ööl rahu. Tal oleks olnud kergem, kui ta oleks saanud sellest Andresega rääkida, kuid ta ei julgenud, sest mees sai maruvihaseks, nähes, et Mari olnut unustada ei suuda. Näis, nagu oleks Vargamäel lasunud needus, mis teeb sealsed perenaised nukraks ja murelikuks, nagu oleks seal raskem elu kui mujal. Kui muidu tundusid kõik Vargamäe naised kangelased, et sellist rasket koormat kanda, siis oli ka üks tõeline antikangelane. Selleks oli saunatädi. Ta oli sterotüüpne lõualõksutaja, kuulujuttude kärme levitaja ja liialdaja. Ta kuulutab naabrite tülliminekut, tema viib Jussi vaimselt ummikusse, tema lõhub lorilaulu kättetoimetamisega ja õpetajaprouale koputamisega Andrese ja Mari võimaluse rahumeelsele ja õnnelikule kooselule. Kuigi saunatädi oli õel ja veidi kuri, oli ta ka töökas nagu teisedki Vargamäe naised, sest ta käis tihti perel abiks.
20. Mitu korda ja mis põhjusel käisid Andres ja Pearu esimeses osas kohtukulli ees? Nad käisid väga tihti kohtukulli ees. Esimene kord käidi Mardi koera pärast kelle Pearu maha lasi. Teisel korral tahtis Pearu oma piiri laiendada, kuid see ei õnnestunud. 21. Järjesta ettevõtmised millega Andres tahtis ellu viia plaani oma unistuste talust. Alguses tahtis kaevata kraavi jõkke, et kuivendada maad, et maa saaks viljakamaks. 22. Millega tegeleb saunatädi? Saunatädi hoidis mõnikord lapsi kui vaja ja aitas samuti natuke, aga ta oli nagu külamoor, kes käis kirikus kõike rääkimas mis toimub Vargamäel, naabrite vahel kui ka isiklikkes eludes. 23. Jussi armastuslugu ja selle traagika. Jussile meeldis alguses Mari väga aga ei julgenud seda tunnistada. Marile meeldis Jussi kallal pidevalt norida. Ükskord sai Juss Mari peale väga vihaseks ja läks metsa, et end üles puua. Mari läks teda takistama ja Mari tahtis saada poisi omaks
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
sulastega tee siledaks, et naabrinaise teekond hauani ei oleks konarlik ja hüplev. Andres oli vihane, et ta ise selle peale polnud tulnud. Matustel rääkis Pearu kui hea perenaine Krõõt oli olnud ning kuidas ta sigu oma heleda häälega oli koju kutsunud. XVIII Mari kolis ajutiselt peremehe majja, et laste eest hoolt kanda. Kõik arvasid, et peremees hakkab nüüd endale uut perenaist otsima, kuid ta ei teinud selle heaks mitte midagi. Esialgu oli Juss olukorraga rahul, aga saunatädi hirmutas teda sellega, et äkki Mari ei tahagi enam sauna tagasi tulla. Juss tahtis Mariga esimesel jõulupühal kirikusse minna, aga Mari keeldus laste pärast. Ometigi läks ta järgmisel päeval peremehega koos kirikusse. Juss nägi seda tee äärsete põõsaste tagant luurates. Jõulude ajal läks Juss pererahva juurde jõule tähistama. Ta otsis sobivat hetke, et Mariga kirikuskäigust rääkida, aga see õnnestus tal alles enne lahkumist. Kõrtsis kõneles Pearu Maris kui uuest perenaisest
tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd
et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud ikka veel nõus, aga järgmine päev kui Madis tuli juba labidaga, läks Pearu oma ettepanekut tegema Andresele: kraav ja mättas tema maale, vesi Andresele. Ja saidki naabrid kokkuleppe. VI Kätte olid jõudnud Nelipühad
rikkuda, et Piiblist võib samamoodi purju jääda kui viinast: ,,Mina olen kuulnud, et kes piibli kolm korda otsast otsani läbi loeb, see läheb lolliks". Madise naine, keda saunatädiks kutsuti, oli hoopis teist sorti inimene, kes tundis rõõmu kõige kohta kõike teada saamisest ja tahtis seda alati kõigile kuulutada. Igale poole jätkus teda ja mitu korda pidi mees teda oskamatuse eest suud pidada peksmagi, kuigi see kunagi ei aidanud. Saunatädi uskus endiselt, et vaid tema elab õigesti ja seetõttu on tal õigus teisi hukka mõista. Tema lõualõksutamist võib kaudselt pidada mitmete Vargamäe õnnetuste põhjustajaks nagu näiteks Jussi enesetappki. Vargamäele olid omased ka südikad karjapoisid, kellest olulisimaks võib pidada Marti, kellele hiljem kleepus külge hüüdnimi Matu. Tema oli esimesi, kes julges Oru Pearule vingerpussi vastu mängida, kui Pearu ehitatud tamme lõhkus. Kuigi Oru peremees teda selle eest mitmeid
juba hilja. Meestega on seotud ka kolmas raskus peremees ootas naiselt poegi. Krõõdal sündis järjest kolm tütart, seega pidi ta taluma Andrese pettumust. Krõõdale tundus, et tütarde sündimises on ainult tema süüdi. Talunaise saatus ei olnud 19. sajandil kuigi helge. Naine oli peres äärmiselt vajalik, aga samas tegutses ta tihti taustal, saamata tehtu eest ühtki kiitvat sõna. ,,Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu ei tule kui valu ei ole." ütles saunatädi Krõõdale. Just selline oligi taluperenaise saatus kannatus ja valu, kust võis leida kübekese armastust.
ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia. Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles. Kõik on sokeeritud. Mari jääbki perre elama. Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada. Andresel ja Pearul uus tüli. Nimelt teeb Andres Pearule triki: kui Pearu jääb koduteel
Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid
tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aasta...
tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari
V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk.125 Krõõt ootab teist last ; uued kambrid ; Juss solvub Mari lõõpimise peale ja tahab end üles puua
Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene
Ta rääkis ka Mariga, sest aimas, et Mari noorte suhtest teadis. Ta süüdistas Mari valetamises. Arvas, et Mari pole teda kunagi oma meheks pidanud, vaid ikka Jussi. Pearu ütles, et ei anna Joosepile Oru, kui too Liisi endale naiseks võtab. Vargamäest tehti jällegi lorilaul. Liisi jäi Joosepist rasedaks, teades, et siis Andres tal koos Joosepiga käseb minna. Nii oligi, et Andres tahtis tütrele kätega kallale minna. Mari astus nende vahele. Andres käskis Liisil lahkuda. Liisi käis saunatädi töödel aitamas. Joosep käis saunas Liisi juures. Lõpuks pani ka õpetaja nad paari. Andres oli Liisist lahti öelnud. Liisil sündis poeg Joosep. Liisi läks Joosepiga Vargamäelt ära. Nüüd aga käskis Andres Maril Liisile kaasavaraks anda lehma, kellega oli Vargamäele tulnud Krõõt. Pärast laste pulmi olid naabrid omavahel rahulikumad. Oru Karla läks kroonusse. Maretit tahtis naiseks võtta tisleri-Sass. Andresele see eriti ei meeldinud, kuid leppis ometi.
ja ta naine pidi selle eest elu andma. Aega mööda asendub Andrese valu tuimusega ning ta nagu ei tunnekski enam midagi. Krõõda kirikusse sõidutamisel avastab, et Pearu oli teed silunud, et surnul hea sile sõita oleks ning Pearu vihastas, et ta ise selle peale ei tulnud. Peale Krõõda surma hakkabki Mari hoolitsema ka tema laste ja majapidamise eest. Juss mõistis seda alguses ning oli rahulik, kuid keelekandjast saunatädi pani talle pähe mõtte, et ehk Mari ei tahagi tagasi tulla. Armukadedus suureneb, kuni jõulude aegu ei saa Mari Jussiga laste tõttu kirikusse minna (jalgsi), kuid järgmisel päeval peremehega sõidab küll. Mitu korda kutsub Jussi Marit perest ära mõeldes, et see on küll viimane kord, isegi teadmata, mis peale viimast korda saab. Kord läheb Juss Andres soosillale passima, kui ta kõrtsist parajalt purjus peaga koju tulema pidi.
tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja
Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas. Tüüpiline nõme lobamokast mutt. Kui oht kerepeale saada, anub Marit, keda aga silmaotsast ei salli silmakirjalik, omakasupüüdlik. 5. Tagapere Pearu Murakas - tahab rammu katsuda. Tuli Tuhalepast, "huntide juurest inimeste sekka". Kehalt kõhnavõitu, mitte pikk, aastailt üle kolmekümne, valget verd, harv habe lõua otsas, silmad krissis
peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi
Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba
selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda
Andrese ja Krõõda lapsed. Vanemate vihgavaen ei kandu lastele Andrese tütar Liisi ja Pearu poeg Joosep, kuid Andres ei andesta. Indreku soov õppida. Lugupidamine esimese põlve haritlaste ja talumeeste vastu. Sõnum: Töö tegemine ei tähenda veel armastust. Töö ei tohiks olla põhiline, on ka muid häid asju. Tsitaat: ,,Aga mis on see inimese elu nagu rohi vikati ees." - Pearu Marile. ,,Kannata aga, noorik, ega armastus muidu ei tule, kui valu ei ole." - Saunatädi Krõõdale. Pilet 15: Ivan Bunini nelja novelli lähivaatlus Pilet 16: Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi elas 1912 1977. Ta on sündinud Varblas teenijatüdruku vallaslapsena. Kui ema otsis endale kohta, siis oli laps tal kaasas. Ristikivi õppis kohalikus koolis 6 klassi, hiljem läks Tallinna. 1927 1930 (15 18 aastat) oli Tallinna Kaubanduskoolis, seal oli võimalus palju lugeda ja kinos käia
peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
kõik abiks olid. Andres tundis aga oma põllulapil töötamisest rõõmu ja oli õnnelik. Andres tahtis kaevata kuivenduskraavi Pearuga kahasse, kuid Pearu oli nõus ainult siis, kui kraav kaevatakse Pearu maa peale. Lõpuks Andres nõustuski sellega. 4. Esimesed pühad uues kodus (VI ptk.) Esimesed pühad uues kodus olid Nelipühad. Selleks toodi tuppa kased. Õuegi pühiti puhtaks. Noored läksid esimesel pühal kirikusse, sest nii oli kombeks. Koduhoidjaks tuleb seniks saunatädi. Koju jääb ka karja-Eedi, kellel ei ole kirikusse jalanõusid jalga panna ega paremaid riideid selga. Kuid peremees ja perenaine kutsusid Eedi oma vankrile ja Eedi sõitis natuke maad kaasa. Krõõt lubas Eedil pühade puhul sahvrist nii palju süüa kui jaksab, et tal kodus üksi kurb ei oleks. Nelipühade viimasel pühal oli Vargamäe Eesperes palju müra ja möllu, sest siia oli kokku tulnud hulk noormehi ja isegi neidusid ümberkaudseist peredest. Oli tulnud isegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
