tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad sensoorsele infole reageerida otsekohe. Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju asub koljuõõnes. Peaaju koosneb 5 osadest: piklik, taga, kesk, vahe- ja otsaju. Piklikaju kuulub vanemate osade hulka. Seal asuvad mitu elutähtsat refleksi- hingamis, südametalitluse, seedimis ja osa kaitsereflekside keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Tema ülesandeks on reflektoorne tegevus ja peale selle närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju
Mida saan mina teha looduse kaitsmiseks? Loodust tuleb kaitsta.Mina saan looduse kaitmiseks teha palju. "Ei viska prügi maha ,,.Kui ma viskan prügi maha siis võib loom selle ära süüa ja tekitada seedimis häireid.Loom võib isegi ära surra sellepärast,et ta on alla neelanud mõne kilekoti või pakendi. Eestis on prügimajandamine kehva.Mõndades kohtades nagu näiteks Saaremaal peab inimene ise ostma endale prügikonteineri või siis iga nädal viskama prügikoti otse prügiautosse,mis on väga raske kuna pead täpselt see kellaaeg olema kohal ja kui jääd hiljaks ootad järgmise nädalani.Kuid on ka häid asju Eestis,nagu näiteks koristuskampaania"Teeme ära"
Tervise kahjustused, rasvumine, inimene läheb kas liiga paksuks või liiga kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine. Buliimia- söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine. Ortoreksia- söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult. 7.Teada seedeelundkonna osi, ehitust ja seedimis etappe. Etapid: suu-neel-söögitoru-magu-sooled-pärak 8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine,
Tervise kahjustused, rasvumine, inimene läheb kas liiga paksuks või liiga kõhnaks, tekib mingite ainete puudus, rasvunud inimese süda peab rohkem tööd tegema(suurendab südame koormust ja kurnab seda). 6.Anoreksia- närvisüsteemi häiretest tingitud enese näljutamine. Buliimia- söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine. Ortoreksia- söömishäire, mis on tingitud püüdest toituda ülitervislikult. 7.Teada seedeelundkonna osi, ehitust ja seedimis etappe. Etapid: suu-neel-söögitoru-magu-sooled-pärak 8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine,
unehäired, nõrkus, nahalööve, pisaratevool, sügelus ja palju muud. Kui naine on rase ning tarvitab antibiootikume võib rasedus katkeda. Kui mees tarvitab antibiootikume, siis see mõjutab spermatogeneesi ning tulevane laps võib sündida defektiga. Peale antibiootikumide kasutamist hakkab kiiresti vohama pärmseen. Pärmseen põhjustab tugeva väsimuse, tõõjõu languse, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimis häired. Pärmseen tekib, sest antibiootikumid hävitavad esimesena piimhappebakterid ning teised head bakterid soolestikus. Pärmseenele tavalised antibiootikumid ei mõju. USA viidi hiljuti läbi uuringud mille järgi on antibiootikumid seotud ka rinnavähi riski tõusmisega. Uuringu käigus uuriti enam kui 10 000 naist, kes olid 17 aasta jooksul võtnud antibiootikume enam kui 500 päeva vältel või kellele
Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused,
näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214 Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal? Enamik organsüsteeme on aeglustanud oma töö. 38. Vegetatiivne NS funktsioon (selgitage) autonoomne NS innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. 39. Ta allub / ei allu inimese tahtele. 3
Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näiteks treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne)
Pune säilitab oma aroomi ka kuivatatult. Maitseaineks kuivatatakse nii lehti kui ka varre ülaosi. Pune on mitmeaastane, tugevalõhnaline taim, mis kasvab 25-50 cm kõrguseks. Vars on püstine, ülaosas hargnev, lehed vastakuti kinnituvad, väikesed, lühirootsulised, veidi hambulise servaga. Õied helelillakaspunased, mõnikord valged, paiknedes tihedalt üksteise kõrval ladvaõisikuis. Õielehed on punased. Pune parandab ainevahetust ja kergendab seedimis- ja hingamiselundite vaevusi. Kasutatakse nii itaalia, kreeka kui ka mehhiko toitudes: grillitud liha ja kala, ühepajatoidud, kastmed, supid, hakklihatoidud, maks, neerud, seenetoidud, salatikastmed, pitsad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust, omlett, soojad juustusaiad, risotod. Koos basiilikuga sobib väga hästi tomatitoitude maitsestamiseks. Enne toidule lisamist võib punet peos peenemaks purustada, lisada toidule veidi enne selle valmimist. 1.8 Spinat
langeb. Vajalik ns-i puhkuseks, neuronite erutuvuse taastumiseks Täiskasvanu 7-8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Une sügavuses eristatakse kaht faasi: Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine Pindmise une ajal esinevad kiired silmad liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul 4-5 korda Vegetatiivne NS - ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid -seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. funktsioon: reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasa arvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust Ei allu inimese tahtele Sümpaatilise- laienevad silmaavad, väheneb sülje ja pisaranäärmete
mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4)Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9)Talamus-läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline "maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub
Pune säilitab oma aroomi ka kuivatatult. Maitseaineks kuivatatakse nii lehti, kui ka varre ülaosi. Pune on mitmeaastane, tugevalõhnaline taim, mis kasvab 25-50 cm kõrguseks. Vars on püstine, ülaosas hargnev, lehed vastakuti kinnituvad, väikesed, lühirootsulised, veidi hambulise servaga. Õied helelillakaspunased, mõnikord valged, paiknedes tihedalt üksteise kõrval ladvaõisikuis. Õielehed on punased. Pune parandab ainevahetust ja kergendab seedimis- ja hingamiselundite vaevusi. Estragon Estragon on prantsuse köögi põhimaitseaine. Kuigi nn saksa ehk prantsuse estragon on aromaatseim (3% eeterlikke õlisid), siis põhja pool on levinum nn vene estragon (eeterlikke õlisid vaid 0.1%). Estragoni kasutatakse värskena, kuivatatult või õliga segatult. Estragon sobib eriti hästi küpsetatud ja hautatud toitudesse, kuna maitsestamiseks võib teda lisada toiduvalmistamise varases faasis
-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala aju osad Ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne.
näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest
Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H. Vegatiivne NS innerveerib siseelundeid, seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonieluneid. S.t eundüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. EI ALLU INIMESE TAHTELE. Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad. Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub. Parees- lihaste nõrkus Parlüüs- lihaste halvatus
Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala. 6 aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. piklikaju Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju
on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unereziimi rikkumine võib viia tõsiste NS-i tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud "puhkavad", nende erutuvus taastub. Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7- 8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivne NS ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele
Temast lähtub 21 paari närve. 2. Seljaaju teine tähtis ül on vastutada tingimatute reflekside eest ( nt tõmbad käe ära tulikuumalt pliidilt enne kui jõuad üldse midagi mõelda ) Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Eristatakse 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Piklikaju: Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis- ja osa kaitsereflekside( nt aevastamis- ja oksendamis-reflekside) keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju: Koosneb ajusillast ja väikeajust. Ajusilla ülesandeks on reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne
somaatiliste kui vegetataiivsete funktsioonide reguleerimises ★ Kõik aju osad, sh kõrgemad koorealused vegetatiivsed keskused, on funktsionaalselt allutatud suuraju poolkerade koorele! ★ sellega tagatakse organismi keerulised reaktsioonid! ● autonoomne ehk siseelundite NS ➔ innerveerib peamiselt vegetatiivseid e siseelundeid, reguleerides nende talitlust ➔ innerveerib seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid e elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine ● töötab meie tahtest ja ja teadvusest sõltumatult, on seega AUTONOOMNE NS - on lahutamatus seoses kehaNS-ga - allub peaaju kontrollile ● suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele - nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele
ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteem, samuti emotsioone, valu jms. ainevahetuse, paljunemise, eristamise keha temp keskused. · Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga piklikajus on mitmed tähtsaid keskuseid, mis reguleerivad meie tahetele allumatut tegevust, juhib hingamist ja südametegevust, seedimis- ja osa kaitserefleksidest. Neid keskusi vigastades võib inimene surra. · Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Ajusilla ülesanne onreflektoorne tegevusja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. · Otsaju- koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ümbritsevast poolkerast. 2. Seljaaju- on selgrookanalis paikneb nöörikujuline närvirakude kogumik, keskel on
paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia. Oma arengult varasemad kesknärvisüsteemi osad alluvad hilisematele, nn kõrgematele ajuosadele. Juhtivataks kujuneb peaajukoor, mis täiuslikem on inimesel. Ilma ,,kõrgemate ajuosade" osavõtuta on teatud ulatuses võimalikud mõningad elutähtsad funktsioonid. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhutakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe- ja soos jätkamise funktsioone. Madalamate ajuosade kaudu teostuvad ,,automaatsed" reaktsioonid ei pruugi olla kaugeltki täiuslikud ega täita antud liigi seisukohalt oma bioloogilist ülesannet täies ulatuses. KNS-is töödeltakse sensoritelt saadavat infot, võrreldakse seda varem mällu salvestatuga ja võetakse vastu otsuseid, mis realiseeruvad vegetatiivsete ja motoorsete funktsioonidena. Keskusi informeeritakse kujunenud
4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside käitumisreaktsiooni tulemuslikkuse kohta on oluliseks organismi talitluse kontriolli ja juhtimise osaks.(2) Närvikoe talituspõhimõte: Organismi reaktsioon toimub välis-või sisekeskkonnast tulenevatele mõjutusteleskeleti-ja
tehti farmakoloogilisi uurimusi katseloomadel. Buchheimil kujunes välja terve hulk õpilasi ning koostööd tegi ta tollal kuulsa Tartu füsioloogiakoolkonnaga. Buchheim ise uuris ainete difusiooni ja endosmoosi (läbitungimine poolläbilaskvatest membraanidest), nende muutumist organismis ja väljumist sealt. Mitmes tema juhendamisel tehtud töös näidati, kuidas aine imendumine, jaotumine ja eritumine määrab ravimi farmakoloogilise toime. Buchheimi laboris uuriti ka seedimis- ja seedetrakti motoorika mõjutamist ravimitega. Tehti etüülalkoholi, kloroformi ja veregaaside farmakokineetilisi uurimisi, samuti tegeleti antiseptikutega (mõneti juba nt enne Listerit). Veel on Buchheim ajalukku läinud uue ravimite klassifikatsiooni loomisega (1849, 1853- 1878). Uus klassifikatsioon põhines ainete keemilistel ja farmako-dünaamilistel omadustel. (Varem andis materia medica ravimite loendi mõnikord isegi tähestiku järjekorras...) R
He is also credited with demonstrating the non-linear relationship between psychological sensation and the physical intensity of a stimulus via the formula: "S = K Log I" Carl Rogers was an influential American psychologist and among the founders of the Humanistic approach to psychology aju ehitus ja funktsioonid aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju tagaaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne.
annaabi.ee 
