..............................................8 3.1.1 Auripigment.......................................................................................................................8 3.2. Teluriidid..................................................................................................................................8 3.2.1 Altaiit.................................................................................................................................8 3.3. Seleniidid..................................................................................................................................8 3.3.1. Neumanuiit........................................................................................................................8 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................
· Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2 Bromiidid: CdBr2 Jodiidid: CdI2 Hüdriidid: CdH2 3 Oksiidid: CdO Sulfiidid: CdS Seleniidid: CdSe Telluriidid: CdTe Nitriidid: Cd3N2 Tähtsus ja kasutamine · Kaadmiumit kasutatakse: · polüvinüül-kloriidi stabiliseerijana, · värvipigmendina, mitmetes sulamites, · Ni-Cd patareides, · korrosiooni vastase vahendina, · pooljuhtides ja televiisorites. · laetavadvates akupatareides · tuumareaktorite reguleerimises · valgusemõõturites
Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid Ornamendid, Pronks Oreliviled Riknemiskindel värv Emailid
- värvus: hõbevalge - agregaatolek toatemperatuuril: tahke - kõvadus Moshi järgi: 2,5 · Keemilise omadused: - elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,93 - oksiidi tüüp: nõrkaluseline - Ühendid: Fluoriidid: AgF, AgF2, Ag2F Kloriidid: AgCl Bromiidid: AgBr Jodiidid: AgI Hüdriidid: - Oksiidid: AgO, Ag2O Sulfiidid: Ag2S Seleniidid: Ag2Se Telluriidid: Ag2Te Nitriidid: - · Avastamisaasta: muinasajal, täpset aega ega kohta pole teada · Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hobe.htm http://web.zone.ee/chemistry/Ag.htm
· Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi
43 K 0 43 22,3 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O2 Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Sir Humphrey Davy, 1807, London, Suurbritannia Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks.
- Temaga saavad seostuda kuni 4 rühma. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis'i happena. 3 Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 Berülliumi ühendid 3D piltides 4 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 9,01218 · Sulamistemperatuur: 1278 °C · Keemistemperatuur: 2970 °C · Tihedus: 1,848 g/cm3 · Värvus: hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9
Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused: * Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 * Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4 Jodiidid: TeI, Te2I, Te4I4, [TeI4]4 Hüdriidid: - Oksiidid: TeO, TeO2, TeO3 Sulfiidid: - Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: - Looduslikult On teada 30 telluuri isotoopi, mille aatomimassid ulatuvad 108-st 137-ni. Looduslikult leidub 8 telluuri isotoopi, neist kõige rohkem leidub isotoopi, mille massiarv on 130 (see isotoop on radioaktiivne). Avastamine Telluur avastati aastal 1782. a. Müller von Reichensteini poolt mineraali sülviniidis hõbeda ja kulla ühendina. 1798.a. uuris M. Klaproth telluuri üksikasjalisemalt ja nimetas
· Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 · Oksiidi tüüp: amfoteerne · Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - 5 Tina kasutatakse: korrosioonivastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks valgepleki tootmiselt(sellest valmistatakse konservpurke)
Sulamistemperatuur: 1278 °C Keemistemperatuur: 2970 °C Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5 Berülliumi madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks).
· Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH
· Tihedus: 7,86 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4,5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.83 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: FeF2, FeF2 · 4H2O, FeF3, FeF3 · 3H2O Kloriidid: FeCl2, FeCl2 · 2H2O, FeCl2 · 4H2O, FeCl3, FeCl3 · 6H2O Bromiidid: FeBr2, FeBr3 Jodiidid: FeI2, FeI3 Hüdriidid: - Oksiidid: FeO, Fe2O3, Fe3O4 Sulfiidid: FeS Seleniidid: FeSe Telluriidid: FeTe Nitriidid: Fe2N Kasutusalad Fe ja selle sulameid kasutatakse kõikides rahvamajandusharudes. Rauaajast alates on Fe tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal. Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt. Legeerivaid metalle (V, W, Ti, Mo, Mn, Cr, Ni) sisaldavaid teraseid nimetatakse legeer- või eriteraseks
Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: muinasajal Elemendi, ühendite kasutusalad: konservikarbid, joodised, mündid ornamendid, pronks oreliviled riknemiskindel värv opalestseeruv klaTina Tina, mis see on? Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses ei ole tina eriti levinud metall, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi
· Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 eemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas
139 Cs 0 139 9,3 minutit Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CsF Kloriidid: CsCl Bromiidid: CsBr Jodiidid: CsI Hüdriidid: CsH Oksiidid: Cs2O, CsO2, Cs2O2 Sulfiidid: Cs2S Seleniidid: Cs2Se Telluriidid: Cs2Te -6- Lihtaine saamine: Tseesiumi saamiseks ei rakendata CsCl elektrolüüsi, sest Cs lahustub sulanud tseesiumkloriidis. Cs toodetakse metalse naatriumi ja tseesiumkloriidi sulandis toimuval asendusreaktsioonil: Na + CsCl Cs + NaCl Eralduvad kergesti lenduvad Cs aurud, mis kondenseeritakse ja puhastatakse destilleerimisel. Kirchoff & Bunsen
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium
7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu.
28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub
Tähtsamad ühendid Ühendeis on magneesiumi oksüdatsiooniaste II. Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium -karbonaat MgCO3, magneesium -koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 7. Tähtsus organismis Magneesiumi roll taimses organismis: Magneesium on taimedele makrotoitaine.Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile.
Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Alumiinium esineb järgmises ühendites: · Fluoriidid: AlF3 · Kloriidid: AlCl3, AlCl3 · 6H2O · Bromiidid: AlBr3 · 6H2O, [AlBr3]2 · Jodiidid: [AlI3]2 · Hüdriidid: AlH3 · Oksiidid: Al2O3 · Sulfiidid: Al2S3 · Seleniidid: Al2Se3 · Telluriidid: Al2Te3 · Nitriidid: AlN Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al 2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks:
· Keemistemperatuur: 2567 °C · Tihedus: 8,96 g/cm3 · Värvus: punakas · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 3,0 Vase keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,9 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CuF, CuF2 Kloriidid: CuCl, CuCl2, CuCl2 · 2H2O Bromiidid: CuBr, CuBr2 Jodiidid: CuI Hüdriidid: - Oksiidid: CuO, Cu2O Sulfiidid: CuS, Cu2S Seleniidid: CuSe, Cu2Se Telluriidid: CuTe, Cu2Te Vase sulamid: Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess. Kunial-sisaldab 6-13% niklit ja 1,5-3% alumiiniumi ülejäänud on vask .Kunial
1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.) varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madalkui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel.
kiiritamisel neutronidega tekivad heeliumi ja triitiumi (T) aatomid, D ja T on termotuumapommi põhikomponendid. Neutronid ja vajalik ülikõrge temperatuur saadakse termotuumapommis (vesinikupommis) sisalduva aatomipommi lõhkamisel. Li-karbonaadi ja Li-fluoriidi kasutatakse emailide, glasuuride ja eriklaaside valmistamiseks. Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO , Li O, Li O Sulfiidid: Li S Seleniidid: Li Se Telluriidid: Li Te Nitriidid: Li N 6 Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Liitiumisisaldus muudab vase ja pronksi plastilisemaks. Magneesiumi sulam Li-ga on kerge, tugev ja plastiline. Li ja Be sulamid on mehaaniliselt tugevad ja korrosioonikindlad, kuid väga kerged (tihedus isegi umbes 1 g/cm³). Neid evitakse lennukiehituses
Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju. Indium on hajutatud element, ei kontsentreeru pinnases, vähe on seda
veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - Elavhõbeda leidumine looduses: Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva
63 Ni 0 62,93 100 aastat 64 Ni 1,08 63,928 - 65 Ni 0 65 2,517 tundi -3- Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,91 Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Ühendid: Fluoriidid: NiF2 Kloriidid: NiCl2 · 6H2O, NiCl2 Bromiidid: NiBr2 Jodiidid: NiI2 Hüdriidid: - Oksiidid: NiO, Ni2O3 Sulfiidid: NiS, NiS2, Ni3S2 Seleniidid: NiSe Telluriidid: - Nitriidid: - Ühendeis on Ni o.-a. valdavalt II või III. NiO saadakse Ni(NO)3, NiCO3 või Ni(OH)2 kuumutamisel kõrgel temperatuuril, madalamal temperatuuril tekib oksiidide segu või Ni 2O3. Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega. Õhus on Ni(OH)2 püsiv, tugevate oksüdeerijate mõjul leeliselises keskkonnas tekib Ni(OH)3.
Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal Elemendi, ühendite kasutusalad: korrosioonikindlad pinnakatted akud, veetorud autodetailid kosmeetika valge pigment Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Tsink inimorganismis: Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki
kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg "millimeetrit elavhõbedasammast", normaalrõhu suurus on 760 mmHg) ja teisi füüsikariistu. Teada on veel ka et elavhõbedat kasutatakse valgustuses
suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 8 KASUTUSALAD Looduses Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Näiteks kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. Tööstuses
Looduslike isotoope on: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,33 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: PbF2, PbF4 Kloriidid: PbCl2, PbCl4 Bromiidid: PbBr2, PbBr4 Jodiidid: PbI2 Hüdriidid: PbH4 Oksiidid: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga. Õhus kuumutamisel oksüdeerub plii ning moodustub plii (II) oksiid PbO.
magneesiumnitriid (Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. 12 2. Ühendid · Fluoriidid: MgF2 · Kloriidid: MgC · Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 · Jodiidid: MgI2 · Hüdriidid: MgH2 · Oksiidid: MgO, MgO2 · Sulfiidid: MgS · Seleniidid: MgSe · Telluriidid: MgTe Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati (MgSO 4 · 7H2O) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O.
4.2 Keemilised omadused: (9) · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.55 · Oksiidi tüüp: nõrkhappeline · Ühendid: Fluoriidid: MnF2, MnF3, MnF4 Kloriidid: MnCl2 · 4H2O, MnCl2, MnCl3 Bromiidid: MnBr2 Jodiidid: MnI2 · 4H2O, MnI2 Hüdriidid: - Oksiidid: MnO, MnO2, Mn2O3, Mn2O7, Mn3O4 Sulfiidid: MnS Seleniidid: MnSe Telluriidid: - Nitriidid: - 4.3 Lihtainete omadused: Et Mangaanil ja tema analoogidel on palju vabu valentsorbitaale, on nad lihtainetena tüüpilised metallid. Mn on keemiliselt üsna aktiivne. Täiesti puhas mangaan on võrdlemisi vastupidav õhu ja vee suhtes, kuid peene pulbrina on ta õhus isesüttiv. Vesi toimib mangaanisse madalal temperatuuril väga aeglaselt, kuumutamisel kiiremini. Ta on väliselt
tugevu s e g a hap e ; hap e ja soolad väga mürgis e d . Se O 3 sele e ntrioksiid , värvitu kristallaine , saad ak s e kauds elt , reag e e rib tormiliselt vee g a H 2 S e O 4 (sele e n h a p e ) . H 2 Se O 4 sele e n h a p e , soolad sel en a a did (VI); värvitu kristallaine, väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4); söestab orgaanilisi aineid; konts. hape lahustab (kuumutamisel) Pd ja Au; Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) seleniidid Se2 ;on tuntud ka mittemetallide seleniidid; seleniide võib olla palju. Se ühendid on väga mürgised; Se lihtainena (tahkelt) on vähemmürgine,kuid aurud on väga mürgised; Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul. 9 Tellur: Tood etak s e pea mi s elt Cu elektrolüütilisel rafine erimis e "muda st" , Pb tootmis e jääkide st . Hõbe h all m etalliläikeline kristalliline aine
muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. On elavhõbedaühendeid, mis ei ole toksilised, neid on varem kasutatud isegi meditsiinis (näiteks süüfilise ravis). Ühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: Hg(NO3)2 Orgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse taimekaitsevahendites teraviljade töötlemiseks. 4 LOODUSKESKKOND 4.1 Esinemine looduses Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinaver (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu,
· Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Alumiinium Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud
kristallid, hüdrolüüsub vees; konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape). SeO2 reag veega H2SeO3- seleenishape - värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv, kesk tugevusega hape; SeO3 – seleentrioksiid - värvitu kristallaine, reag tormiliselt veega; H2SeO4 – seleenhape, soolad, värvitu kristallaine, väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4). Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid. Kasut: paljundusaparaatide valgustundlikud kihid, pooljuhtmaterjal (hall Se): dioodid, fototakistid, terase lisand, klaasi värvitustamine, keraamikas: värvilised glasuurid. Biotoime: Se ühendid on väga mürgised. Lihtainena vähemmürgine, kuid aurud on väga mürgised. Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul. On eluliselt tähtis element. Paljud haigused inimestel ja loomadel on seotud Se defitsiidiga. Telluur (Te)- Tunduvalt haruldasem ja palju vähem kasutatav kui seleen
1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmis- tamisel.
mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romboeedriline vorm : sulamistemp. 271,4ºC, tihedus 9,80 kg/dm3 (tahke; vedela tihedus on suurem) – tahkumisel ruumala suureneb toatemp-l rabe 3.18.2. Keemil. omadused, ühendid kuivas õhus püsiv, niiskes → pruunikas oksiidikiht märgatav oksüdeerumine alates 500ºC, üle 1000ºC põleb sinaka leegiga → Bi2O3 ei reageeri H2, C, N2, Si-ga väävliga → Bi2S3 (Se, Te → seleniidid, telluriidid) halogeenidega → BiHal3 (kuumutamisel) (BiF3 saadakse Bi2O3 või Bi(OH)3 reageerimisel gaasil. HF-ga) tuntud on ka BiF5 (Bi või BiF3 + F2) hapetest ei reageeri: HCl, lahj. H2SO4 reageerib: HNO3 [→ Bi(NO3)3], konts H2SO4 [→ BiH(SO4)2] soolad hüdrolüüsuvad kergesti vees Ühendites oksüdatsiooniaste -III kuni V tavaline o.-a. on III Bi2O3 – vismut(III)oksiid, kollane kristallil. aine leidub ka mineraalina
Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 105.Uued keraamilised materjalid. Oksiidid, nitriidid või karbiidid; Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid. Valmistatakse kõrgel temperatuuril, seega termiliselt vastupidavad. Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon;
Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. 5)Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada - enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Uued keraamilised materjalid. Oksiidid, nitriidid või karbiidid; Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid. Valmistatakse kõrgel temperatuuril, seega termiliselt vastupidavad. Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus.
Ftoriidid on viimasel ajal hakanud leidma üha laialdasemat kasutamist, tänu oma suurele termilisele ja keemilisele stabiilsusele. Nad on püsivad kuni 500 °C-ni kigis keskkondades. CaF2 vib tahke määrdena edukalt töötada kuival hrdumisel hus kuni 650 °C-ni koormustel kuni 10 MPa. PAFM, mis sisaldavad ftoriide vivad töötada vaakumis ilma sööbimata. Neil on hea adhesioonivime, mistttu tööpindadele tekib tugevalt seotud tihe määrdekiht, mis talub suuri koormusi (>10 MPa). Seleniidid ja telluurid on samuti kasutatavad tahkete määretena. Nad on sarnased sulfiididega. Nad on keemiliselt väga aktiivsed ja moodustavad intensiivselt metallidega keemilisi ühendeid, mis on väga stabiilsed. Sarnaselt sulfiididele on seleniididel MoSe2, NbSe2, WSe2 ja telluuridel MoTe2, WTe2 samasugune heksagonaalne kristallvre nagu MoS2-l. Antifriktsioonomadused on seleniididel tavaliselt krgemad kui telluuridel ja isegi sulfiididel. Töötamisel hus on hrde-
takse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste ratuurid on võrdsed, siis potentsiaalide vahe kinni- (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alal- ses ahelas on null. Kui aga temperatuurid on dite valmistamisel. erinevad, tekib termoeletromotoorne jõud. Seda Enamkasutatavad keemilised ühendid on nähtust rakendatakse temperatuuri mõõtmisel oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. termopaaride abil. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasuta- Hõbe (Ag) on valge läikiv metall väga hea takse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike peegeldumisvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega. takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist Puhtalt kasutatakse teda väiksemates kontaktides
annaabi.ee 
