õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus. Teavitamiskohustus- õigus teada mis menetlusi haldusorg. läbi viib. kohustus isikule teada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlustest, kus isikut puudutavaid otsuseid võidakse langetada. Motiveerimiskohustus- on vajalik selleks, et adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud(riigihangete menetluses selgitatakse miks eelistati üht hankijat teisele) Selgitamiskohustus- tuleb tagada nendel inimestel kellel pole vilumust või teadmisi millegi kohta. Uurimispõhimõte- tähtsad dok. mis menetluse käigus on vaja, kogub ja otsib ta need ise välja ennistamine- menetlustähtaja uuendamine, selleks peab olema mõjuv põhjus võimalik tagant järgi esitada menetluseosalised- teovõimega isik menetlusseadustik: taotleja, adressaat, kolmas isik, omanikule tagastatavas majas, huvitatud isik, kooskõlastav haldusorgan. Haldusmenetluse kulgemine isiku taotlusel
asukohamaa ÕR 4. Facebooki kontaktid 5. Huvi Süüria sõja suhtes (tundis huvi Süüria uudiste vastu) 6. seletuste hindamine Ärakuulamispõhimõte: on täidetud, kuna haldusmenetlus oli läbi viidud (HMS § 40 lg 1 ) ning A andis ütlusi. Teavitamiskohustus: HMS § 40 lg 3 - praegusel juhul ei saanud haldusorgan seda kohustust rikkuda, kuna A on haldumenetluse taotleja. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus: on olemas (VRKS paragrahvid) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on PPA resolutsioon tehtud Selgus ( HMS § 55 lg 1): PPA resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus
· Kaitsta "nõrgemat poolt"; · Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või poliitilist otstarbekust, mõjusust, eetilisust ; · Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtted: · Aus õigusemõistmine; · Menetlusökonoomia; · Dispositsioonipõhimõte; · Uurimispõhimõte; · Avalduste tõlgendamine; · Selgitamiskohustus; · Võrdsus ja tõhusus ärakuulamisel; · Avalikkus. Halduskohtu pädevus: · esmalt vajalik vaidluse olemasolu; · kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei võta kohus kaebust menetlusse, vaid tagastab selle põhjendatud määrusega. Halduskohtu volitused: Tühistamine; Kohustamine; Keelamine; Hüvitamine; Heastamine; Tuvastamine. Menetlusosalised:
Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid õigusakte (nt TsMS) nimetatakse protsessiõiguseks. Peamised põhimõtted - Hea haldus põhimõte, Seaduslikkuse põhimõte, Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte, Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte, Kaalutlusõiguse põhimõte, Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4. Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad? Mõiste - Mõiste "haldusorgan" tähistab konkreetset haldusmenetluse läbiviijat ja/või haldusotsuse langetajat isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Kes
tähtsusega asjaolusid ja ei kogutud tõendeid - ii) Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) + iii) Haldusorgani erapooletus (HMS § 10) + iv) Muud menetlusnõuded (nt menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37; haldusorgani selgitamiskohustus: HMS § 36) ei selgitatud linnakodanikule tema õigusi - 3. Vorminõuded a) Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3, § 107 lg 2) tulenevalt § 107 lg 2 toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid+
3.4. Õigusnõustamine Õigusnõustamine on ametiteenuste valdkond, mille definitsioon on kõige laiema sõnastusega, andes nota- rile õiguse tegutseda õigusnõustajana nendes asjades, mis ei ole seotud selle notari poolt tõestatava tehin- guga (NotS § 32 lg 3 p 1). Kui tegemist on notari enda tõestatava tehinguga, siis tõestamistoimingu raames tuleneb notari nõustamis- ja selgitamiskohustus tõestamisseaduse §-st 18, tõestamistoimingu tegemisel saab toimingu taotleja selle tõestamistoiminguga kaasneva õigusnõustamise tõestamistoimingu paketi hul- gas ja selle hinna sees. Erandina on nõustamisteenust lubatud ametiteenusena osutada tõestamistoimingu juures, kui ameti- teenuse valdkonnaks on nõustamine maksunduse või välismaa õiguse valdkonnas (NotS § 32 lg 3 p 2). Nen-
● Adressaat - Üldjuhul langevad haldusakti taotleja ja haldusakti adressaat – isik, kellele haldusakt on suunatud – kokku. Seda põhjusel, et reeglina taotletakse mingit soodustust endale. ● Kolmas isik - see, kelle õigusi või kohustusi võib minu taotlus puudutada (kogu ülejäänud maailm!) 13) Haldusmenetluse läbiviimine (haldusmenetluse keel, Hms §5 ja edasi. Menetluse algus, haldusorgani selgitamiskohustus, dokumentidega tutvumine, tõendid, ekspert ja tunnistaja, menetlusosalise ärakuulamine) ● Haldusmenetluse osalisele arusaadavas keeles. Haldusorgan peab võimaldama tõlgi olemasolu. ● Haldusorgan peab veenduma isiku teovõimelisuses. ● Haldusorganil on õigus olla kaasatud vanemlike õiguste määramisel. ● Menetluse algus - “Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks
puudutavates küsimustes. Haldusorgani teavitamiskohustus seisneb lühidalt väljendatuna haldusorgani kohustuses anda menetlusosalisele tema nõudmisel (mõnikord ka haldusorgani omal algatusel) menetlusosalise õiguste efektiivseks kasutamiseks vajalikku suulist ning kirjalikku teavet haldusmenetluse kohta. “Kui ei saa aru, võta advokaat!” 43 § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.
taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
- taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab end ise, juriidilise isiku kui menetlusosalise õigusi teostab ja kohustusi täidab aga selleks volitatud füüsiline isik. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on tema juhatus või muu kogu. Haldusmenetluses antakse esindusõigus volikirja alusel. Menetlusosalise õigused ja kohustused · Haldusorgani selgitamiskohustus HMSi § 36 kohaselt peab haldusorgan menetlusosalisele või taotlust esitada kavatsevale isikule tema soovil selgitama, mis õigused ja kohustused on isikul menetluses, kui pikad on tähtajad, mis laadi on menetlustoimingud jne. Antav teave peab olema õige, täielik ning üheselt mõistetav. Menetluse tähtsaid asjaolusid tuleb selgitada tasuta. Kui haldusorgan mõne küsimuse vastust ei tea ega saagi teada, võib ta asja selgitada osaliselt. · Dokumentide tutvustamise kohustus
Oluline - isiku kaasamine ja ärakuulamine - isiku tahte arvestamine - otsusest teatamine KOV positsioon - teab ja tunneb kohalikke olusid ja kohalikke inimesi, kes võivad abi vajada - rõhutatud, peab olema teadlik tööturuteenustest, mida Töötukassa pakub ( TTTS ja Tööhõiveprogramm) - kuidas tagada juurdepääs? Transport Töötukassasse ja tagasi nt? Selgitamiskohustus? Kuidas saada toetust, kelle poole pöörduda, töötutoetuse ja toimetulekutoetuse omavaheline seos. Täna toimetulekutoetust õigus mitte määrata, kui inimene ei ole ennast töötuna arvele võtnud Pensionisüsteem kolm sammast riiklik pension, sots.maks 20%, II sammas panustab töötaja ja riik, sõltub tulust; III sammas isik ise panustab; kui panustada kõik 3, siis ca 60% oma endisest töötatust on võimalik saada
- taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
N. Parrest Loe: K. Merusk. Menetlusosaliste õigused haldusmenetluse seaduses. – Juridica nr 8, 2001, lk 519-528. Kõigi menetlusõiguste puhul pööra tähelepanu: - kes on õigustatud subjekt; - mis on õiguse sisu; - millised erandid on õigusest. 4.1. Selgituskohustus § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.
Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab end ise, juriidilise isiku kui menetlusosalise õigusi teostab ja kohustusi täidab aga selleks volitatud füüsiline isik. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on tema juhatus või muu kogu. Haldusmenetluses antakse esindusõigus volikirja alusel. Menetlusosalise õigused ja kohustused · Haldusorgani selgitamiskohustus HMSi § 36 kohaselt peab haldusorgan menetlusosalisele või taotlust esitada kavatsevale isikule tema soovil selgitama, mis õigused ja kohustused on isikul menetluses, kui pikad on tähtajad, mis laadi on menetlustoimingud jne. Antav teave peab olema õige, täielik ning üheselt mõistetav. Menetluse tähtsaid asjaolusid tuleb selgitada tasuta. Kui haldusorgan mõne küsimuse vastust ei tea ega saagi teada, võib ta asja selgitada osaliselt. · Dokumentide tutvustamise kohustus
Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: avalikkus, põhjendamiskohustus uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus kaasamine: õigus olla ära kuulatud õigus menetlusele mõistliku aja jooksul Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv
- taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab ettepaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
nad oleksid pädevad. - TVK-sse pöördumine on riigilõivuvaba - vaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise – kui kohtusse minnakse edasi, ja T või TA on olnud advokaat, siis kohtus saab ka TVL kulusid saab ka välja nõuda (kohtueelsed kulud) - töövaidluse läbivaatamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena (3-2-1-143-11) kaks viisi, esiteks on TVK või kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus töötajale (reeglina ei võta T endale esindajat) ja teiseks T on väiksem tõendamiskoormus (väiteid ja nõudeid peab pool tõendama, millele ta tugineb), aga ettevõtjal kui info omanikul on paremad võimalused tõendada. - (TvLS §§ 13, 15, 16) - TVK-sse võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu - TVK-s on asja arutamine avalik, kuid selle võib kuulutada ka kinniseks - TVK liige peab ennast mõjuvatel põhjustel koheselt asja menetlemisest
Diskretsiooni teostamise õiguslikeks piirideks on: 1) teokoosseis; 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte; 3) PS-st tulenev õiguslik kontroll: põhiõiguste konflikti lahendamine ja piiride ületamise keeld (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus). Formaalne õiguspärasus - järgitud peavad olema: 1) pädevusnõuded - sisuline pädevus, ruumiline pädevus (valla või linna haldusterritoorium); 2) menetlusnõuded (selgitamiskohustus, ärakuulamisõigus, ametniku erapooletuse nõue jne); Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, v.a neil juhtudel, mil on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (nt laenude ja teiste kohustuste võtmine). Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik, v.a isikuvalimise korral, mis on salajane
kokkuleppemenetluses. Kokkuleppe sõlmimise järel on menetlusosalistel õigus eeldada, et asja kohtulik arutamine toimub kokkuleppemenetluses. 3-1-1-44-12 (prokuratuuri kohustused kokkuleppemenetluse läbirääkimistel) 7. Kolleegium ei nõustu käesoleva otsuse punktis 4.1 viidatud kassaatori arvamusega, nagu oleks kokkuleppemenetluses R. Lindenbergi õigusi rikutud. KrMS § 244 lg 1 lausest 2 tulenev prokuratuuri selgitamiskohustus ei eelda prokurörilt seda, et ta juhiks kokkuleppemenetluse läbirääkimistel kahtlustatava või süüdistatava tähelepanu teo võimalikule alternatiivsele kvalifikatsioonile, mida prokurör ise õigeks ei pea. Igal juhul tuleb prokuröri sellist kohustust eitada olukorras, kus puudub ühemõtteline ja selge kohtupraktika, mis kinnitaks, et menetletava juhtumi asjaoludel tuleks kohaldada just sellist alternatiivset kvalifikatsiooni. Käesolevas asjas taolise situatsiooniga tegemist ei ole
annaabi.ee 
