11.2004. Seadeldis luugikatete liigutamiseks Kerge sildkraana luugikatetega töötamiseks 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Suletud, sektsioonidest koosnev (MacGregor-tüüpi) luugikate Näha on sektsioone ühendavad ketid Suletud MacGregor tüüpi luugikate Näha on sektsioone ühendavad ketid. Rattad, millel luugisektsioon liigub, on pesades ja luuk seetõttu tihenditele laskunult veetihedalt suletud. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
- liikmeskonna seltsielu korraldamine 4. Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust. Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Valdav erialane töö toimub sektsioonides. 8. 9. Loetle EU VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad. Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” Esmatähtsad valdkonnad: kliimamuutused bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad jäätmed 10. Loetle keskkonnaõiguse/majanduse rakendatavaid printsiipe.
4 Kihiline tarind Kihiline sein on vedru-massi kombinatsioon ja heliisolatsioon põhineb teineteisest eraldi olevate masside ja nende vahel oleva õhuvahe (vedru) koostöötamisel. 9 Tulepüsivuse nõuded Vahesein peab olema piisava tulepüsivusega: eraldama tuletõkke- tuletõkke-sektsioone takistama ettemää ettemääratud ratud aja jooksul tule ja suitsu levimist ühest tuletõkkesektsioonist teise; TP1, põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3 >1200 600-1200 <600 3-4 k 1-2k Vahesein EI120 EI90 EI60 EI60 EI 30 EI30 konstruktsiooni kandevõime (tä (tähis R), tiheduse ehk terviklikkus (tä
veotrossi kokkuveo kiirusest. Arvestada tuleb, et paljude kalaliikide sukeldumiskiirus ohu olukorras võib ulatuda 0.8 ja isegi 1 m/s. Suuremad seinnoodad on ülemise selise pikkusega 1000 3000 m ja seina kõrguseks võib olla 300 400 m. Tihti valmistatakse seinnoodad sektsioonidena (mida on suhteliselt kerge ühendada ja ka lahtiühendada. Sõltuvalt püügiobjektist ning kohast kasutatakse konkreetsel püügil kas kõiki või ainult osa sektsioone. Seinnooda alumine selis on lühem ja võib koos küljeselistega moodustada poolovaali. 4 Seinnoodapüügi tehnika Seiinnodapüük seisneb järgmistes tegevustes: 1) kalaparve otsimine, 2) Nooda heitmine, 3) nooda kokkuvedu, 4) nooda nõudmine, e. osaline pardale võtmine (kuivatamine), 4) kala väljavõtmine ja 5) nooda lõplik väljavõtmine ning lappamine püügikorda Kalaparve otsimine
paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor-mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid (sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida
järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor- mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid (sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad
3)asulaid,territoriaalüksusi: 3) saari,rannikut,veekogusid: , ,, - , , , , , 4) hooneid ja ruume: 4) tänavaid ja väljakuid: , , , , , 5) ameti-ja õppeasutusi: 5) õppeasutuse fakulteeti,kursust: , , , 6) (kooli)klasse ja (spordi)sektsioone: 6) koolitunde ja üritusi: , , , , , , NB! , , 7) tööasutusi: , , , , , , , NB! , , , , , , , ,
..kasvavad üksteise poole. - Kui vaja teatud joonis landscape stiili saada siis aktiivseks => page setup=> landscape => selected sections. -paus- all ribal kus sõnade arv jms. seal paremklõps. lisa "sections" ja saad kohe teada millises sektsioonis oled. - isegi kui veerud jälle 1 tulbaks teed ei kao section break kuhugile. need tuleb ise manuaalselt kustutada! - vahel tuleb ise manuaalselt sektsioone muuta. nt ütleme teisele sektsioonile et ta pole sama mis eelmine. alustame sellega, et võtame different first page'i ära. nt. alates sissejuhatusest alates erinev. seega paneme sina sektsiooni piiri. ("even page" => uus lk ja uus paarisarvuga lk.) page layout => breaks => => continious - et muuta järgnevate sectionite eelneva kopeerimist. siis tuleb navigatsiooni alt vajutada ""link to previous" mitteaktiivseks. päis ja jalus eraldi mitteaktiivseks.
t tööjõud on kergesti asendatav 27. Mis maad on APJ (CNC) pinkide juhtivad tootjad ? Hiina, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Korea, Taivan, Sveits, USA 28. Samm-mootori tööpõhimõte. Rootoril ja staatoril on ühepalju hambaid (pooluseid), mis jaotatud kolme sektsiooni. Rootori poolused on üksteise suhtes nihutatud 1/3 hambasammu võrra. Staatori elektromagnetite mähised on järjestikku ühendatud sektsioonidesse I, II ja III, millede toide on üksteisest sõltumatu. Kui sektsioone toita järgemööda nii, et alati on pingestatud vaid üks neist, siis rootor pöördub sammu võrra, kuni staatori poolus ja rootori hammas satuvad kohakuti. Igale mähist läbivale vooluimpulsile vastab rootori pöördumine 1.5 kraadi ehk 1/240 pööret. (NR 1 ja 2 on vahetusse läinud ) 29. Paindtootmissüsteemi FMS eelised ? · vähenevad kulutused vahetule tööjõule (80-90%) · vähenevad kulutused tootmise planeerimisele ja juhtimisele (65%)
organiseerimine 4 Ülesande juhtimise programmid Juhtkeel interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine. Lõimed *Lõimed (threads) on protsessid, mille seisu salvestamiseks on vaja põhiliselt registrite salvestamist. *Lõimed omavad ühist koodi ja andmete sektsioone ning moodustavad koos ühe töö. *Traditsiooniline protsess on võrreldav tööga ühe lõimega. *Lõimed on kas kasutaja poolt loodud vastavate süsteemsete käskude abil või operatsioonisüsteemi tuumale kuuluvad. *protsess on aktiivne, töötav programm. *Iga protsess sisaldab vähemalt üht lõime- see kaasneb peaprogrammiga. *Enamuses OS-ides võib iga protsess käivitada ka uusi, ,,kergeid" alamprotsesse- lõimi/niite.
kokkuveo kiirusest. Arvestada tuleb, et paljude kalaliikide sukeldumiskiirus ohu olukorras võib ulatuda 0.8 ja isegi 1 m/s. Suuremad seinnoodad on ülemise selise pikkusega 1000 3000 m ja seina kõrguseks võib olla 300 400 m. Tihti valmistatakse seinnoodad sektsioonidena (mida on suhteliselt kerge ühendada ja ka lahtiühendada. Sõltuvalt püügiobjektist ning kohast kasutatakse konkreetsel püügil kas kõiki või ainult osa sektsioone. Seinnooda alumine selis on lühem ja võib koos küljeselistega moodustada poolovaali. 20 tiib Lampara net General description: The lampara net is a surrounding net, shaped like a dust pan or a spoon (the leadline is much shorter than the floatline) with two lateral wings and a central bunt with small meshes to retain the catch Ajalooliselt vanim seinnoot, kuid
Witermo Noviter Foster Weeler keskel leegitoru, ümber suitsutoru, olemas nii auru- kui kuumavee katlad. Vies s m a n n 29. Malmkatlad Aja jooksul on väljatöötatud suurel hulgal sektsioonide ja vastavalt sellele ka malmkatelde tüüpe. Malmkatlad võib jagada kahte suurde rühma: väliskoldega (joonis 15) ja sisekoldega katlad (joonis 16). Viimasel jääb kolle täielikult veega jahutatavate sektsioonide sisse. Esimesel paikneb vähemalt kolde osa allpoole sektsioone ning sektsioonide vahele ulatub vaid kolde ülaosa. Malmist valatud sektsioonidest koostatud katlad on ettenähtud kuuma vee tootmiseks kesküttesüsteemidele. Aurukoguri ja vastava armatuuri ning kontrollmõõteriistadega varustatult võib malmkatlaid kasutada ka küllastunud auru tootmiseks, mille rõhk ei ületa 0,17 MPa. Malmkatla sektsioonide arvu ja seega ka küttepinda ning soojusvõimsust saab katla monteerimisel valida küllaltki täpses vastavuses vajadusega
käivitub automaatselt vooliku ühendamisel piimatanki väljavooluotsiku külge. 30. Piimaautod peavad olema varustatud ringpesusüsteem, mida saab ühendada näiteks piimatööstuse pesusõlmega. See võimaldab tsisternide sektsioone ning ka vastu- ja proovivõtusüsteeme automaatselt pesta. Tööstuste vaheliseks piima transpordiks kasutatakse sageli mitmesektsioonilisi poolhaagisega tsisternautosid. Nende tsisterni maht võib ulatuda kuni 30 000 liitrini. Veelgi suuremate koguste puhul 31. rakendatakse autoronge, kus tsistern- või poolhaagisega autole on haagitud külge veel järelhaagis. Autorongide kogumaht ulatub kuni 60000 liitrini. 32
või ahtris Põrkevahesein peab ulatuma ülatekini välja. Ahterpiigi vahesein seevastu peab ulatuma ainult esimese tekini, mis jääb kõrgemale lastveeliinist, muidugi juhul kui sellega on võimalik moodustada veekindlat ruumi. Kõik teised vaheseinad peavad ulatama vaheseinte tekini, milleks on tavaliselt vabapardatekk. Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse. Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist.
3 Iga käivitusreostaadi sektsiooni väljalülitamine põhjustab elektriajami elektro- mehaanilise ajakonstandi hüppelise vähenemise ja seetõttu muutub ka kiiruse (ja seega ka ankrumähise vastuemj) kasvu iseloomustava eksponentkõvera tõusunurk. Kui lülitada elektriajami juhtimisskeemi vooluandurid, näiteks maksimaalvoolureleed, mis on seadistatud rakenduma voolu väärtusel I1 ja tagastuma voolu väärtusel I2, saab nende kontakte kasutada käivitusreostaadi sektsioone väljalülitavate kontaktorite juhtimiseks. Samal viisil võib kasutada ka emj anduritena pingereleesid, aga ka mingeid kiirusereleesid või andureid. Ja lõpuks on võimalik eelnevalt välja arvutada ajavahemikud t1, t2, t3 jne ning hakata kiirenduskontaktoreid juhtima aegreleede või taimerite abil. Saamegi terve rea elektriajami käivitamise juhtimispõhimõtteid: juhtimine sõltuvalt voolust; juhtimine sõltuvalt emj-st; juhtimine sõltuvalt kiirusest;
T-2 II sektsioon Joonis 5.38 Vahealajaama skeem Alternatiiviks on võimsuslüliti paigutamine vankrile, mida ka sageli tehakse. Väljuvate fiidrite võimsuslülitid ja sektsioonidevahelised võimsuslülitid on varustatud releekaitsega. Reservilülitusautomaat võib vajaduse korral sektsioone ühendada. Trafode kaitseks on sulavkaitsmed ja kommutatsiooniaparaadiks koormuslülitid. Nii nagu toitealajaamad, on ka vahealajaamad nüüdisajal enamjaolt kaugjuhitavad, kuigi mitte tingimata kõikide lülitite osas.Jaotusalajaamad, mille ülesanne on toita tarbijaid madalpingel, on tihedalt asustatud piirkondades ehitatud kiosk- ja komplektalajaamadena või asetsevad suurte ehitiste sees. Maapiirkondades on aga enamasti tegemist mastalajaamadega. Tavaliselt on jaotusalajaamades paar
23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese ruumi vöörpiigi (fore peak). Ahtripoolseim veekindel pikivahesein moodustab ahterpiigi (after peak). Veekindlate põikvaheseintega on eraldatud masinaruumid, lastiruumid, tankid, kohverdamid (eraldab vee ja õlitanke), ja reisijate kajutid. Piki- ja põikvaheseinad moodustavad üksteisest eraldatud ruume (sektsioone), mis tagavad laeva uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse . Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist .
Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus Rtot (m2K/W) Rtot ;upper Rtot ;lower Rtot , (m2K)/W 2 Rtot;upper mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus (vaadeldakse piirde pinnaga risti olevaid sektsioone), (m 2K)/W; Rtot;lower mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse alumine piirväärtus (vaadeldakse piirde pinnaga paralleelselt olevaid kihte), (m 2K)/W. Kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse ja alumise piiriväärtuse arvutamiseks tuleb piirdetarind tükeldada soojuslikult homogeenseteks sektsioonideks ja kihtideks 11
koormuste all. (ajutised, alalised, tulekahjukoormus). Ei tohi tekkida suuri jääkdeformatsioone. Peab olema piisavalt jäik, et deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri konstruktsiooni normaalset ekspluateerimist Ega riku välisilmet. Vibratsioon ja võnkumine ei häiri hoone kasutamist Deformatsioonid, siirded, võnkumised Ei kahjusta hoone viimistlust Teisi tarindeid. Vahelagi peab olema piisava tulepüsivusega. Eraldama erinevaid tuletõkke sektsioone. Takistama ettemääratud aja jooksul tule ja suitsu levimist ühest tuletõkkesektsioonist teise. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st vahelagi peab vähendama nii sammu kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks. Löögimüra isolatsiooni tagatakse: Elastse põrandakattega kaetud küllalt massiivne vahelagi
veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978), määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt
gaas käis- ehk kinnasfilter on näha joonisel 3.5. Ventilaator imeb tolmuse gaasi läbi tolmukottide (käiste), mille alumised lahtised otsad on kinnitatud gaasijaotusresti avade külge ning ülemised suletud otsad raputusmehanismiga ühendatud raami külge. Käiste läbimõõt on tavaliselt 100-300 mm piirides ja pikkus 2-9 m. Tolm sadestub tolmukottide sisepindadele ja riide pooridesse. Riide puhastamiseks raputatakse perioodiliselt filtri sektsioone vastava raputusmehhanismiga. Filterriidelt võidakse ladestunud tolmukiht eemaldada ka vastassuunalise õhuvoolu, ultraheli või suruõhu löögiga. Allaraputatud tolm eemaldatakse tigukonveieriga. Käisfiltrid võivad töötada gaasi erikuluga kuni 120-150 m3 tolmust gaasifiltri pinna 1 m2 kohta tunnis. Käiste materjalina kasutati varem laialdaselt puuvilla ja villa, mille töötemperatuur ei tohi ületada 100oC. Praegu on
Noviter Foster Weeler keskel leegitoru, ümber suitsutoru, olemas nii auru- kui kuumavee katlad. Vies s m a n n 29. Malmkatlad Aja jooksul on väljatöötatud suurel hulgal sektsioonide ja vastavalt sellele ka malmkatelde tüüpe. Malmkatlad võib jagada kahte suurde rühma: väliskoldega (joonis 15) ja sisekoldega katlad (joonis 16). Viimasel jääb kolle täielikult veega jahutatavate sektsioonide sisse. Esimesel paikneb vähemalt kolde osa allpoole sektsioone ning sektsioonide vahele ulatub vaid kolde ülaosa. Malmist valatud sektsioonidest koostatud katlad on ettenähtud kuuma vee tootmiseks kesküttesüsteemidele. Aurukoguri ja vastava armatuuri ning kontrollmõõteriistadega varustatult võib malmkatlaid kasutada ka küllastunud auru tootmiseks, mille rõhk ei ületa 0,17 MPa. Malmkatla sektsioonide arvu ja seega ka küttepinda ning soojusvõimsust saab katla monteerimisel valida küllaltki täpses vastavuses vajadusega
Kere kaaned koos imi- ja surveääriku, laagri- ja tihendipuksidega valatakse samast materjalist ja kinnitakse poltidega kere külge. Pumba laagrite surveõlituse korral on kere külge kinnitatud õlivann. Mitmeastmelise pumba kere koosneb sektsioonidest, mille sees paiknevad töörattad. Sektsioonid on eraldatud tihendite ja vaheseintega, millede sees asuvad kanalid vedeliku juhtimiseks ühest astmest teise. Sektsioonid on ühendatud nn ankurpoltidega. Vajaduse korral võib sektsioone vahetada või võtta mõni sektsioon vahelt ära. Suunaaparaat (spiraalselt laienev kanal) võidakse valada kere sisse. 27 Tootja VERSAPUMP roostevabast materjalist detailidega sööbivate ning viskoossete keskkondade pumpamiseks väljatöötatud tsentrifugaalpump 1. Vertikaaltasapinnas lahtivõetav pumba korpus. Survepool suunatud üles, pump on võimeline tookambrist ilma abita õhu eraldama. 2
Management). Tegemist on ajast ja kohast sõltumatu koolitusega (e-Learning) Kursused on loodud PMI ja Corpedia Education koostööna (http://www.corpedia.com/) ja põhineb PMBOK Guide standardil. Corpedia on loonud e-õppe rakendusi paljudele organisatsioonidele. 65 Mainitud kursus on jagatud 10 osaks. Iga kursus sisaldab selgitusi, interaktiivseid ülesandeid ja küsimuste sektsioone. Need kümme osa on: 1. Sissejuhatav kursus – ülevaade mõistetest (projekti ja projektijuhtimise olemus, projekti faasid, rollid projektis), töövahendite ja koolituse aluseks oleva PMBOK Guide tutvustamine (45 min). 2. Projekti algatamine – ideed, riskid, projektis osalejate rollid (90 minutit). 3. Planeerimine A – eesmärgi planeerimine ja määratlemine, riskijuhtimise planeerimine (150 min). 4
tolmu või muid mehaanilisi lisandeid. Sissepuhkeõhule paigaldatakse filtreid vastavalt tehnoloogilistele nõudmistele, külmumise oht või esineda väga niiske siseõhu ja väga madala välisõhu temperatuuri puhul. Siis kasutatakse eelsoojendust. Plaattüüpi soojatagasti tööelement on valmistatud metall-lehtedest. Üksikuid soojavaheti sektsioone võib ühendada patareiks. Tööelement on väljavõetav ja seda on võimalik eraldi puhastada. Õhk juhitakse läbi tööelemendi. Väljuv õhk on suuatud langusega, see võimaldab kondensaadi paremat eemaldamist. 7.7 Anda õhukonditsioneeris õhu töötlemise skeem ja näidata seal kasutatavad seadmed. Nimetakse õhu komplekset töötlemist, mille eesmärgiks on kindlustada ruumides
mittesisaldavaid, gluteeni või suhkrut mitte sisaldavaid jne toite. Toidu vürtsikust või teatud toiduaine (küüslauk) sisaldumist. Erimärgistust kasutades peab toidukaardil olema ka märkide selgitus. Näiteks: VL - vähese laktoosisisaldusega toit, V - vegetaarne toit, kolm piprakaunaga märk – väga vürtsikas toit jne. Toidukaartide arendamisel tuleb arvestada järgmist: Milliseid sektsioone toidukaardile kantakse. Sektsioonid on: supid, salatid, pastaroad, munaroad, lastetoidud jne Kui laia valikut igas sektsioonis pakutakse kas piisab kahest supist menüüs, kas peaks igas sektsioonis olema mõni odavam, keskmise hinnaga ja kallim toit jne. Iga sektsiooni sisu osas arvestatakse menüüde koostamise põhimõtteid (vaata peatükk 5.2). 93
annaabi.ee 
