Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saturn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saturn, vesinik, atmosfäär, rõngad, pilved, vedela, magnetväli, osakestest, baari, soojus, polaar, pooluse, pöörlemiskiirus, siseehitus, kristallide, titaan, ekvatoriaal, mehhanism, kogustes, ammoonium, varieerub, jäätunud, magnetosfäär, ekvaatoril, kolmes, pöörlemissagedus, pagar, kondiiter, juhendaja, jürgenson, 2016, rooma, põllutööPlaneetide orbiidid on väga väikeseekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2
....................... 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto.................................................................................. Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud materjalid....................................
............................. Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud kirjandus....................................................... Mis on päikesesüsteem ? Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti.Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!)
Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet
sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on
..................................................................8 3. VEENUS.................................................................................................................................9 3.1 Ajalugu..............................................................................................................................9 3.2 Veenuse omadused............................................................................................................9 3.3 Veenuse pilved................................................................................................................10 4. MAA..................................................................................................................................... 11 4.1 Maa omadused................................................................................................................ 11 4.2 Maa ehitus.........................................................................................
surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3)
Jupiter ja Saturn Reivo Laast III b Juhendaja : Zoja Juuremaa Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi sisenemiskoht oli ebatüüpiline. Maapealsed teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi sisenemiskoht võis väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige soojemaid ja kõige vähem pilvisemaid piirkondi.
Tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi ööpäevast. Hiidplaneedid Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim.Uuritud kõige rohkem. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Jupiteri 3-s kihis pilvedes leidubki 90% vesinikku ja 10% heeliumit. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedi välimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks. Jupiteri Suurt Punast Laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat. SPL on ovaalne 12,000 - 25,000 km suurune, küllalt suur, et sisaldada kahte Maad
kokkupõrgetele asteroidivöös Huvitav fakt Jupiterist Jupiteri tähelepanuväärsemaid detaile on nn. punane laik, mille laius küünib ca 12 000 km. Et laik üsna märgatavalt nihkub, mõnikord päriselt kadudes, arvatakse, et ta on planeedi atmosfääri moodustis. Tema olemus on aga seni selgitamata. (Viimaste vaadete kohaselt kujutab punane laik tohutut keeristormi Jupiteri atmosfääris, mille teke ja areng on kestnud sadu aastaid). Saturn Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni läbimõõt on 120 600 kilomeetrit Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja
.........................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN .........................................................................................................................9 URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO.............................................................................................................
harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. · SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest. Tema tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas. Saturni rõngaste süsteem koosneb
metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab (pilvedes on temperatuur -140 °C). Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid (7). 2.6 SATURN Saturn on päikesesüsteemi kuues planet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi (8). Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit, tiirlemisperiood 29,5 aastat. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens.
Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund.
tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2 Maa rühma planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest
.................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid Jupiter.................................................................................................... 17 3.6 Kettamaailm Saturn......................................................................................................... 19 3.7 Uduvines sinine Uraan.....................................................................................................20 3.8 Tormine Neptuun.............................................................................................................23 3.9 Pluuto ................................................................................................................
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond.
Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht.
orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni läbimõõt on 120 536 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. Nagu teisetel jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Ajalugu Saturni tuntakse juba antiikajast. Rooma mütoloogias oli Saturn põllumajanduse jumal. Saturn on inglisekeelse sõna "Saturday" allikaks. Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo oli esimene, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal; ta märkas tema juhuslikku esinemist aga oli sellest segaduses. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan
......................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuud...........................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................12
jäävad selliseks mõneks ajaks. (Andmed Galileo atmosfäärilisondilt ulatuvad ainult 150 km allapoole pilvepiiri. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". Kõige välimine planeedi kiht on koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline
ülejäänuid ei loeta päris kuudeks kuna nad on liiga väiksed oma mõõtmetelt. Jupiteril on 20 korda tugevam magnetväli kui Maal. Tugevatel magnetväljadel on oma roll kuudel, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Planeet Jupiter 11 Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ning suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 1 (1979), Voyager 1 (1980) ja Voyager 2 (1981). Nad said
8. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 9. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. 11. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. 12
korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Täpsemalt öeldes - see pind on nii sügaval, et ei tule arvesse. Arvatavasti kivimitest, metallidest ja jääst koosneva tahke tuuma läbimõõt moodustab umbes viiendiku planeedi läbimõõdust. Planeet Jupiter Päikesesüsteem Jupiter - rõngastega planeet Rohkem kui kolmsada aastat teati Saturni kui Päikesesüsteemi ainsat rõngastega planeeti. Alles 1977. aastal leiti, et rõngad ümbritsevad ka Uraani. Avastus tehti, jälgides, kuidas Uraan liigub Maalt vaadates ühe tähe eest läbi. Kulus veel kaks aastat ja Jupiterist möödunud Voyager 1 nägi rõngaid ka selle planeedi ümber. Kaudse vihje Jupiteri rõngastele andis esimesena tegelikult Pioneer 11 möödalennul Jupiterist 1974. aastal. Nimelt tuvastas Pioneer 11 teatud kauguselt planeedist laetud osakeste tiheduse järsu languse, kuid siis enamik uurijaid rõngaste olemasolusse veel ei uskunud
HIIDPLANEEDID Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.a 2011/12 Hiidplaneedid Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetide tunnused Diameeter on suurem kui 48000 km. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Jupiter
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel
Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest
PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused
annaabi.ee 
