Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured
esialgne projekt, kuid see lükati tagasi krahv Firmian (kuberner siis Austria Lombardia ). 1776 keisrinna Maria Theresa . Uus teater ehitati endisse asukohata kirik Santa Maria della Scala , kust teater saab oma nime. Kirik lammutati ning teatris oli kokku üle 3000 istekohta . Ehitus kulud katis plachi müük , mis olid rikkalikult kaunistatud nende omanikude poolt . La Scala (nagu see sai tuntuks) kohtumispaik sai täidetud üllate ja rikaste Milano inimestega. La Scalas on galerii, kus vaesemad inimesed saavad vaadata etendusi, mida nimetatakse loggione .Loggione on tavaliselt tulvil kõige kriitilisem ooper aficionados, kes võib olla ekstaatiline või halastamatu suunas lauljate edu või ebaõnnestumisi. La Scala loggione peetakse tuleristsed ka ooperi maailma . (Üks hiljutine juhtum leidis aset aastal 2006, kui tenor Roberto Alagna oli booed laval täitmas Aida rolli , sundides
Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli poolt taskusse surutud libretot, mille autoriks oli noor poeet Solera, lugedes sündiski kuulus koor tema tulevasest ooperist Nabucco "Lenda, mõte" ehk "Va pensiero, sull'ali dorate". Nii sündis üks rida, teine ja mõne aja pärast esietendus 9.märtsil 1842 La Scalas Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga, kes etenduses laulis Abigaili osa. Algas uus loominguline periood,mida iseloomustab ajalooline-heroiline temaatika.
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas
Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869 aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. ,,Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus. Pärast"Aidat" tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes 10 aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas
13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani. Mozarti jaoks oli alandav ja väljakannatamatu periood. Tekkis vastuolu piiskopi ja Mozarti vahel. Aeg-ajalt õnnestus Mozartil kirjutada tellimusteoseid väljaspoole piiskopi õukonda. ´´Idonomeo`` 1779 Mozart pidas üheks parimaks ooperiks. Sellesse perioodi langeb katse Pariisis edu saavutada. 1777 käis ta Pariisis
põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (18741954) USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde.
aastal üks teenijatest, kellega armukadeda Elvira arvates oli Puccinil salasuhe, end nende majas ära tappis. Abikaasad sattusid tüdruku sugulaste tõttu kohtu alla ja olid oma abielu lahutamas, kuid vaatamata kõigele jäid nad siiski kokku kuni surmani, hoolimata vastastikkusest vägivallast ja petmistest. ESIMENE EDU "Le Villi" ebaedust lööduna, ei loonud Puccini neli aastat ühtki teost, need olid rasked aastad ka majanduslikult. Alles 1889 aastal tuli Milano La Scalas Giulio Ricordi tellimisel lavale "Edgar", tema teine ooper, kuid ka see ei meeldinud publikule. Edu saavutamiseks tuli Puccinil ära oodata "Manon Lescaut'" esietendus 1893. aastal Torinos. Nii publik kui kriitika olid üksmeelselt kiitvad. "Manon Lescaut" viis Puccini kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Tähelepanu väärib ka, et alates sellest teosest algas Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896
1836.aasta maikuus Verdi ja Mergherita abiellusid ning 1938.aasta juuliks oli neil sündinud kaks last – Virginia Maria Luigia ja Icilio Romano. Mõlemad lapsed surid veremürgitusse, Virginia aastal 1838 ja Icilio aastal 1839. 3. 1834-42: esimesed ooperid Verdi kirjutas oma esimest ooperit ning 1837.aastal küsis noor helilooja Massini abi, et tema esimene ooper Milano lavalaudadele jõuaks. Bartolomeo Merelli, kes töötas La Scalas, oli nõus Verdi ooperi „Oberto“ 1839.aasta novembril lavale laskma. Ooper oli armastatud ning sellele tehti 13 lisaetendust. Peale Verdi edukat ooperit pakkus Merelli talle koostööd järgnevaks kolmeks ooperiks. Verdi töötas oma teise ooperi, „Kuningas üheks tunniks“, kallal, kui tema naine suri entsefaliiti, olles vaid 26.aastane. Verdi armastas oma naist ja lapsi väga ning vajus peale nende surma sügavasse depressiooni. Ta kirjutas valmis oma teise ooperi, mis pidi olema
Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl Giuseppe Verdi: Itaalia, sündis kirjaoskamatu külakõrtsmiku perekonnas. 7a kohaliku kiriku organisti abiline, 12 Busetto peakiriku organisti õpilane ja hiljem assistent. Üritas saada Milano konservatooriumi, kuid ei võetud vastu nõrga ettevalmistuse pärast. Alustas eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all tänu Antonio Barezzile. Abiellus Barezzi tütrega. Elas Milanos kui La Scalas tema ooper võeti hästi vastu. Järgnes ebaõnnestumisi ja naise surm,mis viis kriisi. Tänu ,,nabuccole" sai üleeuroopaliselt tuntuks. Peale seda ooperites poliitikat,sai rahvuslaseks,loosung ,,viva verdi". Hilisemateks eeskujudeks Rossini ja Donizetti. Hiljem abiellus soprani Giuseppina Strepponiga ning ta valiti rahvuskogusse ning senaatoriks. Ei saanud ooper ,,aidat" õigeks ajaks valmis. Kirjutas reekviemi poeedi mälestuseks. Arrigo Boito ja Giulio Ricordi õhutasid uut
Järgmine teos, ,,Reekviem", valmis alles 1873. aastal. See oli kirjutatud Itaalia kirjaniku Manzoni auks ja on tänapäeval üks kuulsamaid ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. 1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia helilooja Arrigo Boitoga Shakespeare'i näidendil põhineva ,,Othello", mis oli ja on kriitikute arvates Verdi parim traagiline teos. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzeega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Verdi#Varajane_elu www.tdl.ee/~anumai/konspektid/Verdi.ppt Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (AnnaAbi.com)
vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas, Tsehhoslovakkias, Hollandis ja Eestis ning teinud koostööd mitmete kuulsate dirigentidega. Helen Lokuta (metsosopran), kes mängis peaosa, on Rahvusooperi Estonia solist. Ta on
Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära, kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. ,,Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus. Pärast"Aidat" tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes 10 aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud
aastal. See oli kirjutatud Itaalia kirjaniku Manzoni auks ja on tänapäeval üks kuulsamaid ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. 1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia helilooja Arrigo Boitoga Shakespeare'i näidendil põhineva ,,Othello", mis oli ja on kriitikute arvates Verdi parim traagiline teos. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzeega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Giuseppe Verdi suri 1901. aastal. Tema põrm maeti Sant Agata vanadekodu lähedale. Sant Agata oli olnud Verdi kõige kallimaks residentsiks aastaid. LOOMING 4. 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 5. 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 6
vastu võtmast. Eksami¬komisjon eesotsas direktor Francesco Basiliga ei tabanud tahumatus, karmis ja arglikus talupojas imet, neid häiris vale käteasetus klaverimängimisel, kontrapunkti mittetundmine ning kunstnikupärase välise huvi puudumine. Kuna üheksateistkümnes eluaasta ületas määrusekohasse normi, soovitati tal linna muusikute hulgast eraõpetaja otsida. Seda Verdi tegigi. Ta leidis juhendaja helilooja Vincenzo Lavigna (1776 1863) näol, kes tol ajal töötas "La Scalas" pianisti ja kontsertmeistrina ning oli hea lauluõpetaja. Lavigna võimaldas Verdil tasuta käia ooperietendustel ning võib oletada, et siin tulevase teatri helilooja dramaturgilisele haardele alus pandigi. Kahjuks ei luba Verdi noorpõlve valgustavad napid andmed kõne all olevale perioodile piisavat pilku heita. Helilooja ise oma karmist, pideva ja vaevarikka töö tähe all möödunud noorusest kõnelda ei armastanud. Verdi õppis
· Libreto DuBose Heywardi romaan ,,Porgy" põhjal · Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest · Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu · Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori · Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud · Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid · Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. · Eestis on ooperit ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises · 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) · 1983 Vanemuises (Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954) · USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator · Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde · Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas Yale'i ülikoolis
Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954): USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde. Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis.
Eksamikomisjon eesotsas direktor Francesco Basiliga ei tabanud tahumatus, karmis ja arglikus talupojas imet, neid häiris vale käteasetus klaverimängimisel, kontrapunkti mittetundmine ning kunstnikupärase välise huvi puudumine. Kuna üheksateistkümnes eluaasta ületas määrusekohasse normi, soovitati tal linna muusikute hulgast eraõpetaja otsida. Seda Verdi tegigi. Ta leidis juhendaja helilooja Vincenzo Lavigna (1776 1863) näol, kes tol ajal töötas "La Scalas" pianisti ja kontsertmeistrina ning oli hea lauluõpetaja. Lavigna võimaldas Verdil 4 tasuta käia ooperietendustel ning võib oletada, et siin tulevase teatri helilooja dramaturgilisele haardele alus pandigi. Kahjuks ei luba Verdi noorpõlve valgustavad napid andmed kõne all olevale perioodile piisavat pilku heita. Helilooja ise oma karmist, pideva ja vaevarikka töö tähe
organisti õpilaseks ning hiljem ka assistendiks. Selleks ajaks oli ta teinud juva oma esimesed kompositsioonikatsetused. 1832. Aastal üritas ta sisse saada Milano konservatooriumi, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vastu. Oma heategija, suure muusikasõbra Antonio Barezzi toetusel alustas ta eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all. Naasnud Bussetosse sai temast linna muusikajuht. 1839. Aastal, mil Verdi elas Milanos, lavastati La Scalas tema ooper ,,Oberto" , mis võeti hästi vastu. ,,Nabucco" oli see ooper, mis esietendunud 1842. Aastal , tõi Verdile üleeuroopalise tunnuse. 1843-1850 oli Verdi elus erakordselt intensiivse töö periood, mil ta komponeeris sellised väljapaistvad ooperid nagu ,,Ernani" , ,,Macbeth" , ,,Luisa Miller" jt ning dirigeeris neid Itaalia suuremates linnades, aga ka Pariisis ja Londonis: Aastal 1851-1853 lõi ta aga kolm oma populaarsemaid ooperit ,,Eigoletto" , ,,Trubaduuri" ja ,,Traviata". 1959
Ooper pidi tulema Egiptuse-teemadel ning esialgu pakuti välja kolm komponisti: Richard Wagner Saksamaalt, Charles Gounod Prantsusmaalt ja Giuseppe Verdi Itaaliast. Lõpuks langes valik Verdile. Ooperi "Aida" esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kaheksakümne-aastase Verdi "Othello"ei jäänud ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata muusikute vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. Richard Wagner 1813-1883
Uue ooperi ainese otsingul langes valik Carlo Gozzi muinasjutule "Turandot". Töö ooperiga algas 1920. aastal ning esietendus oli planeeritud 1925. aastaks. Puccini töötas pikkamisi, teda ei rahuldanud ooperi libreto ning sobiva lahenduse leidmine võttis aega. Lisaks hakkas ta tervis halvenema. Palju aastaid kestnud diabeet oli organismi kurnanud. "Turandoti" viimased kaks stseeni kirjutas helilooja eskiiside järgi Franco Alfano. "Turandoti" esietendusel La Scalas 25. aprillil 1926 katkestas dirigent Arturo Toscanini etenduse täpselt selle taktiga, kus Puccini töö oli pooleli jäänud. Alates teisest etendusest kuni tänapäevani esitatakse ooperit Alfano kirjutatud lõpuga. Alates "Manon Lescaut'st" lõi Puccini omamoodi sünteesi Verdi ja Wagneri stiilidest. See väljendub mitmel moel. Ka Puccini ooperid on läbikomponeeritud tervikud, mitte eraldi soolonumbrite ja ansamblite järgnevused. Samuti kasutas Puccini teose
annaabi.ee 
