linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui
Majad värisesid, päike kustus ja taevast sadas kive, prahti ja tuhka 17 tundi järjest. Inimesed läksid varju oma majade keldritesse, jäid sinna tuha alla lõksu ja surid. Taasavastamine Väljakaevamistega alustati 19. sajandil. Linn leiti puutumatuna 20 meetrise tuhakihi all. Taasavastamine Säilinud olid majad oma seinamaalingute, sisustuse ja tööriistadega. Pagaritöökojas ootasid ahjus kahe tuhande aasta vanused leivad. Taasavastamine Inimesed olid surnud oma kodudes ja töö juures. Inimeste kehad olid hävinud, kuid jätnud kivistunud tuha sisse õõnsusi, mille arheoloogid kipsiga täitsid. Elus vulkaan Vesuuv on hiljem pursanud 50 korda. Suurim neist 1631. aastal, mis tappis 4 000 inimest. Viimane purse pärineb aastast 1944. Vesuuv on endiselt elav vulkaan, mis võib ühel päeval taaskord
· Viielööviline basiilika : Peetri kirik Roomas(4-5 saj)- kiriku ees aatrium, ja selle keskel kaev. Edasi järgnesid eeskoda, 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid, mille all asus väidetavalt esimese paavsti Peetruse haud. · Sant Apollinare in Classe kirik Ravennas (Itaalia 6 saj) · Sant Apollinare Nuovo (6 saj) · Basiilika sisekujundus: sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, või puudus hoopis. Kaunistatud olid basiilikad seinamaalingute ja mosaiikidega. · Mosaiikides kasutati värvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Värvidest kasutati helerohelist, kulda, helesinine lillakas ooker. Temaatikaks sümboolsed motiivid, ststeenid piiblist, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega.
· Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal · Võimukas ilme · Istuvad valitsejafiguurid · Kujud eest vaadeldavad, hea proportsioonitajuga loodud · Ülistatud, valdasid looduslähedast kujutamist · Reljeefikunst · Madalreljeef, süvedreljeef + seinamaal= pinnakunst · Egiptuse poos- jalad ja nägu külgvaates (profiilis), õlad ja silm eestvaates · Seinamaalingute koloriit- punane, sinine, kollane ekrsavärviline, nahavräv naistel kollakam, meesten punane EGIPTUSE USUND POLÜETISM E. MITME JUMALA KUMMARDAMINE · Horus- taeva- ja päikesejumal- tähtsaim jumal Vana-Riigi ajal haukapeaga noormees v. Haukakujuline · RE, RA- päikesejumal · PTAH- inimese kujundaja (savist) oli kunstnike ,käsitööliste jumal · THOT- iibisepeaga jumal, kes munes muna, millest tekkis maa- tarkuse jumal
Ajaloost on teada, et silikaatvärvi orgaanilist sideainet vesiklaasi hakati kasutama tänu selle vastupidavusele juba tuhat aastat tagasi. Egiptlased mumifitseerimisel, roomlased seinamaalingutes, kuna see oli lubjast vastupidavam. Sajandite vältel oli vesiklaasi kasutamine siiski tagasihoidlik, sest lubi oli odavam. Michael Keim taasavastas vesiklaasi uuesti 19. sajandil, kui ta uuris, miks vanad seinamaalingud olid nii tugevad. 1878. aastal anti vesiklaasile seinamaalingute parandusmaterjali patent. Varsti pärast seda sai vesiklaasist kvaliteetsete seinavärvide sidematerjal, mida kasutajad nimetavad lihtsalt silikaadiks. Silikaatvärvi koostis ja kasutusala Moodsad silikaatvärvid on valmistatud mineraalse sideaine,vesiklaas baasil,mis vastab kõvastunud seisundis kvartsi struktuurile.selle abil saavutatakse eriline ilmastikukindlus,ja kattekihi pikaealisus,väga suure difusioonivõime juures. Need sobivad pindadele, mida ei ole eelnevalt
Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis.
Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis. Tornimüüris on trapetsiaalsete hauaplaatide fragmente, mis kõik on muinsuskaitse all kunstimälestistena. Kirikus asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi (mis tõenäoliselt algselt kuulus Haapsalu linnusekirikule) ja Pöide kiriku ristimiskivi 14. sajandi I poolest. Wormsi toomkirik Wormsi toomkirik asub Reini äärses, tänapäeval on piiskoplik toomkirik. Kirik
( toidab rinnaga) indiaani päritolust amm. 6 aastaselt haigestub frida lastehalvatusse, tervenemine kestis üheksa kuud, kuid siiski , tema parem jalg ei arenenud ..välja. 1922 aastal austas arstiks saamise õpinguid mehhiko kõige lugupeetvamas haridusasutuses, ( Escuela Nacional Prerpratoria de Mexico ) ( national prepartiory school) . ((Samal aastal algas ka muralismo ( mehhiko haridusministri jose vaasconcelose 21. aastal käivitatud seinamaalingute programmi tägajärg) Frida õppis oma tulevaselt abikaasalt diego riveralt.)) Liitus grupiga „ los cachuchas“,kes enamus ajast pühendasid end kirjandusele. Grupi juht alejandro gomez arias oli tol ajal frida peika :D . samal aastal muudab ta ka oma nime kirjapildi saksapärasest FRIEDAST fridaks ja väidab uhkelt, et on sündinud 1910 aastal, kui mehhiko revolutsioon algas ( tegelikult tahtis ta ennast lihtlsalt nooremaks muuta)
Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline. Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta. Vahel ehitati kõrvele kellatorn e kampaniil (nt Pisa torn) kirik oli tavaliselt kolme lööviline, aga võis olla ka suurem. Basiilika sees oli oluline koht sammastel. Lagi oli lame, sarikad võisid paista. Ruumi püüti pidulikumaks muuta seinamaalingute ja mosaiikidega. Altari ümbrus ja kiriku idaosa olid kõige rohkem kaunistatud. Mosaiike tehti erksavärvilistest klaasitükkidest. Teemad olid usulised, tegelased on ära tuntavad sümbolite kaudu. Oluline oli näidata inimese hinge seisundit. Erinevalt antiigist on kõik figuurid ohtralt riietega kaetud. Tähtsaim basiilika on Peetri kirik Vatikanis. Bütsants Ida- Rooma kirik. Byzantion=> Konstantinoopol=> Istanbul Keskseteks aladeks Väike- Aasia ja Kreeka
Vanem stiil Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga – detailid kraabiti välja “Minotauruse surm” Punasefiguuriline vaasimaal Hilisem Figuurid jäeti värvimata, must taust Peene pintsliga tehti detailid Ruumilisem, loomulikum, liikuvam “Herakles võitles Busirisega” VANA-ROOMA ANTIIKKUNST 8 saj. eKr – 5. saj pKr Etruskidest Saame aimu hauakambrites olevate seinamaalingute järgi Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana- Kreekaga Tähtsal kohal usk salapärastesse jumalatesse Kujutati jahistseene, pidutsemist, sööminguid jne Õudsed pildid allilmast Heledad toonid, sarnane pigem Vana-Egiptusega Rooma 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks 476 pKr kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse – vanaaja lõpp, keskaja algus
Lagede kaunistamise kasut. krohvilustisi, iseloomult sageli värviküllased ja üleküllastunud. Valge haud. Maalide temaatika on mitmekesine- alates kirjandusest ja mütoloogiast, lõpetades natüürmortidega ja loodusvaadetaga. Eeskuju võetakse kreeka meistrite töödest, kusjuures roomlaste käes muundub tõsine jumalate austamine mänguliseks ja dekoratiivseks esituseks. Kuna majade kunagised tegelikud omanikud Pompeijs pole teada, on neile nimed antud neis leitud seinamaalingute või põrandamosaiikide järgi, näit. Müsteeriumite villa ja Traagilise poeedi maja. Fauni maja siit leitud tantsiva fauni pronksskulptuur, Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõeäärseid loomi linde kujutav mosaiik jne. Vettiuste maja seintel friisidel kujutatud spordisündmusi, näit. kaarikute võidusõitu; igapäevategevusi, käsitöid; elutoas mütoloogilised stseenid. Roomas levis ka tahvelmaal, populaarsed maalitud portreed, sageli teostatud enkaustikatehnikas.
mille saamatu teostus, võrreldes põhjaportaali dekooriga, kajastab ehitusskulptuuri taseme langust 15. sajandil. Ümberehituste käigus kohandati kirik kaitsekirikuks: käärkambri võlvidele ehitati suure kaminaga varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega. Just keskaegsel Reinimaal oli väga populaarne pühak Christophorus. Hiiglasest, kes
restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis vanimad skulptuuri- ja maaliteosed Valjala kiriku lääneportaal- romaanipärane veel, seal ka ristimisnõu teada 13. saj. lõpus E. gooti stiil. Kiviskulpt. esimesed märgatavad teosed Karja kirikus-portaalide kujunduses taimeornamentikat. Seal ka Kolgata-reljeef-ristiusu põhisõnum-Kristuse ristilöömisest, seinamaalingute fragmente säilinud-humoorikad tegelaskujud Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, üle 1000 algselt-punasest tellisest, terrakotapeadega friis ümbritseb kiriku välisseina ülaosa, terrakotakujud ka siseehituses- II MS hävitas ja samas tõi välja kujusid Harju-Risti kirikus Kolgata-grupp-puuskultuur puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel(„Tristan ja Isolde“, „Taavet ja Koljat“, „Simson ja Delila“
1962 osa Vändra rajoonist ja peaaegu kogu Märjamaa rajoon. Rapla maakond praegustes piirides ja praeguse nimetuse all eksisteerib alates 1990.aasta 1.jaanuarist. Kokkuvõte Raplamaa alade ilus loodus meelitas baltisakslasi siia mõisaid rajama juba enne Jüriöö mässu, ent tormilisemad ehituskunsti imed sündisid 18. ja 19. sajandil. Näiteks pseudogooti eredamaid esindajaid Alu mõis ja Lohu mõis, kust on leitud Don Quijote ainelised pilttapeedid, nende alt maalikunstnik Welte seinamaalingute fragmente. Või klassitsistlik Hõreda mõis, mida on peetud oma stiili kauneimaks näiteks Eestis. Raplamaal on olnud ligi sada mõisat, mille juures hulgaliselt abihooneid, kuna piirkond oli omal ajal mõisamajanduslikult heal järjel. Osa hoonetest on tänaseks lagunenud, ent teisal on mõisad saanud uued omanikud, kes neid taas üles ehitavad. Arhitektuurihuvilisel tasub mõisaid otsida eelkõige maakonna põhjaosast, endise Lõuna-Harjumaa alalt: Lohu, Pirgu,
sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide matusepaigad olid elavate linnaade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Etruskide hauakambrid näitavad , et nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma.Hauakambreid kaunistavate elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingute põhjal võib arvaa ,et nende meelest järgnes surmale midagi meelidavat ja võib-olla koguni ihaldusväärset. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Etruskkide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Näiteks
palju aega koos. Sõber näitas Michelangelo töid teistele kunstnikele ja võttis poisi kaasa Ghirlandaio töökotta. Michelangelo jõudis veendumusele, et ka tema soovib saada kunstnikuks. 2.2 Domenico Ghirlandaio 1488. aastal sai 12-aastasest Michelangelost Ghirlandaio õpipoiss. Õpingud pidid kestma kolm aastat, kuid Michelangelo lahkus juba aasta pärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase omade kõrval kahvatuma. Et Ghirlandaio tegeles parajasti monumentaalse seinamaalingute seeriaga Firenze jõuka Tornabuoni perekonna jaoks, avanes Michelangelol võimalus õppida temalt freskomaalimise põhitõdesid, mis omandasid tema hilisema karjääri käigus määratava tähtsuse. 2.3 Bertoldo di Giovanni Ghirlandaio töökoda külastasid Firenze kuulsamad inimesed. Mõned neist olid Lorenzo de' Medici, linna kõige mõjukama mehe kaaskonnast. Peagi kohtus Michelangelo Bertoldo di Giovanniga. Noore mehena oli Beroldo olnud silmapaistva skulptori Donatello õpilane
Euroopa maailmajagu näibki olevat tema järgi nimetatud. Egeuse mere ümbruskond on karateajaloolastele huvitav koht, kuna sealt on pärit tõendeid võitluskunstide maadluse ja poksi eksistentsist. "Bullleap" (härjahüpe) oli väga akrobaatiline ala ja nõudis süstemaatilisi treeninguid. Meie teada on minoslased ainsad ajaloos, kes sellise spordialaga tegelesid. Igatahes näitab see, et minoslased treenisid maadlust ja poksi süstemaatiliselt. Knossose paleest leitud seinamaalingute järgi, mis kujutavad inimesi mingit vaatemängu jälgimas, võib arvata, et maadlus ja poksimatse peeti koos "bullleap'iga" vaatajaskonna ees, kes kindlasti seda vaatemängu nautis. Fresko, mis kujutab poisse poksimas, näitab, et peale täiskasvanut huvitas poks ka noorukeid. Fresko pärineb umbes 16. sajandist e.Kr. See on küll rohkem kui tuhat aastat peale vastavate teadete olemasolu Mesopotaamias
15. Saj lõpust. Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel mitmed suured skulptuurid katoliiklikest pühakutest. Väga vanu ristimiskive, ristimisnõusid Saaremaal ja Põhja- Eestis. Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani).
Peale isikute taheti jäädvustada ka sõjalisi võite, õitses ajaloolistele teemadele pühendatud reljeefikunst. Rooma reljeefidel on kõik proportsioonid loomulikud, väejuhi tähtsust rõhutab ilmekas poos ja reljeefi kompositsioon. Mälestussammaste püstitamise kultuur kujunes Roomas, monumente püstitati peamiselt väejuhtidele ja keisritele. Need koosnesid alusest ehk pjedestaalist ja sellel paiknevast figuurist. Maal Rooma maalikunst on maailmale kõige paremini tuntud seinamaalingute põhjal, mida on väga arvukalt leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus. Valitses looduslähedane laad, suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi, kasutati valgust ja varju ja suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti
Ta oli oma tdes sunnitud leppima pris lagunenud muumiajnustega, ent sai sellegipoolest teadusele enam olulisi tulemusi kui kik teised uurijad enne teda kokku. 7.4. Diadeem Kige raskemaks kujunes Tutanhamoni pea vabastamine. Dr. Derry pidi tegutsema eriti ettevaatlikult, et loodetavasti tielikult silinud ngu mitte kahjustada. Mida enam sidemekihte vaarao pea mbert krvaldati, seda selgemaks sai selle ebaharilik kuju, mida tunti juba hauakambri seinamaalingute ja skulptuuride jrgi: Tutanhamonil oli tugevasti vljaarenenud kuklaosa fenomen, mida oli theldatud ka vaarao Ehnatonil. Mhiste edasise eemaldamise jrel tuli nhtavale tihedalt liibuv diadeem, lihtne nagu peaside, kuid kullast ja karneoolrngastega varustatud ning kummaliste tillukeste kuldplaadikestega kaetud. Vaarao diadeemist eraldi olid kaks selle juurde kuuluvat smbolit: Nechbeti raisakotkas ja Buto madu phja- ja lunariigi smbolid. Mlemad thendusrikkad kujutised leiti
muudeti, kolisid mungad Eestisse ja püstitasid 1317 aastal kloostri Padisele, kus Dünamündel juba enne oli olnud maavaldusi. Klooster hävitati Jüriöö ülestõusu ajal, kuid ehitati uuesti 1370ndail. Karja kirik Vanimad maakirikud pärinevad 13 sajandist, suurem osa on siiski püstitatud 14 ja 15 sajandil. Vanimate hulka kuulub Saaremaal Karja varagooti stiilis kirik (1345-1350): väliselt väga lihtne, ilma tornita, seinamaalingute ja rikkalike raidkaunistustega. Tartu Maarja kirik Tegemist oli Tartu linnaesimese ja vanima kogudusekirikuga, mis asutati 1300 aasta paiku. Tüübilt oli läänetorniga basiilika, nüüd asub samal kohal ülikooli peahoone. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp kodakirik. Tegemist oli suure jutlusekiriku tüübiga linnades. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole
roomlaste ettekujutusega oma mehele kuuletuvast vooruslikust abikaasast. Seetõttu näis etruski naiste eluviis kreeka ning rooma autoritele suisa kõlvatuna. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Oma jumaluste kõrval avaldasid nad austust ka mitmetele kreeka jumalatele. Tähtsal kohal nende religioonis oli usk surmajärgsesse ellu, millest annavad tunnistust ülalnimetatud hauakambrid. Sealsete seinamaalingute elurõõmus temaatika lubab oletada, et etruskid ootasid pärast surma midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Väga oluline oli etruskidel ennustuskunst. Jumalate tahet püüti välja selgitada iga tähtsama ettevõtmise eel. Seda tehti lindude lennu, välgu ja müristamise, ning ohvrilooma maksa põhjaliku uurimise põhjal. Viimane meetod oli Idamaadest üle võetud. Etruskidel kujunes sellest omamoodi teadus, vastavate instruktsioonide ja loomamaksa kujutavate näitlike mudelitega
annaabi.ee 
