Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. Segavalitsuse eeskujuks oli Rooma Poybiose kirjeldus Rooma vabariigi poliitilisest
Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed. On poliitiline võrdsus ebaõiglane. leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 1. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Cicero 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab:
vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Segatud 3 võimuelementi: demokraatlik, aristokraatlik, monarhistlik Varauusajal Veneetsia näide, stabiilne 1310-1797. 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest
17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. * John Locke: Piirajad ja tasakaalustajad. * Montesquieu: Riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Võimude lahusus. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1
17.saj Inglise vabariiklased monarhia = türannia Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin/Hobbes monarhia on eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik vorm Hobbes monarhi huvi = riigi huvi absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda Esimese isa valitsus on ainus legitiimne valitsus parallelism: perekond = riik valitseja kui pereisa võimusuhted on loomupärased ning inimesed sünnivad nendesse loomulikku vabadust ega võrdsust pole Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles eri vormide segunemine ei ole ideaal, kuid on praktiline lahendus eri ühiskonnagruppide puhul Machiavelli, Harrington segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu Rooma vabariigi pol süsteem kolm segatud, üksteist valvavat elementi: demokraatia, aristokraatia, monarhia vastasel juhul igavese vaheldumise tsükkel Sparta ja Veneetsia eeskujud Locke kolm eri tüüpi võimu: Seadusandlik (kõrgeim) Täidesaatev Föderaalvõim Montesquieu
Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) süsteem. John Locke ja Charles Montesquieu arendasid selle edasi võimude lahususe printsiibile, põhimõttega, et riigi funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Esimene sellel põhimõttel tegutsev riik oli USA. Õiglus ja kasulikkus 1
Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus
• 17. saj Inglise vabariiklased: kõik “monarhid” on tegelikult türannid • Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Vabariiklikud mõtlejad varauusajal – segavalitsus ideaalne, loob tasakaalu. Rooma eeskuju- demokraatlikud tribüünid, aristokraatlik senat, monarhistlik konsul..Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Antiikaja Sparta – varauusaja Veneetsia. John Locke – võimude lahusus. Seadusandlik, täidesaatev ja fõderaalne. Õiglus ja kasulikkus 1
kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: c. Jumal andis maailma Aadamale valitseda d. Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Võimude lahusus. John Locke (1632-1704): Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). 3 eri tüüpi võimu: a. Seadusandlik (kõrgeim) b. Täidesaatev c. Föderaalvõim (välisasjad) Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht): "sama monarh või senat, mis annab türanlikke seadusi, võib neid ka türanlikult ellu viia" d
Hobbes: Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. Absoluutse monarhia argument Piibli toel: - Jumal andis maailma Aadamale valitseda - Esimese ,,isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa. Kaasaegsetele kõlas loomulikult. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6) Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldustele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud
mõttes 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmer "Patriarcha" ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda, esimese "isa" järglaste valitsus on ainuke legitiimne valitsus. Kehtib pärimisprintsiip. Paralleel riigiga on perekond, kus valitseja on pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad neisse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal vabariiklikud mõtlejad Machiavelli ja Guicciardini Itaalias, James Harrington Inglismaal: segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi eeskujule, kus oli 3 segatud elementi, mis üksteist valvasid: demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid). Eeskujuks toodi antiikajast Sparta ja kaasajast Veneetsia. Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke.
Türannia on korrumpeerunud monarhia. Aristoteles: Monarhia on ülivooruslik valitsusvorm, türannia on selle halb äärmus. Aquino Thomas pooldas ainuvõimu, kuid tema meelest oli iga türannia evavooruslik, seda saab ära hoida hea kasvatusega. 17.sajandi Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Selle seisukohaga nõustus ka Thomas Hobbes, ent positiivselt: kõik türannid on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Valitseja kui isa. Kõik inimesed on õed ja vennad. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Segavalitsus(monarhia+aristokraatia+demokraatia) on stabiilsem kui valitsusvormid eraldiseisvatena. Eeskujuks Rooma vana valitsemisvorm: tribüünid, Senat, konsulid. Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand. Renessanss poliitilises teoorias. Itaallaste jaoks oli kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika
17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. * John Locke: Piirajad ja tasakaalustajad. * Montesquieu: Riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele
Monarhia vastab loomulikule printsiibile. Türannia on korrumpeerunud monarhia. 17.saj inglise vabariiklased, Thomas Hobbes: kõik monarhid on türannid, kõik türannid on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased - pärimisprintsiip. Riik on kui pere, kus on üks perepea. Perre sünnitakse omale kohale, kuhu ka jäädakse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine pole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): mixed government on ideaal: loob tasakaalu Segavalitsus on parim, sest see loob tasakaalu ja säilitab süsteemi stabiilsuse. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on nii
(Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline
luksuseihale ja poliitilisele Antiikses ühiskonnas 4 ambitsioonikusele. põhivooruse kompleks: õiglus, tarkus, põllundus tagas vabariigi tasakaalukus, vaprus (inimese stabiilsuse ja vabaduse kestmise. hinnatavad omadused ühiskonna suhtes, mitte pelgalt inimese enda MIDA VÕTTA ÜLE heaoluks). VABARIIKLIKUST ROOMAST? 1) tasakaalustatud segavalitsuse Macchiavelli idee? 2) Rooma konstitutsioon 3. sajandist USA: Franklin (1784) 13 USA eKr põhivoorust (Polybiose ajalooteose 6. raamatu (mõõdukus, rahulikkus, kord, alusel) otsustavus, viljakus, hoolsus, 3) ühiskondlike institutsioonide avameelsus, õiglus, tasakaalukus, nimetustest puhtus, rahumeelsus, vagadus, nimetus 'senat' (lad. senatus), alandlikkus)
· Seadusandlik võim paikneb terves rahvas (representatiivne kogu) · Täidesaatev võim monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu · Kui seadusandlik ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul meelevald kodaniku elu ja varanduse üle · Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim Kokkuvõtteks · Tänapäevase demokraatia aluspõhimõtted tulenevad seega segavalitsuse pooldajatelt · Nende põhiprobleem: kuidas tagada süsteemi toimimine vooruste puudumise tingimustes? · Fundamentaalse kahtluse alla nii: · Bodini tüüpi suveräänsusidee · kui ka "rahvavõim" Tänapäeva demokraatia ei ole välja kasvanud rahvavalitsuse ideoogiast, vaid segavalitsuse suunast. Monarhia, aristokraatia ja rahva võimu jagamine. Seadusandlik võim jäi rahvaesinduskogule, täidesaatev võim monarhile (18. saj)
Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda (omane Kokkuvõtteks loomadele: rebane ja lõvi); 2) pidada sõna Tänapäevase demokraatia aluspõhimõtted tulenevad seega segavalitsuse Cicero valitseja kohustustest pooldajatelt “Kohustustest” I, §85 jj. Järgida Platoni juhiseid: Nende põhiprobleem: kuidas tagada süsteemi toimimine vooruste puudumise Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolse kasu. Valitsemine peab teenima tingimustes
Esimese 'isa' järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. . Ta toob ka paralleeli perekonna ja riigi valitsemise vahel. Valitseja käitub kui pereisa, tal on nö isavõim (patria potestas = isavõim). Nii nagu isa karistab oma lapsi nii omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu, karistas neid vastavalt kui vaja. Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. 43. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Juba Aristoteles rääkis eri vormide seguneminest. Ta ütles, et eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. See aitab vältida võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): Varauusajal muutus see teooria väga mõjukaks.
annaabi.ee 
