informatsiooni sidumine emotsionaalsete juhtumistega, siis annab see positiivseid tulemusi. Kui aga sellest sidumisest keelduda, muutub teatud materjali omandamine peaaegu võimatuks. Näitena võin tuua vene keele õppimise. Koolis õppisin ma seda 8 aastat, kuid kuna mul puudus huvi seda omandada, ei jäänud ka keel meelde
1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 7 Kokkuvõtte ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud...
Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga
Protseduuriline mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantiline mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodiline mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mälu protsessid. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib
RETROAKTIIVSE INTERFERENTSIGA. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist PROAKTVIISE PIDURDUSEGA. SENSOORNE MÄLU – objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. LÜHIMÄLU – sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. PÜSIMÄLU – informatsioon võib säilida aastaid või aastakümneid, olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on 3peamist allsüsteemi: 1)protseduurimälu- oskused mingit toimingut ellu viia 2)semantiline mälu- see, mida suurel määral omandatakse üldhariduskoolis, kõrgkoolis(valemid, teooriad jne) 3)episoodiline mälu- talletab infot konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades.
kogemusi. Episoodiline mälu- sisaldab teadmsi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Protseduuriline mälu- talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma endale teadvustamata kogeme terve elu mällu teavet selle kohta ``kuidas midagi teha``. Ikooniline mälu- fikseerib nägemisorganitest saadud info Ehhooniline mälu- fikseerib kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamisel saadud signaalide jäljed. Semantiline mälu- semantilisse mällu on talletatud ``puhtad`` teadmised meie ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lühiajaline mälu- juhul, kui meeleelundite kaudu hangitud info on äratanud aju tähelepanu, tagatakse selle säilimine lühikeseks ajaks, mille vältel aju infot töötleb ja tõlgendab. Seda kutsutakse ka operatiiv- ja töömäluks. Lühimälus toimub materjali nimetamine ja automaatne läbi- ehk ülekordamine. Lühimälusse mahub ühel ajaühikul
Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkõige otsmikusagar) ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga
Millised on episoodilise ja semantilise mälu erinevused sisu poolest, ja aju töö tasandil? (nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel. Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud
kõnelemiseks. Nagu varem mainitud, on keeleüksused mälus omavahel seostatud. Olulisemad on semantilised seosed. Viimased seovad ühtlasi protseduurilist keelemälu semantilise (teadmised maailmast) ja episoodilise (teadmised oma minevikust) mäluga. Kuid ainult seovad, sest sõnaotsing ja äratundmine on harilikult ebateadlikud operatsioonid. Semantiline mälu ja episoodiline mälu on aga teadvustatud. Kuid seos on vajalik, sest ütlusele eelneva mõtte (kavatsuse) komponentideks on semantilisse ja episoodilisse mällu kuuluvad kujutlused-mõisted, mille väljendamiseks on vaja valida-seostada sõnu nende tähenduse järgi. Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni, s.t. kodeerimiseni kujutluste-mõistete (teadmiste) süsteemi. Kõneloome protsessis hoitakse aga mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Laste operatiivmälu tunnuseid on vaja arvestada pedagoogidel oma kõneloomes ja
Asendamien - Eesti lapsed asendavad r- tihti l-ga Segistamine vastastikku asendamine, see on ohtili, et laps ei taju sõnakoostist hästi. Moonutamine nt s hääldatakse et keel on hammaste vahel, siis s susiseb. Asendused ja moonutused tava olukorras ja puude korral võivad erineda. Oluline ka keele paksus, lihased, hambakaared, kuidas kõik anatoomiliselt on korras. SÕNAVARA ARENG Sõna kuulub mitmesse semantilisse rühma, ja mis semantiline tunnus on ühes/teises situs ülekaalus, see on oluline! Nt mitu sõnavormi vahel vaja lapsel mitu korda uuesti omandada. Me keelgi ei tea oma sõnavara mahtu. Sõnavara puhul olulin: ühe ja sama snaga saab nimetada eri obektje nt jalg. Konkreetses situs tuntakse ära algub vb aint pool sõnadest, huljem u 30%. Kui situt pole, siis sõna ei aktiveeru sõnavaras. Konkreetsus ja abstraktsus mis teave on sõnaga seotud. Kas see toetub tajudele w mitte.
Sellist suhteliselt normaalset meenutamisraskust nimetatakse keelel olemise nähtuseks (,,Tema nimi on mul keelel, aga öeldud ei saa!"). Semantilise mälu toimimist on püütud seletada hierarhilise võrgustiku mudeliga (Bower, 1970). Selle kohaselt on mõisted salvestatud semantiliste suhete võrgustiku "silmades". Omavahel semantiliselt seostatud informatsiooni meenutamine on tunduvalt hõlpsam kui semantiliselt seostamata informatsiooni meenutamine. Kui suudame meenutatavad mõisted semantilisse hierarhiasse lülitada, paraneb nende meenutamine olulisel määral. See fakt võib olla paremini seletatav leviva aktivatsiooni mudeliga (Collins & Loftus, 1975), mille kohaselt määrab semantiliste suhete võrgus sõlmede omavahelise kauguse ära mõistete semantiline lähedus/ kaugus. Püsimälu puhul räägitakse salvestatava info kodeerimise modaalsusest. Nii eristatakse lingvistilist (sõnalist) koodi, kujundilist koodi ja motoorset koodi. Kujundilise kodeerimise erijuhuks loetaks
annaabi.ee 
