2.Villu ppis vangis olles kike enda mber mrkama,niteks linde ja loodust.Ta hakkas palju td tegema kodus,ta hoolis ainult t tegemisest.See oli tema jaoks rahuldus. 3.Anna Krboja.Ta tahtis,et krboja ei tohi enne isa surma ma ega rendile anda,isegi mitte pantida.Ainult nemad kahekesi vivad.Nad elavad kui krboja ksualused,tema teenijad ja orjad jb ainult ks vabadus,nad saavad kahekesi sealt plehku pista. Ei tohi plaanitseda ega kavatseda. 4.Ta tahtis Kivimel td teha ja ei tahtnud minna seeprast,et keegi ei oodanud teda sinna. 5.Siis kui nad Annaga lksid paadiga jrvele rakette laskma.Paadis rkisid. 6.Seal oleks saanud hea pllumaa. 7.Anna kutsus teda lahkelt oma tuppa,neil hakkas jutt jooksma,rkisid Eevi lapsest Villust.Sellest,et Eevi ema on suremas. 8.Ta tles talle,et Krbojale oleks vaja meest,mitte tema sugust santi,ta vib ainult sulaseks minna.Ja seeprast,et ta ngi vga vhe terve silmaga ja ksi oli ka katki. 9.Tal oli raske,kik see,et ta pidi otsustama,kas ta lheb Krboja peremeheks
1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jid kuni Hispaania-USA sjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. htekokku maeti Kolumbuse luid videtavalt mber heksal korral Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Luna-Ameerika rannikut klastanud eurooplased. Kuid kigil neil oletustel puuduvad kllaldased tendid, seeprast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Kolumbus sndis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest
t pdlevad vimalikult suure htsuse tunnetamise poole. see on pidev ratundmine, et "MINA" pole seotud isikuga, vaid hlmmab kiki protsesse selles maailmas, milles meie keha ja mistus elab. naessi snul ei kaitsta vihma- metsa vaid seda osa endast, mis on vihmamets. eneseteostamine on elu vimalikkuse realiseerimine.. eneserealiseerimine avaldub indiviidides, kogukondades, liikides ja eluvormides. 7. Miks on svakoloogiat kritiseeritud? seda maailmapilti on kirjeldatud vrdlemisi hmaselt ja seeprast annab see vimaluse tema phimtete erinevaks mistmiseks ja tlgendamiseks.
MIS ON NN? (A. H. Tammsaare "Te ja iguse" phjal) Anton Hansen Tammsaare teadis, mis on nn ja kirjutas selle les. nn on aga nii lai miste, et he raamatu kite piiridesse see ei mahtunud. Seeprast li ta viiekitelise teose "Tde ja igus", kus ta pdis teha mningaid kokkuvtteid. "Te ja iguse" phjal on teadlased pdnud seda mistet defineerida, sest selles on kirjas tde. Esimese kite algul tahab ks tegelane teada saada, mis on nn. Viimase kite lpul saabki tema poeg kahe plvkonna histe uuringute tulemusena seda teada. Autoril on aga kik teada juba esimese rea kirjapanekul, ja seda asubki ta ruumi raiskamata kirja panema. Esmakordsel lugemisel vib snum kll lugejale tabamatuks jda, kuid
." Kui ma oleksin petaja, oleksin ma kindlasti hea. ritaksin pilastega kituda ja lbi saada, nii nagu normaalne inimene peab. Ise ma eriti petajatega lbi ei saa ning selleprast oleksin ma kannatlik, et ka sellised pilased nagu mina saaksid korraliku hariduse ktte ja koolist lahkudes ei saaks meenutada, kui halb petaja tal ikkagi oli. Kui ma oleksin petaja, teeksin ma kike lbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tsised ja igavad ning seeprast kaob pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude lbusate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mnguline, teeks pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea petada ning pilastel hea ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma hooliv. Vtaksin kiki pilasi vrdsetena, sest kik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, vike, paks vi peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei oleks. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma mistev ning abivalmis
Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jlginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kik piletid, mis parun oli talle andnud, olid vitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli nnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hsti toredalt kulinal naerda, mis lppeb luksatusega. Parunile oli
Argumendi keskmeks on loogika. Argumendist saab hma siis kui, kellegi eldud argument tundub ebaloogiline. Hma on kas loogika viga vi kellegi sihilikult oma argumendiga eksiteele viimine vi manipuleerimine. leldse on kokku le saja teadaoleva hmavtte. Videos seletati lahti viis erinavat hmavtet. Maailmas on 15 enamlevinumat hmavtet. Esimese vttena seletati lahti igavesest ajast igavesti vte. Keegi vidab oma argumendiga, et midagi on tehtud igavesest ajast igavesti ning seeprast peakski see nii toimuma. Teiseks vtteks on ise oled. Keegi argumenteerib sinu argumendile vastu, et milline sa ise oled- teineteise sdistamine. Kolmandaks vtteks vaesed kannatajad. Luuakse argumendist pilt mingist teatud grupi nn kannatustest. Eelviimaseks vtteks oli hda tuleb. Selles vttes kasutatakse argumenteerimises viteid, suurest katastroofist mis tabab hiskonda kui peaks nii kituma. Viimaseks vtteks oli rahvas tleb. Videtakse, et midagi on kindlalt tsi, kuna enamus rahvast nii vidab.
mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus,
Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab seeprast ainult kalju alumist osa. Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakrbed esinevad tavaliselt ainult vikeste laikudena suurte krbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajrvede kallastel.
aastal. Samuti saadi oma kontrolli alla Siinai ja Palestiina, misd oli konfliktis Btsantsiga. Fatimiidid olid uskumuselt siiski sunniidid, kuid nad olid opositsioonis abbasiitidega Bagdadis. Ka vtsid nad kasutusele mitmeid tiendavaid reegleid, mis puudutasid islami kohut ja jumala vimu maa le. Fatimiidid uskusid, et just nemad on iged islami usu petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust krvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seeprast on tnapeval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid likute seas, see polnud mratud rahvale. Liigne Egiptuse regiooniga tegelemine viis selleni, et Aafrika alad kaotati almoraviididele. 4.3 Dogmaatika ja usulahud Islami usk oli saavutanud nd oma arengus phited, kuid nagu kristluses, algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise le inimesesse. Muhamedlastele oli jumal samuti kikvimas ja kiketeadev. Talle on tulevik niisama hsti teada kui minevik ja
Kergelt kaarjad motiivid hoone fassaadikujunduses viitavad juugendlikele joontele, mis korduvad sarnastena kogu põhjamaade juugendarhitektuuris ja kujutavas kunstis. Suursuguse ja lihtsa segamine on aga läbiv joon kogu Mackintoshi loomingus. Hoone võeti publiku poolt hästi vastu. Juugend (Art nouveau) oli reaktsioon 20. Sajandi alguses industrialiseerimisega kaasa tulnud ebamugavustele ja looduskaugenemisele. Taheti pöörduda tagasi loodusesse ning seeprast hakati kasutama taimevorme ja looklevaid jooni ning sageli valiti selliseid motiive nagu väädid ja lained. Puhtalt dekoratiivsega piirdumise poolest meenutab juugend historitsismi, kuid temas peituvad modernistlikud püüdlused materjalist ja eesmärgist tuleneva vormi poole. Olulisemaks kui konkreetsed vormid olid juugendi juures mõttelaad ja need teoreetilised alused, millega juugendistiil sai paljudes maades modernse kujunduse eeskäijaks.
piiritletavat, kuid tal on vgagi kindlad nudlused elupaigale. Hunt vajab varjevimalusi, mida saavad pakkuda Eestis vaid raba servaala siirdemetsad ja suuremad metsamassiivid: seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, pdrad, valgejnesed jt. Samuti sobivad sooservad kige paremini hundikutsikate ilmaletulekuks, sest vesi peab olema lhedal: kohe, kui nad hakkavad sma liha, on neil vaja juua. Vikesi kutsikaid kaugete joogikohtade juurde viia oleks ohtlik, seeprast on hundi urud enamasti kmnekonna vi vhemalt mnesaja meetri kaugusel veest kraavist, allikast, ojast vi mnest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need vivad olla ka raba turbapndakutes, kraavikallastes, puujuurte vi tuulemurru all ikka hsti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, koduu uruesine, kodutnav tee joogipaika, kodukoht pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa kogu ulatuslik areaal rpasest Euroopast kuni Ida meredeni, jtkudes Phja-Ameerikas
Muidugi kirjutas proua Haze Humbertile ka armastuskirja ,kus ta rkis mehele oma tunnetest. Aga kui lpus sai naine aru missugune mees on , hesnaga leidis naine Humberti peviku, tahtis naine mehe kohe vlja visata , aga enne kirjutas ta kirjad ja kui ta neid ra viima lks ji ta auto alla. Milj: 20.sajandi elu vapustanud pahupool. 7.) See raamat mulle meeldis , seda oli huvitav lugeda. Mulle meeldis selle raamatu juures see , et kunagi ei tea mis edasi saab ning seeprast ei kadunud ka huvi selle raamtu vastu. Tegelastest meeldis mulle Humbert , kuigi ta oli pervert tegi ta selle raamatu pnevaks.ldiselt oli see raamat pnev ja hea. Mulle ainult ei meeldinud selle raamatu juures see kui ta jutustas vaatamisvrsustest,aga see ka oli ainuke miinus selle raamatu juures. hesnaga vga meeldis see raamat! Tegelased. Lolita. Ta oli kaval tdruk kes teadis kuidas ja millal mida teha , et Humbert tal peos oleks.
lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi. Tingimustes, kus juba jazz oli plu all, m uutus rocknrolli tulek E estisse meldamatuks. Kontaktid vlismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seeprast on mistetav, miks rocknrolli esim ene tusulaine USA -s mdus eesti popmuusikast sinna jlgi jtmata. Mrgatavat mju hakkasid avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid. ht-teist muutus 1950-ndate aastate lpul. Moskvas korraldati lemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii vlisesinejaid kui ka klalisi, klas jlle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lts ja Kalmer Tennosaar.
Kik inimesed olid justkui kohkunud, aga kik tahtsid oma vabadust. Kristi ja Indrek hoidsid ksteisest kvasti kinni ning hakkasid kodu poole sammuma. 12. peatkk Varahommikul tegeleti veel tnavate koristamisega. Inimesed olid tnavail ning arutasid eelmisel l juhtunud sndmuste le. Indrek kohtus kokkutulekul Bstriga. Kokkutulek otsustati aga pidada vabas hus ndala prast, sest rahvast oli tulnud liiga palju. Indrek otsustas sinna Kristiga minna. Teel kohtus ta aga jllegi Bstriga ning hilines seeprast kokkusaamisele Kristiga. Nad pidid kohtuma majast vljas, sest muidu oleks kik tundunud liiga kahtlane. 13. peatkk Kristi ootas teda kokkulepitud kohas, lendlehed peos, silmis ootusrevus, et saaks neid juba levitada. Nad kndisid ning judsid linnaserva lagedale, kus olid ka teised inimesed. Lpuks saabusid nad koosolekule. Kuulates ra kaks knelejat, lahkusid nad koosolekult ning Kristi viis Indreku sinna, kus ta varem elanud oli. Kodu poole
kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest nrka hommikuvalgust llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju purjus,et mind kik hirmsasti naerma ajas,ja ma pdsin vaigistada oma peasisest karuselli,mis kik mu mber ikka kiiremini keerlema pani,ning ega ma seeprast kohe taibanutki,mida ta teha kavatseb.Ma arvasin,et keegi teeb nalja,siis aga oli juba hilja,sest mees,kes oli roninud reelingurele,seisis seal mingi mtmatu ajahetke,pras lpuks pead,just nagu tajuks ta kellegi vaatamist,just nagu oodanukski ta,et keegi ikka vaatab,sest mina ngin otsekui kusagilt tuttavat profiili,sel ajal kui mehe parem ksi tegi midagi,mis mind veelgi rohkem kohustas kui seismine seal rel:tumedast varrukast valgena
endale soodsaks. Prantsusmaa ja Suurbritannia said lnerindel puhkeaega, mida nad kasutasid varude loomiseks ja judude koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (lemjuhataja Douglas Haig). [redigeeri] 1916 Briti sdurid Somme'i lahingus HMS Queen Mary saab tabamuse Jti merelahingus Saksamaa ved sisenevad Riiga 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord vga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vhem sjajudu. Seeprast otsustas Saksa lemjuhatus anda pealgi lnerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli mrgatavalt suurenenud. Et ldpealetungiks judu ei jtkunud, pidi Saksamaa lgi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtkive toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas
TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM:
Inimese anatoomia ja fsioloogia tundmine on treenerile mdapsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mjutusvahendiga sama vastutustundlikult mber kia suudaks kui arst ravimitega. Treening muudab inimese organismi, muutused vivad olla vga ulatuslikud ning ilmneda nii inimese keha ehituse kui ka talitluse tasandil BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA INIMESE ORGANISMI EHITUS Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kikehaaravalt ja korraga kirjeldada ning tundma ppida on praktiliselt vimatu. Seeprast on otstarbeks esiteks eristada organismi struktuuri tasandeid, pda mista eri tasanditele kuuluvate struktuuride ehituse phijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Philised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad
Nende reaktsioonide jrgi on vimalik arvutada vimalk kui palju kulub/on vaja hapniku niteks ssiniku. Kigepealt 1KG tahke vi vedelktuse tarbimisainet. Summeerides need kik suurused(liites nad kokku) ja lahutades sellest summast 1kg ktuses oleva hapnikumassi, saame teada mitu kg kulub hapnikku 1kg (tahke vi vedelktuse) pletamiseks. Selleks et ktus ra pleks on vaja tagada see et igale osale on vimalik hapniku judmine, et oleks ideaalselt ra segada hk ja ktus, kuid seda ei ole vimalik teha . ja seeprast koldesse antakse alati rohkem hku kui teoreetiliselt vajalik hukogus Vteg.(on suurem kui)V0 V0=Ct+Ht+So+p-O2(jagatud)100*1,429*0,21 (m3hk/1kgktuse) (delta)V on liighk. Philiseks karakteristikuks mille abil otsustatakse kui palju seda liighku on vaja anda - Kolde Liighutegur (alfa)K Kolde liighutegur - tegelikult koldesse antav Vteg.(jagatud)V0 , sltub pletatava ktuse liigist ja selle ktuse struktuurist on ta tahke ktus. Ta
U
U1 U2 I2
+j
joon. 2.9.1.
Elektrivarustusssteemis tavaliselt U > 0
U = 0, kui kompenseerida induktiivne takistus, jrgides tingimust:
Et tingimust tita, lisatakse kas jrjestikahelasse lisaks mahtuvuslik takistus. Selline vte
on efektiivne koormuse suurtel kikumistel.
Suhteliselt stabiilse koormuse korral saavutatakse efekt paralleelse kompenseerimise abil,
tites tingimust:
Madalpingevrkudes QX<
Hajrutamist, et midagi ettearvamatut ei juhtuks. Eluni ei jõua, kindlustamisprotsess käib. Kõhklevad, kahtlevad, viivitavad. Polegi mõtet otsustada, õige moment on möödas. Ihnsus võib saada, järjekindlusest kõrvalekaldumatus. Partnerlussuhted- Kardavad neid, ei suuda kontrollida. Suur vastutustunne. Eelisatavad truudust, abielu on nende jaoks lahutamatu liit, partner on tema jaoks omand, kindlustavad alati pere tuleviku, klammerduvad mineviku külge Agressiivsus: Hirm karistuste ees, seeprast kontrollivad. Loovad omenda ideoloogiaid, mingi hetk võib plahvatada, otsivad ameteid, kus saavad võimutsed- politseinikud, kohtunikud jne. Areng: Soodustab, kui vanematel on kindlad ametid: sõjaväelane, kirikuõpetaja, pedagoog. Sunnitakse nii kasvama, et neist saaks musternäidised. Jne. Püüdlus perfektsionismi poole muutub ise sundluseks. Ai saavad inimesed siis kui oma sundluste tegelikku tagapõhja teadustavad. Tekivad kas agressiivsete või seksuaalsete impulsside mahasurumisel
Hajrutamist, et midagi ettearvamatut ei juhtuks. Eluni ei jõua, kindlustamisprotsess käib. Kõhklevad, kahtlevad, viivitavad. Polegi mõtet otsustada, õige moment on möödas. Ihnsus võib saada, järjekindlusest kõrvalekaldumatus. Partnerlussuhted- Kardavad neid, ei suuda kontrollida. Suur vastutustunne. Eelisatavad truudust, abielu on nende jaoks lahutamatu liit, partner on tema jaoks omand, kindlustavad alati pere tuleviku, klammerduvad mineviku külge Agressiivsus: Hirm karistuste ees, seeprast kontrollivad. Loovad omenda ideoloogiaid, mingi hetk võib plahvatada, otsivad ameteid, kus saavad võimutsed- politseinikud, kohtunikud jne. Areng: Soodustab, kui vanematel on kindlad ametid: sõjaväelane, kirikuõpetaja, pedagoog. Sunnitakse nii kasvama, et neist saaks musternäidised. Jne. Püüdlus perfektsionismi poole muutub ise sundluseks. Ai saavad inimesed siis kui oma sundluste 17
siis saad MinaOlenKiks tavakasutaja Postitatud: 28.dets 2008 18:26 201. ra unusta, et vaikus on mnikord parim vastus 202. Iga heategu on tehtus iseendale, lihtsalt enamasti saavad sellest kasu ka teised 203. Mida rohkem seadusi luuakse seda rohkem rikkujaid meil on 204. On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad 205. kaheldes juame teni 206. Elu on lhikene, kui kuulsus igavene 207. Inimese elu juhib harjumus 208. Targad rgivad selleprast, et neil on midagi elda; rumalad seeprast, nad ei suuda vaiki olla 209. Mul on keegi, kelle nimel olen valmis kigile kindla ei tlema 210. Kes mtleb , ei saa iial igavust tunda 211. Otsige iseendas ja te laiate kik, ka vead 212. Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda ega pehmenda 213. Igal hel on oma vikese varba valu thtsam kui maailmannetused 214. Inimene eksib surmani 215. Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud 216. Ajaloo valged laigud on sageli tumbed vitu 217
annaabi.ee 
