Dooskiirgust mõõdetakse ühe kindla ajaühiku jooksul. 1 tunni jooksul lisandunud kiiritusdoosi jooksul. Dooskiirgust kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada kui ohtlik on viibida kiirguse mõju all. Olemas on: nisus,põrdalihas, piimas. Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi,üle 3-5 siiverti, võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi ja sellisel juhul võib surm järgneda kiiremini. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamise tagajärjel on võimalused järgmised: · Mida suurem on kiiritusdoos,seda suurem on vähki haigestumise tõenäosus · Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi- kiiritus häirib juba arenevas oleva loote arengut. · Inimesed on oma kiirgustundlikuse poolest väga erinevad · Pärilikke kahjustusi-täiskasvanud inimese sugurakkudes kiirituse toimel muutus, mis võib
Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Kuulub mineraalhapete ja üheprootoniliste hapete hulka. Lämmastikhapet sisaldub ka happevihmades. Kolmemõõtmeline mudel Füüsikalised omadused Molekuli mass: 63,0 amü Sulamistemperatuur: 231,15 K (-42 °C) Keemistemperatuur: 356,15 K (83 °C) Tihedus: 1,522×10³ kg/m³ Lahustuvus: Segunev Ohutus Suu kaudu manustamine - Võib vigastada seedeelundeid. Nahk - Võib põhjustada tõsiseid põletushaavu, arme, plekke jms. Silmad - Väga ohtlik Keemilised omadused Ühendis maksimaalne oksüdatsiooniaste (+5). samaaegselt nii tugev hape kui ka tugev oksüdeerija. Ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe
nende oksiididega Lämmastikhape on tugev oksüdeerija, sest tema molekul on ebastabiilne ja lämmastik on lämmastikhappes oma kõrgeimas oksüdatsiooni astmes Lahjendatud lämmastikhappes lahustub enamik metalle, mille tulemuseks on tekivad soolad. Lämmastikhape reageerib ka mittemetallidega ja redutseerub seejuures tavaliselt lämmastikoksiidiks. Vase ja lämmastikhappe reaktsioon Ohutus Lämmastikhape on söövitav Suu kaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid Nahkale võib põhjustada tõsiseid põletushaave, arme, plekke Silmasattumisel võib põhjustada nägemise kaotust Töötamisel lämmastikhappega tuleb kanda kaitseriietust. Aure ei tohi sisse hingata! Kui hapet satub silma, tuleb silmi põhjalikult loputada ning arsti poole pöörduda. Õnnetuse puhul tuleb kohe arst kutsuda! Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete valmistamisel
lihtsalt endale püstitatud küsimust miks ma seda teen? Vastata sellele küsimusele ei oska neist keegi. Kuid enamus tunnistab, et alguse sai kõik siiski hetkest, mil sõber ulatas suitsupaki öeldes: ,,Noh, võta ka üks, proovi!". Suitsetamine rikub tervist. Kui seda noortelt küsida, vastavad nad enamasti, et suitsetamine rikub kopse ja muudab nende värvuse hallikaks. Tegelikult rikub suitsetamine lisaks kopsudele ja hingamisteedele ka meie südant, vereringeelundeid, seedeelundeid, kesknärvisüsteemi ning mõjub halvasti nii meeste- kui naiste viljakusele. Kuna tihe suitsetamine vähendab ka söögiisu, võib pealnäha süütu sigaret olla alguseks väga tõsistele toitumisprobleemidele. Ameerika kirjanik Mark Twain on öelnud: ,,Suitsetamisest loobumine on imelihtne. Tean, sest olen seda tuhandeid kordi teinud." See tsitaat ilmestab suurepäraselt fakti, et lihtsam on oma ,,tossavast sõbrast" sõltuvusse jääda, kui temast hiljem loobuda. On väga
● Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. ● Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. ● Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. ● Väävelhappe soolad kandsid Eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Ohutus Kuna väävelhape on väga tugev hape, siis peab seda käsitledes olema väga ettevaatlik: • Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid. • Nahale sattudes võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme. • Silma sattudes võib rikkuda nägemist. • Käsn https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU Omadused ● Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. ● Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. ●
kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured kiirgusdoosid võivad aga põhjustada rasket haigestumist ja isegi surma. * Kiirguse mõju: Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Pikaajalised mõjutused: Suurtel doosikiirustel saadud suurte kiiritusdooside halvad tagajärjed saabuvad peaaegu kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul
loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast . * Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga . * Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida . Kuidas prügi ohutumaks teha ? * Konservipurkidel eemalda kaas alati täielikult. Pane see tühja purgi põhja ning täida purk muu
neid ei taaskasuta ja lihtsalt loodusesse viskavad. Selline kilekottide maha loopimine tekitab aga väga suurt kahju looduses elavatele loomadele. Plastikkotid tekitavad loomade seas huvi, kuna need on valged, läikivad ja krõbisevad. Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks vm toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. Kuid ega ei ole head ilma halvata. Biolagunevatel kottidel on ka oma miinused. Üheks neist on see, et need kotid ei ole nii vastupidavad ja võivad maksta rohkem kui tavalised kotid ja
küljest väheneb spermide võime munarakku pääseda ja kokkuvõttes pigem takistab viljastumist. · On teada, et ka naised, kes tarbivad ülemääraselt kofeiini sisaldavaid, ei viljastu nii kergesti kui suguõed, kelle organismi satub seda stimulanti vähem. Ettevaatlikuks peaks koola- ja energiajookide sõbrad muutma ka tõsiasi, et kofeiini sisaldavates karastusjookides leidub parkhapet (tanniini), seedeelundeid ärritavat ainet, mille ülemäärane kogus kehas takistab vajalikel mineraalidel ja toitainetel organismi imendumist. · Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei suurenda kofeiin, aga kofeiin vähendab kaltsiumi, magneesiumi ja vitamiin D omandamist, mis omakorda põhjustab luude hõrenemist. · Aluseline mõtlemine kofeiin on positiivse laenguga ning su keha energia varud on negatiivse laenguga
Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid. Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. Lahendused
Epidermioloogilised tõendusmaterjalid ei võimalda lõplikku otsust teiste kasvajate suurenenud tekkesageduse kohta. 4.1. Kiirguse vahetu mõju Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. 4.2. Pikaajalise mõjutused Suurtel doosikiirustel saadud suurte kiiritusdooside halvad tagajärjed saabuvad peaaegu kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega
Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaalus püsimiseks. Järgnevalt toon välja mõned faktid. Süües rohkem kui vaja, võttame me kaalus juurde. Vajaliku päevase energiakoguse kehas toimuvate
1. KILEKOTTIDE KAHJULIKKUS 1.1. Mõju loomadele Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmis rõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. (Eesti Loomakaitse Selts 2008) Kilekotid tapavad looduses igal aastal kokku umbes miljon lindu-looma. Linnud omakorda surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. (Liigtarbimine)
Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Surmavaks koguseks peetakse: 4Sv 50% surnud, 6Sv 100% surnud · Mis on kvark, lepton
Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts. lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel. Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Luud ja lihased Luude funktsioonid: Skelett on tugiaparaadiks Kaitsefunktsioon (kolju kaitseb peaaju, lülisammas seljaaju, vaagnaluu osaliselt seedeelundeid, enamasti erituselundeid) Bioloogiline funktsioon –luud osalevad mineraalainete vahetuses, luud on Ca depooks. . Vanemas eas muutuvad luu Luud koosnevad luukoest, mis sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% org. aineid ja 22% anorgaanilisi, millest rohkem Ca-soolasid d hapramaks, sest väheneb Ca-soolade hulk Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate
liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist. 11. Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu säilimisaega ja -tingimusi, jahuta valmistoit kohe maha ja säilita külmkapis ning pese aedvilja hoolikalt enne söömist. [2:16-17] 6.SEEDEELUNDEID SÄÄSTAB TOITUMINE Seedimisega on seotud kõige õndsamad ja ka kõige piinlikumad momendid meie elus. Miski pole mõnusam hea toidu maitsest ja täiskõhutundest, aga paraku käivad kõige selle juurde ka kõhulahtisuses, kõhukorinad ja-gaasid. Väidetavalt esineb ligi pooltel maailma elanikest periooditi seedevaevusi. Enamik seedehäireid on seotud organismi vananemisega, kui esineb haigusi, mis põhjustavad seedehäireid
*Seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus ristuvad õhu ja toidu teed, nimetatakse neeluks. , *Maos toimub lipiidide lõhustumine, algab valkude ning jätkub süsivesikute lõhustumine. 103.Milline alltoodud mineraalainetest on kõige olulisem luukoe ehitusmaterjal? Kaltsium 104.Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni? Email 105.Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles? Esophagus 106.Milliseid seedeelundeid on all kirjeldatud? a) Sapi tekke koht → Maks, b) Ehitab ümber ja säilitab toitainete lõhustumisprodukte ning sünteesib erinevaid aineid → Maks, c) Toodab nii seedeensüüme sisaldavat nõret kui ka hormoone → Kõhunääre, d) Sapireservuaar → Sapipõis 107.Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed? *Seedeelundkond k oosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu,
surnuks nälgida. · Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. 25 · Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra.
Lõhustatud toitained imenduvad soolest organismi ja seedimatud toiduosad ning muld väljutatakse päraku kaudu välja. 3.2. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub väikestest veeloomakestest. Tal on ühe avaga seedesüsteem. Suuava kaudu kehaõõnde jõudnud toit lõhustatakse seal. Jääkained eritatakse suuava kaudu. 3.3. Kumma organismi seedimine ja imendumine on tõhusam? Põhjenda. 3.4. Too näide selgrootu kohta, kel pole seedeelundeid, ja põhjenda, miks ta ei pea toitu seedima. --- 19 Ülesanne 4. Paaristöö. Kirjuta tabelisse (tabelis on 7 rida ja 4 veergu), millisele loomale pildil olev toitumiseks vajalik kehaosa või abivahend kuulub ja kuidas ta seda kasutab? Millised meeled on sel loomal toidu otsimisel olulised? Kui vaja, otsige abi internetist. Kehaosa või Kellele kuulub? Kuidas kasutab? Milliseid meeli
maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 172) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele
keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 80 XI Peaajunärv LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid.
keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine?
keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI Peaajunärv LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine?
okasnahksetele ja selgroogsetele. Sel seedesüsteemil on spetsialiseerunud piirkonnad, nt magu ja sooled, ning toidu järkjärguline seedimine ja lõhustumissaaduste imendumine toimub seedekanali eri osades. Toit liigub vaid ühes suunas ning seetõttu toitja seedimatud toidujäägid ei segune. Nii on seedimine ja imendumine tõhusam ning toit ei pea ka olema lõplikult seeditud, enne kui loom uuesti süüa saab. Kõik loomad ei peagi seedima Kõigil loomadel polegi seedeelundeid, näiteks loomade sooles elavatel parasiitsetel paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt
haiguse läbipõdemisel kujunev immuunsus; vaktsineerimisel saadud immuunsus. Allergia. Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Tagajärjed võivad kahjustada 57 nahka, hingamiselundeid, limaskesti, veresooni, südant, liigeseid, seedeelundeid, neere, närvisüsteemi. Palavik. Nähtus, kus keha temperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus, vaid näitab seda, et organism reageerib nakkusele. Vananemine. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad, kui telomeerid on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma.
annaabi.ee 
