Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt Kriminaal romaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki
Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse ja võitlused Sarvikuga). Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli- ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. Ka siin olid tegelasteks ideaalsed kangelased, kuid seikluslikkus jäi tagaplaanile, andes ruumi tunnete ja elamuste kirjeldusele. Taasavastati seikluskirjandus 19. sajandil, mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu või varasemate kirjanduslike ainete põhjal (nt. Alexandre Dumas vanema romaan "Krahv Monte-Cristo" või H. Pyle'i "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused"). Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul. Peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse, teda varitsevad kõikvõimalikud ohud, millest ta aga
Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972)
kampa lüüa ja Muhvi mugava Sipsik satub koos Anuga furgoonautoga üheskoos kaasahaaravatesse seiklustesse edasi rännata. Veel ta kirjutas ümberjutustused lastele "Kalevipoeg" ja Eesti legende: «Suur Tõll», «Kaval Ants JA Vanapagan» Kogumikud "KirjuMirju" (1969) "KirjuMirju 2. osa" (1974) Eno Raud on kirjutanud nuku ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid.
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966)
James Fenimore Cooper (1789-1851) Romaanikirjanik Kirjutas palju ajaloo-, mere- ja indiaani teemalisi romaane Tuntuks tegi Cooperi kui kirjaniku romaan ,,Salakuulaja", mida on nimetatud esimesek Looming s võib eristada kolme teemaringi: ed, nelised, suguharude elu käsitlevad romaanid d teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust ane iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused ärtustas nn loomulikku inimest põhisüzeelt lihtsad kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi Tuntuimad teosed: olulisema osa moodustab indiaaniromaanide tsükkel ,,Nahksuka neerid" mane mohikaanlane" eria" aleidja" vekütt" uulaja" na varvas" Walt Whitman (1819-1892) Luuletaja ja esseist Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks
NOVELLI TUNNUSED lühike proosajutustus, väheste tegelastega, üks keskne teema, pandiga lõpp 4.SONETI TUNNUSED 14 värsirida, keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai klassikalise kuju renessanssi ajal, itaalia sonett (Petrarca) 4+4+3+3, inglise sonett (Shakespeare) 4+4+4+2 5. RÜÜTLIROMAANI TUNNUSED KELMIROMAANI TUNNUSED *korduvad olukorrad *peategelasteks kindlad *väljakujunenud tegelastüübid prototüübid- pisipetised, *seikluslikkus valemängijad, sulid *rüütellikud kangelased kehastasid *juhtis tähelepanu sotsiaalsetele leidliku, harmoonilise inimese väärnähtustele ideaali *kasutati groteski *fantaasiaküllus *eluline konkreetsus, biograafilisus, pihtimuslikkus 6. INGLISE RENESSANSITEATER *püsis kaua keskaegses vormis *näitlejate mängustiil
august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks
1986. aastal ilmunud ,,Kartul, lehm ja kosmonaut" on maaelu tutvustav jutt, mis suunatud rohkem noorematele lastele. Seiklusrikkas reisiloos ,,Neitsi Maarja neli päeva" on tuntavaid mallivõtmisi klassikalisest tütarlastekirjandusest. Lugu on edukast keskkooliõpilasest Maarjast ja tema kohati veidrikuna tunduv tädi. ,,Neitsi Maarja neli päeva" on ladus ja kergesti loetav, vaimukas ja parasjagu probleemne raamat. Jutustuses ,,Pool koera" esineb põnev seikluslikkus, koguni kriminaalne sündmustik, osa raamatust seotud eetiliste probleemidega täiskasvanute elus. Alkoholism, lapse seisukohast, on hästi kajastuv ,,Kirju liblika suves". Tiina emal on alkoholiprobleemid, kuid lõpuks laheneb kõik hästi, ema abiellub, vabaneb joomisest ning Tiina saab hea kasuisa. Lugu võib pakkuda lugejale julgustavat ja toetavat tuge. ,,Pille, Madis ja teised" puudutab samuti laste elu mõjutavaid probleeme- alkoholism, surm, vargus
tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. 18. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika 19. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. 20. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. 21. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis
Cooperit peetakse Ameerika rahvusliku kirjanduse alusepanijaks, kes tõi esimesena kirjandusse indiaanlaste ja valgete uusasunike suhted. Cooperi 1821. aastal ilmunud ,,Nahksuka jutud" tegid temast omal ajal ühe populaarsema kirjaniku. Cooperi loomingus võib eristada kolme teemaringi : ajaloolised, mereainelised ja indiaanisuguharude elu käsitlevad romaanid. Cooperi ajalooainelised teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust; mereromaanides, mida iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused, kasutas kirjanik oma mälestusi laevastikus teenimise ajast. ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Rosseau mõjul väärtustas C. nn loomuliku inimest. Ta teosed põhissüzeelt lihtsad, kuid dünaamilised, täis põnevaid dramaatilisi sündmusi. Loodus on C.-il hingestatud ülev ja karm, kuid ikka kaunis. Edgar Allan Poe (1809-1849)
Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku. Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge. Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham: antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma kirjanduse ja filosoofia vastu. Keskuseks oli Orleans, kus õpetlased tutvustasid Vergiliuts, Horatiust. Varaseim antiikteemaline keskaegne romaani on Aleksanrdi romaan
3. Jäädvustas rüütlite elu ja kombestiku 4. Kirjanduse ühiskondlik mõju suurenes. 5. Tõi kultuuri uue joone: austuse naise kui isiksuse vastu. Ehkki rüütlikirjandus sai põhimõjutused Prantsusmaalt, arenas see edasi mujal Lääne-Eüroopas.Eeskätt Saksamaal ja Inglismaal. 4.Rüütliromaan Koos rüütlikirjanduse tekkimisega 12.saj.arenas sealt välja üks kirjanduse alaliike rüütliromaan, mille tunnused on: o Rüütellikud kangelased o Seikluslikkus, vaprus o Austus naise kui isiksuse vastu o Armastusteema Temaatika. Rüütliromaanid värsivormis.Alles 13.-14.saj.hakati rüütliromaane kirjutama ka proosas ja enamasti põhines ajaloolisel või legendaarsel pärimusel.Rääkisid armastusest ja sõjast.Rüütel otsib seiklusi, et ennast proovile panna ja oma vaprust näidates südamedaami soosingut saavutada.Kõike neid katsumusi läbi tehes kangelane täiustub ja õpib end paremini tundma. Liigid. 1.Arturi romaanid e
Kirjanikuna alustas Garcia Marquez oma stiili otsides mitut eri laadi teostega näiteks võib osa novellide ja esikromaani ,,Kõdulehed" (1955) puhul täheldada William Faulkneri mõjusid. Selle romaani tegevus toimub väljamõeldud paikkonnas ja linnas Macondos, mille ,,prototüübiks" on kirjaniku kodukoht, aga ka üldse Ladina-Ameerika. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Fantastika, imepärased nähtused, seikluslikkus ja rohke sümboolika tegid sellest romaanist maagilise realismi tähtteose. Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve. Kirjanik on loonud terve plejaadi värvikaid tegelasi, kes tunduvad üheskoos võetuna sõnbloiseerivat kogu inimkonda oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal.
• L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või poistekamp, suunatud enamasti poistele, kuid poistekaid loevad meelsasti ka tüdrukud. Põhjus: sageli on ühtlasi tegu seiklusjuttude, koolilugude, ulmekirjanduse, detektiivromaanide vms. teemad ja rõhuasetus sõltuvad tegelaskuju(de) ja teose lugeja vanusest, kuid ealine sõltuvus ei ole nii tugev kui tüdrukuteraamatu puhul oluline on seikluslikkus ja dünaamika, kambasuhted Poisteraamatud klassikaline – • J. Rannap: Salu Juhani ja Agu Sihvka lood; • E. Raua poistelood; • I. Soopan: Kõik poisid ei saa suureks; • S. Henno: Mina olin siin (2005); • T.Lehtinen: Tiivad varvaste vahel (2005); • B. Lebert: Crazy (1999); • K. Altmart: Makaagid ja majad; • M. Karu: Nullpunkt (2010), • B. Rohelend: Mina, Mortimer (2007) vs. - emantsipatoorne poisteraamatu tüüp • J.Vaiksoo poistejutud; • K
sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised
sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised
alustades loomupärane tung elu tõepäraseks kujutamiseks siiski olemas. Kriitilis-realistlike põhimõtete omaksvõtmine tõi uusi jooni Vilde kujutamislaadi ning muutis oluliselt tema teoste struktuuri ja stiili. Ta keskendus nüüd karakterite loomisele, kes olid oma klassi tüüpilised esindajad. Tegelaste üldistusjõud suurenes, nad olid varasematega võrreldes elulisema ja kunstiliselt veenvamad. Teoste süzeearendusest kadusid seikluslikkus ja ebausutavad sündmused. Realistlik loomingulaad viis kirjaniku järjest lähemale rahva igapäevase elu kujutamisele ning koos sellega süvenes rahvalikkus ja rahvuslikkus Vilde loomingus. Ajalooliste teemade vastu tundis Vilde loomuldasa sügavat huvi. Teda köitsid talurahvarahutused Põhja-Eestis, mille kulminatsiooniks oli talupoegade vastuhakk mõisavõimule Mahtra mõisas. Ajalooline triloogia koosneb kolmest iseseisvast romaanist,
Ajakirjanikuna tundis rahva maitset, oli leidlik karakterite leidmisega, situatsioonide loomisega. "Ärapõletatud peigmehed" (1885), "Vigased pruudid" (1888),"Kosilane Rakverest" (1889),"Noored hinged" (1890), "Suguvend Johannes" (1891) teise loominguperioodi alguseks kindlad kriitilise realismi esteetilised põhimõtted - ainuke järjekindel realist meie algupärase ilukirjanduse tollasel arenguetapil. Vilde teoste süzeearendusest oli kadunud tühipaljas seikluslikkus, ebausutavad sündmused, keskendus tegelaste tüüpiliste joonte ja omaduste avamisele, luues üldistusjõulisi karaktereid. Uusi jooni oli saanud kaVilde kujutamislaad. Avateos siinses perioodis romaan "Külmale maale" (1896 järjejutuna "Postimehes") 1898 - esimene eesti töölisromaan "Raudsed käed" Ajalooline triloogia - loomingulise küpsuse ajal hakkas uurima eestlaste feodalismivastast võitlust,
leidmiste vähehaaval oma maailmavaadet kujundavad. Siduvaks teemaks tegelastes on sisemine otsing ja küpsemine/areng. Seega võib kõikide juttude tegelasi nimetada dünaamilisteks kangelasteks, sest nad ei ole algusest lõpuni ühe iseloomujoone kandjad, vaid muutuvad jutustuse jooksul. Kuna peategelasteks on eranditult poisid, võiks seda jutukogu määratleda poisteraamatuna. Siiski ei kuulu need jutud klassikalise poistekirjanduse hulka, sest neis puudub seikluslikkus ja põnevad sündmused. Liigitada tuleb need jutud nn emantsipatoorsesse vormi kuuluvaks. Emantsipatoorse poisteraamatu peategelast iseloomustavad naiselikud jooned (abivalmidus, tundlikkus, iseseisvuse puudumine jne), ta on sageli üksi ning tegeleb sisevaatluse ja mõtisklusega (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 145). Poistekirjandusele ei viita ka teose paratekstuaalsed väljendusvahendid pealkiri ega kaanekujundus. Pealkiri ei anna otsest informatsiooni
sportlaste poolt tunnustatakse. Et need väärtused on töesti spordis olulised, vöime kergesti märgata nende ignoreerimist mitmetes mängudes ja tegevustes. "Show bisnise" laadilised sportikud tegevused ei kuulu selles möistes spordi eetiliste standardide alla. 7. Isiklik kogemus. Spordile on iseloomulikud kehaline vormisolek e. fitness, elurõõm, enesekontroll, liigutusrõõm, esteetiline graatsia, risk ja seikluslikkus, mis täiendavad iga indiviidi isiksust. Siia lisanduvad ka juba eelnevalt spordi definitsioonis juba välja toodud sisemine ja väline motivatsioon. 8 Seega tuleb spordi sotsioloogide vaatevinklist lähtudes spordi alla kuuluvateks lugeda vaid nimetatud 7 tunnust omavaid kehalisi sportlikke tegevusi. Sellest tulenevalt tekib aga küsimus kas sellised spordialad nagu profipoks, male, bridz jne
kohast selles. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. korrektuur trükivigade parandamine enne trükise valmimist. Korrektuuri teevad autor, toimetaja ja korrektorid. Selleks kasutatakse korrektuurmärke. kriminaalkirjandus seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud meistrid on inglased Arthur Conan Doyle (18591930) ja Agatha Christie (18911976) ning prantslane Georges Simenon (19031989) jt. kriminaalromaan põnevusromaan, mis põhineb kurjategija(te) jälitamisel ja avastamisel, näiteks Agatha Christie (18911976) "Saladuslik juhtum Stylesis" ja "Eesriie"
1 1.2 1.3 2.1 Meelelahutus . . . . . Lõõgastus . . . . 2.2. 1) tänavamelu; + + + + + 1) kehale ja vaimule; + + + + 2) mitmekesisus; + + + 2) perekesksus; + + 3) sport ja + + 3) rannapuhkus; + + + + + seikluslikkus; 4) kuurordimuusika; + + + 4) personaalsus; + + 5) kogupereüritused. + + 5) aeg iseenda jaoks. + 1.1 1.2 1.3 2.1 2.2 1.1 1.2 1.3 2.1 Rand . . . . . Kommunikatsioon . . . . 2.2.
Põhiliigiks oli näitekirjandus. Rakendati kolme ühtset seadust-aja, koha ja tegevus ühtsus. Tähtsaim näitekirjanik Moriexe. ,,Naeruväöärsed eputised". Eestis: Faehlmann, Kreutzwald, K.J.Peterson. II ROMANTISM Suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Tekkis 18. Sajand. Romantismi äärmuslik vool-sentimentalism. Sentimentalistid pöördusid lihtrahva poole. Tähtis oli vastandlikkus: ilus-kole, vaesus-rikkus, kangelaslikkus, seikluslikkus. Kasutati välist jõudu. Sel ajal toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Victor Hugo ,,Hüljatud". Suurimad romantismi esindajad olid A.Dumans, V.Hugo. Eestis: L.Koidula, E.Bornhöhe. A.Puskin, Mihhail Lermatov luuletused. III REALISM Toimub 18. saj. lõpus. Inglismaa tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiiresti hakkasid arenema aineline kultuur ja tarbimine.Tööstuse kasv tõi
annaabi.ee 
