Seente kooselu teiste organismidega 8 klass Mükoriisa (1) · Kübarseened, näiteks pilvikud, riisikad ja puravikud, elavad sümbioosis puude juurtega. · Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalainetega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid. · Mükoriisat esineb enamikul taimedel. Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1) · Paljud seened parasiteerivad inimestel ja loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise
romoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja l eukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne:
Liiguvad aktiivselt * Puudub liikumisvõime * * Vajavad valgust * Sisaldavad klorofülli * Neil on tuum * * * 2. Hallitusseened: 1) Mida hallitusseened kasvuks vajavad? Niiskust, sooja 2) Kuidas inimene hallitusseeni kasutab? Antibiootikumid, hallitusjuustud 3) Millist kahju hallitusseened tekitavad? Kahjustavad toitu ja ruume, tervisele ohtlikud 3. Pärmseened: 1) Mida pärmseened kasvuks vajavad? Suhkrut 2) Kuidas pärmseened paljunevad? Eoste ja pungumisega 3) Mis on käärimine? Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m)
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne:
Bioloogia kordamisküsimused: "Seened, samblikud." lk 54-76 1. Seente sarnasus taimedega : 1) puudub aktiivne liikumisvõime 2) rakkudel on rakukestad 3) rakud sisaldavad vakuoole Seente sarnasus loomadega: 1) seenerakud talletuvad samasugused varuained 2) seened toituvad väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest 2. 3. toitumine väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid 4. paljunemine peamiselt eostega 5. pärmseente ehitus üherakulised organismid, kujult ümarad või ovaalsed, kuni 10 um suurused 6
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000
http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli
Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened Üks parasiitseen, mis loomi kahjustab, on parasiitseen, mis hakkab kassi nahal elama, mistõttu hakkavad kassil karvad välja langema. Ka inimesed võivad selle haiguse kassilt saada. Seened, mis kahjustavad elavaid puid Puid kahjustavad näiteks torikulised. Torikulised alustavad puu Click to edit Master text styles mädandamist enamasti Second level südamikust, aastate pärast Third level
1 . Hüüf Seeneniit. Nendest koosnevad enamikud seened. Eos Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha - Pärm Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass. 2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust. Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest. Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole.
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.
Seened ei vaja valgust. Enamik koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasused taimedega: puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik
● Seened on lähemas suguluses loomadega kui taimedega. Seente elukeskond ● Seened elavad kõikjal biofääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. ● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine
- puuduvad plastiidid HALLITUSSEENED PARASIITSEENED SEENED KÜBARSEENED PÄRMSEENED NUTTHALLIK PINTSELHALLIK HALLITUSSEENTE TÄHTSUS INIMESE ELUS I Kasulikud hallitusseened 1. Antibiootikumide tootmine 2. Juustusortide valmistamise 3. Salaami vorsti valmistamine II Kahjulikud hallitusseened 1. Eritavad toiduainetesse mürke 2. Rikuvad raamatuid 3. Riietus ja nahkesemeid PÄRMSEENED Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel. PÄRMSEENTE KASUTAMINE I Toiduainetetööstus Pagaritooted Õlle pruulimine Veini käärimine II Söötmete valmistamisel (sisaldab valku ja B- vitamiini) III Ravimite valmistamisel IV Katseobjekt bioloogias üldiste seaduspärasuste uurimisel. KÜBARSEENED Kübarseenteks
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad
* eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism
hüüfidest, mis on moodustunud pikkadest hulktuumsetest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel
· Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine
Mükoriisa referaat Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................2 Arbuskulaarne mükoriisa................................................................................3 Mükoriisa teised vormid.................................................................................4 Mükoriisade teke............................................................................................5 Sissejuhatus Mükoriisa mõiste võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Frank, kes
Kuidas on võimalik seeni kasutada? · Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse söögiks. · Seeni kasutatakse leiva tegemisel kergitava ainena. · Veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. · Osad pintselhalliku liigid annavad roquerforti ja camemberti juustutele omase lõhna ja maitse. · Ühte pintselhalliku liiki kasutatakse ka salaami vorsti tootmisel. · Pintselhallikute perekonna esindaja abil toodeti esmakordselt penitsilliini, mis on antibiootikum, mis päris bakterite rakukesta sünteesi. · Seeni kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. · Hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. · Tungaltera abil toodetakse teatud alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve ravis. · Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurtite vastu. · Kukeseened ja kuuseriisikad sisaldavad A- vitamiini. · P
Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele.
lamellstruktuure, kuid mitte nii täiuslikud. Sisemembraanistikku on vaja elektri (elektronide (energia)) isoleerimiseks. Tsüanobakteritel on kitiinist rakukest ja limakapsel. Paljud sinivetikad seovad õhulämmastikku, mis on sinivetikate puhul unikaalne, teistel vetikatel seda omadust pole. Õhu lämmastikku suudavad kasutada ainult eeltuumsed. 12/10/09 /.../ Niitjates kolooniates võib eristada rakkude diferentseerumist (mis on hulkraksuse tunnus). Osad rakud tegelevad lämmastiku sidumisega ja ei fotosünteesi, teised rakud siis fotosünteesivad. Spoorid arenevad väljas, vahel ka 1 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore. Esinevad sageli sümbiontidena (samblikes, vetikates,
· Praegu vanim seen on umbes 1000 aastane ja asub 6 ha peal USAs Seeneraku tunnused: · Eükarüootsed tuum ümbritsetud tuumamembraaniga · Heterotroofsed kasutavad elutegevuseks teiste poolt sünteesitud orgaanilisi aineid Saprotroofid toituvad surnud orgaanilistest ainetest Biotroofid toituvad elus orgaanilisest ainest ja jagunevad: Parasiit võtab org ainet, kuid ei anna midagi vastu Sümbiondid võtab org ainet, kuid annab teisele midagi vastu ka. Sümbiondid on näiteks samblikes ja taimedes. · Seened koosnevad hüüfidest aka seeneniitidest ja mütseelist aka seeneniidistikust Seened jaotatakse vanemateks (alamad) ristvaheseinad puudvad nooremateks
4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat
Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad
18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik,
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud
konvensioon). ______________________________________________________________________ _____ 6. Bakteriraku ehitus ja paljunemine; Igameheõigus ja looduses käitumine Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakter koosneb: Jätked - Rakukestast ulatuvad välja jätked, millega kinnituda pindadele Limakapsel - Paljusid baktereid see katab, kõigil seda pole. Aitab säilitada niiskust võid siduda rakud kolooniaks. Ribosoomid- paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke Vibur - Viburite pöörlemine aitab bakteril vedelas keskkonnas edasi liikuda Rakumembraan - Rakukesta all, reguleerib ainete liikumist raku sisse ja välja Tsütoplasma - Raku sees olev vedel aine Pärilikkusaine - On rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldav bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
