Metanool(Puupiiritus) CH3OH · Värvitu · Kütus · Põletav maitse · Lahusti · Mürgine vedelik · Süütevedelik · Keeb 65 kraadi juures · Antifriis-Antifreeze · Seguneb veega Etanool(Piiritus) CH3CH2OH · Iseloomulik lõhn · Alkohoolsed joogid · Põletav maitse · Lahusti · Värvitu · Desinfitseerimis vahend · Veest väiksem · Lõhnaõlides
on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol. · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele, seda nimetatakse alkoholi käärimiseks.
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras;
2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne. Etanool(CH3CH2OH) e. piiritus · saadakse: pärmseenekeste toimel suhkrule · iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega,värvitu, veest väiksema tihedusega(seguneb hästi) ( keeb 78C juures) · kasutatakse:alkohoolsete jookide valmistamiseks,vedelate ravimite valmistamiseks,defintseerimiseks Propaantriool( HOCH2CH(OH)CH2OH ) e. glütserool · saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel
o Kasutus alkoholitööstus, ravimite valmistamine, keemiatööstus, kütus, lõhnaõli o Omadused värvitu, põletav maitse, iseloomulik lõhn, veest vähem tihedam o Ohud alkoholism, liigtarbimisel surm · Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb ainevahetuses SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal
ALKOHOLID Alkoholi tunnusrühmaks on OH-rühm - HÜDROKSÜÜLRÜHM. OH ioon on seotud kovalentse sidemega. Alkohol saadakse, kui asendada süsivesiniku (CH) valemis üks vesinik OH rühmaga. Alkoholi nimes on sõna lõpp alati OOL Alkoholi toodetakse teraviljast ja kartulist, suhkrute kääritamisel. Metanool (puupiiritus) (CH3OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Metanooli saadakse metaani(CH4) oksüdeerumisel. · 1 pits metanool tapab ära silma närvid ja inimene jääb pimedaks, suurem kogus on tavaliselt surmav. Etanool (viinapiiritus) (C2H5OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, iseloomuliku lõhnaga, veest väiksema tihedusega(seguneb veega), keemistemp. 78kraadi.
4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgine kuid joodav, tekitab sõltuvust, saadakse kartulist ja teraviljadest kääritamise teel- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2 alkohoolsetes jookides, lahusti, ravimid, autokütus, lõhnaõlid 5. Alkoholi käärimine- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2, toimib pärmseente abil 6. Glütserool- HOCH2CH(OH)CH2OH siirupilaadne, värvitu, magus, vedel, pole mürgine, seguneb veega saadakse rasvade lagunemise kõrvalsaadusena, nt seebi keetmisel, kasutatakse kreemide ja kosmeetika valmistamiseks ja polümeeride lähteainena 7. Karboksüülhapete omadused: söövitav, vedel, hapu, seguneb veega 8. Metaanhape- HCOOH väga terava hapu lõhnaga, söövitav, natuke mürgine, vedel, seguneb veega leidub sipelga ja mesilasmürgis ning nõgeses 9. Etaanhape- CH2COOH hapu lõhnaga, söövitav, vedel, lahustub 17C juures vees
Neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente abil õhu juurdepääsuta käärib etanooliks. Minu arvates on etanool palju parem jook kui metanool, sest pidu etanooli juues kestab kauem ja hommikul näed koju minna. Kuid ka sellega ei tasuks liialdada, sest muidu ei mäleta pärast mitte midagi. Etanooli kasutatakse ka termomeetrites, sest etanooli külmumistemperatuur on -112 oC. Etaandiool Etaandiool on magus, väga mürgine ja viskoosne vedelik. See seguneb hästi veega. Etaandiool on madala külmumistemperatuuriga, seega kasutatakse seda antifriisides. Sellest toodetakse õlisi ja sünteetlisi värve. Glütserool Glütserool on viskoosne vedelik,mis seguneb hästi veega, on veest raskem ning ei ole mürgine. Glütserooli molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse.Seda kasutatakse kosmeetikapreparaatides. Glütserooli reageerimisel HNO3 –ga tekib plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti
annavad sideme kaksiksideme moodustamiseks benseenituumas. Moodustuvad vesinikhalogeenid. 1.3.Lähteained ja saadused ning nende füüsikaliste konstantide tabelid Bromoetaan Molekulmas Keemis- Sulamis- Lahustuvu Lahustuvus Aine Tihedus s täpp täpp s vees orgaanikas 0,789 Etanool 46 g/mol 78 oC -114 oC Seguneb Lahustub g/cm3 Kaaliumbromii 2,74 Alkoholis, 119 g/mol 1435oC 734 oC Lahustub d g/cm3 amiinides Alkeenid, hapnikku ja
Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur seguneb hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. KEEMILISED OHUD: Reageerib ägedalt oksüdeerijad põhjustab ohtu. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. hingamise ja naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad nahkand hingamisteed Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemtulemusena teadvuse kadu. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD:
H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool ehk piiritus Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H propaan-1,2,3-triool ehk glütserool (glütseriin) Struktuurvalem: HOCH2CHOHCH2OH seguneb hästi veega; värvuseta; magusamaitseline, siirupitaoline;
Üldvalem: R-OH Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 CH3OH # värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t° +65 °C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses,
Üldvalem: R-OH Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 → 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 →CH3OH # värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t˚ +65 ˚C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6→ 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses,
Kasutatav keemiatööstuses ravimid, lõhna- ja värvained, mürkkemikaalid Saadakse vingugaasist ja vesinikust CO+2H2 CH3OH On üks arvestatavaid vedelkütuste kandidaate naftavarude lõppemisel Etanool (CH3CH2OH) Tavakeeles alkohol ehk piiritus Valmistatakse eteeni katalüütilisel hüdraatamisel, sahhariidide kääritamisel, või puidutöötlemisjääkide töötlemisel Värvusetu Iseloomuliku lõhnaga Kõrvetava maitsega Veest kergem ja seguneb sellega igas olukorras Hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid Hea sünteeside lähteaine Kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, termomeetrites, kütusema reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Mõju organismile on keerukas, kõige enam kannatab aju Etaandiool (HOCH2CH2OH) Tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all Avastati aastal 1859 Kõrge keemistemperatuuriga Lahustub vees hästi Selle vesilahused on madala külmumistemperatuuriga
ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures. Ta on vähem mürgine kui metanool ja see põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel teadvusekaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda ka surmaga. Sellest võib tekkida ka sõltuvus alkoholism. 3) Kus kasutatakse etanooli ja metanooli? Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tegemiseks (peamiselt) Metanooli
Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas . See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett . Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde . On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas
sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks
Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa ja neere. Aine on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel (C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2). Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli, kuna bakterid surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa
Tstuslikult toodetakse dikhapet enamasti puidu utmisel. Kui jtta vhese alkoholisisaldusega vedelik toatemperatuuril laia suudmega anumasse, siis moodustub juba 710 peva mdumisel vedelikule huke kile ja on tunda nrka dikalhna, tekkib dikas. dikhape (etaanhape) on terava lhna ja hapu maitsega vrvuseta aine, mis seguneb veega igas vahekorras. Kontsentreeritud dikhape ehk j- dikas sulab 16 C juures. dikhappe 36 %-list vesilahust nimetatakse dikaks (inglise k. vinegar, prantsuse k. vinaigre, hispaania k. vinagre, soome k. etikka, ungari k. ecet, ladina k. etikis jne.). Vein + bakterid + hapnik = DIKAS
neere ja on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. 5 ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel (C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2). Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli, kuna bakterid surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa
Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss *Kõige ilusam ja heade proptsioonidega palee Euroopas. *Ligi 400 ruumi. *Suurem osa ruumidest on hõivanud muusem ja Würzburgi Ülikool . *Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Täname kuulamast & vaatamast ! Steffi Miitel & Kairit Kiisler 11b
Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 Etanool on hea lahusti. Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike jm), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm. Etanool on vedelik, mille sulamistemperatuur on -112°C ja keemistemperatuur 78°C. Etanool on kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Aur seguneb hästi õhuga ning kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Kui etanool seguneb veega, tekib kontraktsioon. See on nähtus, kus kahe aine segunemisel omavahel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina).
Keskaegne kunst Eestis Proffesionaalne kunst hakkas siinmail levima koos ristiusu ja feodaalkorraga 12-13 sajandil. Ristiusu nimel tulnud vallutajate esimeste ülesannete hulka kuulus kindluste rajamine j kivikute püstitamine. Üldjuhul ehitati pühjaeestis paekivist, lõunaeestis põllukivist ja telliskivist. 13sajandi keskpaigani esineb romaani stiili tunnuseid, hiljem seguneb see valitseba gootikaga. Ehitiste üldilme on väga lihtne ja kaunistamata. Kõige suuremad muutused toimusid suurtes linnakirikutes (basiilikates) seevastu väiksed maakirikud on säilitanud oma esialgse kuju (kodakirik). Näiteks jõhvi mihklikirik tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud rahvaste hariduse, teaduse kultuuriorganisaatsioon
Süsiniku allotroobid on teemat, grafiit, karbüünid ja fullereenid. Süsivesinikud on ühendid, mille molekulid koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Etanool (CH3CH2OH) on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Ta on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etanool keeb 78º juures, põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse palju nii keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab bakterid ning teda kasutatakse desinfitseerimiseks, samuti sobib ta kütuseks ning temast valmistatakse alkohoolseid jooke.
alküünide hüdratiseerimisel kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel lahja väävelhappe keskkonnas; 6. magneesiumorgaaniliste ühendite toimel tsüaniidides. Lihtsaimaks ketooniks on propanoon, dimetüülketoon (CH3-CO-CH3), mida kutsutakse rahvakeeli atsetooniks. Atsetooni saadakse kääritamisel vastavate bakterite ja mitmesuguste sünteetilistel meetoditel. Atsetoon on iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv ja keev (keemistemperatuur +56 kraadi), tuleohtlik vedelik ning seguneb veega igas olukorras. Hea lahusti värvidele, lakkidele ja paljudele orgaanilistele ainetele ja polümeeridele. Kuulub küünelaki ja küünelaki eemaldamisvedeliku koostisesse. Suhkruhaiguse puhul esineb atsetooni haige uriinis ja väljahingatavas õhus. H3. Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape
Sage tagajärg on pimedaks jäämine. 2)Etanool (C H OH ) ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile alla, 2 5 kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1)etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: 2)sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel 3)Propanool (C H OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. 3 7 Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4)Butanool (C H OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, 4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub
56 C). Ta lahustub hasti vees ja orgaanilistes lahustites, mistottu on ta heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Atsetooni kasutatakse varvide, lakkide, liimide, kuunelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. 4. Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) - Terava lohnaga, varvuseta, arritava toimega murgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab poletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, korvenogestes, kuuse- ja manniokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksuulhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehuudruhm. Kasutatakse: tekstiilitoostuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, varvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Metaanhape leiab rakendust veel ka mahlade, puuviljade konserveerimisel, lohnaainetena. 5. Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) - Tuntuim karboksuulhape
Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse. Viskoosne vedelik,seguneb hästi veega,värvitu,magus maitse,lahtistava toimega. Kasut. kosmeetikaap.,hoiab niiskustasakaalu. Põlemine.-dekanool-C10H21-OH+O2--10CO2+11H2O Keemil.püsivuse põhj.-Sidemed tugevad(C ja O vahel) MTBE- CH3OC(CH3)3 kasut.lisandina ökoloogilise bensiini tootmisel.saastab vett.dietüüleeter-CH3CH2OCH2CH väga lenduv,aurud õhust raskemad.plahvatusohtlik. etüül-CH2CH3;METÜÜL-CH3;PROPÜÜL-CH2CH2CH3;DIOOL-OH
Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoolsete jookide tootmiseks, ravimite tootmiseks, ilutööstuses. Etaanhape: CHCOOH ehk äädikhape. Hapuka maitse ja lõhnaga söövitav vedelik, mis seguneb veega. Lahja lahusena kasutatakse toitude maitsestamiseks ja marineerimiseks. Süsinikdioksiid: CO2 ehk süsihappegaas. Värvusetu gaas, nõrgalt hapukas lõhn, lahustub vees hästi, ei ole mürgine, tekib süsiniku täielikul põlemisel. Süsinikoksiid: CO ehk vingugaas. Värvusetu gaas, lõhnatu, väga mürgine, vees ei lahustu, tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel. C2H4O
Iseseisevtöö Laura Aidla MJ112 Etanool ● Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. ● Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli molekul Tootmine ● Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. ● C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Kasutusalad ● Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel
Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti.Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on väga terava lõhnaga,värvusetu,õhus suitsev,sööbivate omadustega vedelik. NaCl + AgNO = AgCl + NaNO Cl + Ag = AgCl Hõbekloriid-on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib suhteliselt kergesti ammoniaagi vesilahusega.Sulamistemperatuur on -114,8 (Puhas Hcl).Vesinikkloriidhape seguneb veega.Vesinikkloriidhappega saab lahustada benseeni.Hcl on ärritava toimega.Vesinikkloriidiga saab ka küttepindadelt katlakivi kõrvaldada ja metallipindasi puhastada.
Läänemere Soolsus Läänemeri on väikese soolsusega veekogu. Üks liiter vett sisaldab keskmiselt 6 kuni 8 grammi lahustunud sooli.Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00 Meres on selgelt välja kujunenud vee kihistumine: pindmine veekiht on väiksema ja sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta. Seda vett kõlbaks isegi juua, kui ta oleks puhas. Eesti rannikul on merevesi kõige soolasem Saaremaast läänes (6,5-7 0/00)
vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000
kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 3435 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60100 meetrit täidetud riimveega, 3 mille soolsus on 1015 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Eesti rannikumeri Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud
Benseen, valemiga C6H6 ( vananenud nimega bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni avastas 1825. aastal M. Faraday. Benseeni saamine. Benseeni saadakse naftasüsivesinikke pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides koksistades. Benseeni füüsikalised omadused. Benseen on omapärase lõhnaga varvusetu vedelik, mille sulamistemperatuur on 5,53°C ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike, kautsukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni.
ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa maitsega, seguneb veega..kasutatakse meigitoodetes, meditsiin. Metaanhape e sipelgahpe HCOOH värvusetu, vedel, läbipaistev, hapuka lõhna ja maitsega, lahustub vees, söövitab, Leidub sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks. Karboksüülhapped on tüüpilised happed. Nad võivad reag: 1.Alustega
lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini. Soolsus Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Pildid Läänemerest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kastutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.htm http://et.wikipedia
Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem. Pühajärve tekkimise kohta on teada mitmed erinevad muistendid. Ühe muistendi järgi olevat Otepää elanikud arvanud, et suur ja vägev taevaisa elab Munamäel ning näeb ja kuuleb sealt kõike, mis ümberkaudu toimub. Muidu oli kõik korras, ainult vett olnud vähe. Inimesed palunud taevaisa anda neile vett ja vaata imet äikesepilved tõidki vihma. Vesi sadas maha kui toobrist ja kogunes ühte suurde lohku kokku
Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone
Immuunsüsteemi rakud ja elundid- lümfotsüüt, põrn-toodetakse uusi lümfotsüüte ja lagunevad vananevad eurotsüüdid, lümfisõlmed- veri rikastub lümfotsüütidega ja hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Vereringe elundkonna moodustavad süda,veri ja veresooned. Imetajate ja lindude süda erineb roomajate, kahepaiksete ja kalade omast seetõttu, et neil on aint üks koda ja vatsake ja neil on üks vereringe. Reesuskonflikt tähendab seda kui seguneb rh-positiivne ja rh-negatiivne ja see on ohtlik kuna võib lõppeda surma või veremürgitusega.
3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2.) Tõelisus seguneb väljamõeldisega 3.) Avatud lõpp 4.) Vastandamine 5.) Uute tähenduste loomine 6.) Mängulisus 7.) Absurd 8.) Iroonia 9.) Paroodia 10.) Must huumor 11.) Pila 12.) Alternatiivsed teemad (neegrid) 13.) Õigekirjareeglite eiramine 14.) Algne ja madal keel (ropendamine) 15.) Fragmentaarsus (katkendlikkus, puudub tervik) Allkirjanduse teke: 1.) Ulmekirjandus 2.) Narkokirjandus 3.) Hipikirjandus 4.) Homokirjandus 5.) Punkluule
Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest 3 kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis
5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Kasutan tapeedi seina kleepimseks . 6.Etanool - tanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. tanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 7. Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.Metanooli sisaldavas formaliinis on metanaali tegelik sisaldus umbes 36%.Peaaegu kogu metanaal on formaliinis polümeriseerunud.Formaliini on iseloomulik ebameeldiv lõhn. Kasutan liimvärvides .
materjalide valmistamiseks. · Polümerisatsioon on reaktsioon, milles väikesed molekulid liituvad pikaks ahelaks. ALKOHOLID · Alkoholid on sellised süsivesinikud, milles on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. a) Metanool on alkoholide kõige lihtsam esindaja ja seda võib saada metaani oksüdeerimisel või CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis seguneb veega. Metanool võib põhjustada pimedaksjäämist. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina ja mootorikütusena. b) Etanool on tähtsaim ja tuntuim alkohol, mida saadakse kääritamisel. · Etanool on põletava maitsega, vähem mürgine, sõltuvust tekitav vees lahustuv aine. · Etanool on hea lahusti ja seetõttu kasutatakse seda keemiatööstuses vedelate ravimite tegemisel.
aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool
seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liikumises. Magu on toidu seedimise üks olulisemaid organeid. Magu on mahuti, kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde. Toit püsib maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävib enamik toidus olevaid mikroobe. Maost liigub toit edasi peensoolde, mille algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks (pikkus kuni 25cm).
Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu nähtamatu leegiga. Kasutamine: antifriis, lahusti, kütus 9) Etanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: C2H5OH või CH3CH2OH Füüsik. om.: iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, seguneb veega igas vahekorras Kasutamine: alkohoolsete jookide tootmine, autokütus, lahusti (vähesel määral). 10) Süsivesinke molekulaarsed ja struktuurvalemid
Tihedus 1,593Mg/m3 aurud isoleerivad tulekolde) Hea lahusti rasvadele ja vaikudele Kuivpuhastusvahendina plekkide eemaldamiseks Külmutusseadmetes Diklorometaan CH2Cl2 Värvitu, lenduv, kergelt magusa lõhnaga vedelik ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega ehk solventidega tihedus 1,33 g/cm3 keemistemperatuur 39,6 °C sulamistemperatuur -96,7 °C on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu Triklorometaan ehk Kloroform CHCl3 Värvitu Magusa lõhnaga Mürgine Veest tihedam Kasutati meditsiinis, kuna tal on uimastav toime Kasutatakse jahutusvedelike sünteesimisel Kloroetaan C2H5Cl Klorotaani valmistatakse etüleeni hüdro-kloreerides.
annaabi.ee 
