rammutukkade, väheväärtuslike liikide jms tõttu. 2 Lehmadele arvestatakse söödanõudlus elatuseks nende eluskaalu järgi ja toodanguks nende eluskaalu juurdekasvu ning piimatoodangu järgi. Noorveistele arvestatakse söödanõudlus elatuseks ja juurdekasvuks koos. Hobustele arvestataks söödanõudlus eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED
koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp, nuppumine, õitsemine), seetõttu oli lutserni KA kogusaak punase ristiku KA saagist suurem kõiges kolmes arengufaasis. Ka lutserni seeduva kuivaine hektarisaak oli punase ristiku saagist kõrsumine-õitsemise faasis kõrgem, aga alates täisõitsemisest lutserni seeduva KA juurdekasv aeglustub. Lutserni KA seeduvus püsib hea rohusööda nõuete tasemel veel õitsemise algul, ristiku seeduvus vastab etalonväärtusele ka õitsemisel (tabel 2). Katseandmetel on positiivne seos I niite KA saagi ja neutraalkiu (NDF) vahel (r=0,60, r=0,64, r=0,77, P<0,01 vastavalt lutsern, punane ristik, kõrrelised)
Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede
folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö. Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj. Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele: Täiskasvanud hobuste kehakaal (kg) 200 300 400 500 600 Ülalpidamine Energia (MJ) 32 43 54 64 73 Proteiin (g) 160 216 268 318 363
Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad.
Seega vatsas lõhustuva söödaproteiini kasutamise efektiivsus sõltub ühelt poolt proteiini lõhustumise kiirusest ja ulatusest ning teiselt poolt vatsamikroobidele kättesaadava energia hulgast. . Protekteeritud (kaitstud) proteiin Kaitstud söödaproteiini all me mõistame sööta, mis on töödeldud mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega, eesmärgiga vähendada valgulise proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendada vatsas lõhustamatu, kuid soolestikus seeduva valgulise proteiini osa. Suuretoodangulistel lüpsilehmadel ei piisa vatsas toodetud mikroobsest proteiinist, katmaks piimavalgu sünteesiks vaja minevat aminohapete hulka. Sellepärast on oluline, et suur osa valgulisest proteiinist imenduks soolkanalis, ilma et mikroorganismid seda töötleks. Samuti pole otstarvekas katta mikroorganismide lämmastikutarvet kalli valgulise söödaproteiiniga. Nendeks on: Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega EU pole lubatud
Söötmistase on arv, mis näitab, mitu korda söödetakse üle elatustarve taseme. Söötade energeetilise hindamise süsteemid 1) Heinaekvivalent ja heinaühik 1860. Daniel Thaer Deutschland. Thaer võrdles söötasid omavahel. 2) Viliühik Winkel Taani 3) Weende analüüsiskeem ja seedekatsed. Henneberg, Stohmann Saksamaa. 4) Seeduvate toitainete summa. (TDN) Saksamaa, USA, 5) Tärklisväärtus. Oskar Kelner Saksamaa. Leidis: a) ühe kg seeduva tärklise söötmisel ladestub nuumhärja kehas 248 g rasva. B) ühe kg seeduva proteiini söötmisel 235 g .c) ühe seeduva toorkiu söötmisel 253 g .d) ühe kg seeduva toorrasva söötmisel 598 g. Tärkliseväärtus on arv, mis näitab mitu kg seeduvat tärklist tuleb nuumhärjale sööta, et tema kehas tekiks sama palju rasva kui 100 kg antud sööda söötmisel. 6) Skandinaavia odrasöötühik . Nils Hansson Rootsi ja Holger Mllgaard Taani.
Z - toorrasvasisaldus (%) Z - toorkiusisaldus (%) Z - lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus (%). Sööda koguenergiasisaldus oleneb rasvasisaldusest. Mida rohkem on söödas rasva, seda suurem on selle sööda koguenergiasisaldus. Sööda väärtust iseloomustab aga mitte niivõrd see, kui palju ükd või teine sööt koguenergiat sisaldab, vaid see kui palju loomorganism sellest energiast ära kasutab s.t. omastab. Energia omastamist näitab seeduvate toitainete energia ehk lühidalt seeduva energia sisaldus. Seeduv energiat mõistetakse kui seedunud orgaanilistes ainetes sisalduvat energiat. SE = KE - RE SE seeduv energia; KE koguenergia; RE rooja energia Metaboliseeriv energia ehk ainevahetuslik energia näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. ME = SE (UE+GE) ME metaboliseeruv energia; SE seeduv energia ; UE uriini energia; GE gaaside energia Netoenergia on energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas
SÖÖTADE PÕHILISED TOITEFAKTORID TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal. Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on keemiliselt süsivesik, kuid ei allu seedefermentide toimele. PROTEIIN - kõik lämmastikku sisaldavad ained söödas. SEEDUV PROTEIIN - kõik need lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 % lämmastikku. Kõrgemate loomade organism ei ole suuteline iseseisvalt sünteesima aminohappeid (aminohappeist pannakse kokku valgud)
söömusele. · Anioonsete lisandite kasutamine parandab olukorda karjas märgatavalt ja kuigi seda probleemi ei ole ilmselt võimalik täielikult vältida, saab neid lisandeid lõpptiinetele lehmadele sööta selleks, et subkliiniliste hüpoksltdeemia juhtude sagedus jääks umbes 15% piiridesse. Atsidioos · Äge vatsa atsidoos tekib korraga suure koguse, kergesti seeduva, süsivesikuterikka sööda söömisel, mille tulemusena areneb süsteemne dehüdratatsioon ja raske toksikoos. Kalduvus söötmise vigadest tekkiva piimhappelisele atsidoosile on siis, kui sööt sisaldab piimhappe prekursoreid. Ägeda vatsa atsidoosi põhjustab teraviljadest jahvatatud jõusööda liigne söötmine või juhtumid, kus lehm pääseb ketist lahti ja sööb iseseisvalt suuri koguseid teraviljajahu. Vatsa atsidoosi risk tekib ka
Keskmine lehm (500-550 kg) vajab elatuseks 5...5,5 sü ja 300...330 g seeduvat proteiini päevas (1 sü ja 60 g seeduvat proteiini 100 kg kehamassi kohta). Lisaks sellele kulub 0,5 söötühikut ja 60 g seeduvat proteiini 1 kg piima tootmiseks. Koostame söödaratsiooni keskmise suurusega (500 kg) lehmale, kes annab 11 kg piima päevas. Energiatarbe arvutamine: 5 sü (elatustarbeks) + 11 kg piima x 0,5 sü (tootmistarbeks) = 10,5 sü (kokku päevas) Seeduva proteiini tarbe arvutamine: 5 x 60 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 11 kg piima x 60 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = = 300 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 660 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = 960 g. s. prot. (kokku päevas). Valides tabelist 1 lehma meelevaldse söödaratsiooni, näiteks 4 sööta reaalsetes kogustes: 6 kg põldheina, 4 kg odrapõhku, 10 kg söödapeeti ja 4,5 kg odrajahu, saame arvutustöö tulemusena tabeli 2. Tabel 1. Enamkasutatavate talviste söötade iseloomustus
Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede
*Poolintensiivse kasvatuse puhul ei ole tiigis kõigi kalade jaoks looduslikku toitu piisavaltja mingil perioodil tuleb anda lisasööta. * Kalade sööt peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasva, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Erilist tähtsust omavad valgud, mille kvaliteeti hinnatakse aminohappelise koostise põhjal. *Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta. *Samasuviste söödal peaks valgu suhe olema 1 : 0,40,5, kahesuvistel ja kolmesuvistel 1 : 58. *Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 25%. *Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. *Karpkala on võimeline omastama 5070% söödas leiduvatest süsivesikutest. *Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest
Laktaat läheb maksa ja tehakse glc. Butüraat muudetakse β-hüdroksübutüraadiks epiteeli läbimisel ja läheb verre nii – ketokeha. Ketoos on kõrgetoodangulise piimakarja üks levinumaid ainevahetushaigusi, mis tekitab suurt majanduslikku kahju, vähendades oluliselt lehmade piimatoodangut, suurendades vajadust lehmi praakida ja põhjustades ka loomade hukkumist. Tekib laktatsiooni 1-2 kuul.Võihappelise silo söötmine; Glükoosi tootmiseks süsivesikute vähesus või seeduva proteiini liig vatsas LRH anioonid: atsetaat - energia, piimarasva süntees propionaat - glükoosi ja piima suhkru (laktoosi) süntees butüraat - energia, piimarasva süntees 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. Suur jämesool on hobustel – fermentatsioon toimub peamiselt käärsooles. Fermenteeritakse taimseid SV (tselluloos, pektiin) ja peensooles seedimata SV. Rohke rakukestaainete
Poolintensiivse kasvatuse puhul ei ole tiigis kõigi kalade jaoks looduslikku toitu piisavaltja mingil perioodil tuleb anda lisasööta. Kalade sööt peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasva, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Erilist tähtsust omavad valgud, mille kvaliteeti hinnatakse aminohappelise koostise põhjal. Sööda väärtuse hindamisel kasutatakse proteiinisuhet: mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta. Samasuviste söödal peaks valgu suhe olema 1 : 0,4–0,5, kahesuvistel ja kolmesuvistel 1 : 5–8. Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 2–5%. Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. Karpkala on võimeline omastama 50–70% söödas leiduvatest süsivesikutest. Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest
toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil, sügisel külvates saadakse halajsmass kevadel. Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus. Võib kasutada silokultuurina. On lisaks kõrgele seeduva proteiinile, mineraalainete ja vitamiinidele ka suhkruid 6-8%. Soodustab haljasmassi sileerimist, kiiresti tõuseb happesus. Sirdesöödaks kasutamist õigustab suur külmakindlus sügisel. Stabiiselt suure saagiga. Söödakapsas on lehtkapsa teisend, kuulub ristõieliste teisend. Kuulub ristõieliste sugukonda. Kaheaastane taim , risttolmleja, kasvuaeg 140- 160 päeva ja teisel 120- 130 päeva. Söödakapsas pikapäevataim, Leplik temperatuuride suhtes
9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast.
kari lonkab Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata söödaosasid ning teravilja. Alati tuleb kaaluda ka teisi rooja konsistentsi muutvaid olukordi, näiteks pikkade söödaosade leidmine võib viidata ka vatsas seeduva proteiini vähesusele Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja alusel ei saa hinnata, tuleb lisada alati muud näitajad nagu rooja välimus, ketotestide tulemused, lehma kehakonditsioon, piimatoodang ning äkki on tal mõned muud haigused, mis ketoosi põhjustavad. Samuti tuleb väga täpselt vaadata üle söötmise korraldus, sööda kuivaine, miksisegu kvaliteet, lehmade söömus jne.
kari lonkab ● Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) ● Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata söödaosasid ning teravilja. Alati tuleb kaaluda ka teisi rooja konsistentsi muutvaid olukordi, näiteks pikkade söödaosade leidmine võib viidata ka vatsas seeduva proteiini vähesusele Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja alusel ei saa hinnata, tuleb lisada alati muud näitajad nagu rooja välimus, ketotestide tulemused, lehma kehakonditsioon, piimatoodang ning äkki on tal mõned muud haigused, mis ketoosi põhjustavad. Samuti tuleb väga täpselt vaadata üle söötmise korraldus, sööda kuivaine, miksisegu kvaliteet, lehmade söömus jne.
9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast.
annaabi.ee 
