Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule närvisüsteemile, saavad nad kiiresti ujuda ja ka vee
Toitumine taimelehed, küpsenud viljad. pisikestest vees hõljuvatest taimedest ja kalad, ujuvad selgrootud. loomadest Hingamine Lõpused vees, mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega vees kops maal lahustunud hapnikku Toes Õhuke, lubiainega tugevdatud väljas õhuke sarvainest kiht, sees õhuke Naha all õhuke plaatjas sisemine toes. koda(torn,ketas) pärlmutterkiht (seepial, kalmal) Enamus välise kojata. Sugunäärme kuklal, teise tundlapaari taga. mantliõõnes, sügisel sigib, lahksuguline. isane paneb seemner. Emase paiknemine Liitsuguline . samas isendis vastsed paras. mantliõõnde.
Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee liikumisele pooridest sisse ja avast välja saab käsn toitu, hapnikku ning see viib välja süsihappegaasi. Söövad orgaanilisi aineid kurnates veest tillukesi organisme, nad toimivad kui biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes
Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised. PEAJALGSED ------------------------------------ Peajalgsete hulka kuuluvad:kalmaarid, seepiad,kaheksajalad.Vline toes puudub, Osadel seljal 6huke plaatias toes. Jsemed puuduvad=muundunud iminappadega varustatud kompitsateks(paiknevad meelerakud=mille abil tajutakse lhna ja maitset)Suured silmad,sarnanevad selgrooksete omadega
pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed nendest moodustavad räniainest või lubiainest nõelakesi(annavad tugevuse), teised sarvainest kollakaspruune niidikesi(annavad elastsuse). Käsnas liigub pidevalt vesi, kehapinnal on arvukad avad e. poorid. Nende kaudu pääseb vesi kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsna sees väikestes kambrikestes paiknevad erilised kaeluse ja viburiga rakud ehk kaelusviburrakud. Need panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma. 2. Tugirakud Toestavad keha, räniainest skeletiosad annavad käsnale tugevuse, sarvainest niidid aga elastsuse.
Selgrootutel loomadel pole selgroogu. Neil on vähe arenenud närvisüsteem ja algeline aju. Meeleelundeid neil peaaegu ei olegi. Selgrootud moodustavad kogu maailma loomadest suurema jao, ligi 98%. Neil on kaks sümmeetriavormi: 1) kiireline sümmeetria, kus saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Paljudel selgrootutel on toeseks kitiinist või sarvainest kest, nt vähilistel ja tigudel. Osadel, nt ussidel on pehme naha all kehavedelik. Neil võib olla, kas suletud või avatud vereringe. Suletud vereringe puhul pumbab süda verd vaid soontesse ning on pideva rõhu all. Avatud vereringe korral pumpab süda vere mööda lühikesi sooni ka organite vahelistesse õõnsustesse. Paljud selgrootud elavad veekeskkonnas. 3. Võrdle kaht loomade kehaosade paigutuse sümmeertia tüüpi. Erinevused Sarnasused
Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine) - väljavooluava(ülemine) Avatud vereringe(sinakas) Lahksuguline Organis ühekaupa Liiguvad jala abil VAHTEPEREMEES-kala PEAJALGSED Välisehitus: · Kotikujuline keha
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ?
Merisutt on haruldane vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006).
Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. 11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned. Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest. Küüned kaitsevad meie sõrme- ja varbaotsi. Juuksed kaitsevad peanahka liigse UV-kiirguse eest. 12. Nahal elutsevad bakterid. Vastus: Nahal leidub alati baktereid. Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on vigastatud või kas on mingeid nahahaigusi.Osa mikroobe elab meie nahal alaliselt, osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast. Enamik neist on vajalikud, sest takistavad
Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle
Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast,
Nahk on kuiv ja tugev, mis ei Kolmas tase lase vett läbi. Neljas tase Sarvainest soomused või plaadikesed kaitsevad looma Viies tase kuivamise, hõõrdumise ja vaenlaste eest Kasvamiseks peavad nad aeg
Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside. Koda avaneb ja sulgub tänu sulgurlihastele. Koja poolmete vahelt ulatub välja lihaseline jalg, mille abil ta liigub aeglaselt veekogu põhjas. Puudub pea. Koja välispinda katab sarvainest kiht, millel on soonistused ehk kasvurõngad. Sisepinda katab pärlmutterkiht. Keha ümbritseb mantel, mille hõlmade vahele jäävad sisse- ja väljavooluavad. Nende kaudu läbib keha vesi, millega jõuab keha sisemusse hapnik ja toitained (hõljuvad ainuraksed ja vähikesed). Väljavooluava kaudu viiakse kehast välja süsihappegaas ja jääkained. Mantli hõlmade vahel on lõpused, mis on hingamiselunditeks. Sooltoru läbib süda! Karbid on lahksugulised
laigud. · Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. · Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. · (Pilt raamatust!)( Kalade välimuse muutused kudemisajal) Helmeskate · Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. · Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. · Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala kehalt jäljeltult maha. Kokkuvõte · Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm. · Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga ja läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega.
(Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese esinemine, mis koosneb põhiliselt okistest ehk spiikulatest ja need koosnevad kas räni-, lubi- või sarvainest. (fossiilid.info) Käsnad ei ole välja surnud ja on koloonialise eluviisiga. 3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid Stromatoporaadid elasid Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu meredes elanud väljasurnud käsnarühm. Neil oli basaalne lubiskelett, mille peal oli hästi õhuke pehme kude, mis kasvatasid skeletti kiht kihi järel suuremaks. Eestis leidub nende kivistisi palju Siluri lubjakivides. Elasid ainult koloonialiselt. Siseehitus koosneb väga peenest skeletivõrgust,
Silmulised (Petromyzoniformes); Sugukond: Silmlased (Petromyzonidae). Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased. Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või pumbakolvina. [1, 2, 7] Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub moondega
Tähtsus looduses-oluline osa nii vee- kui ka maismaaelupaiga toiduvõrgus. Tähtsus inimesele-kahjurite hävitajad, hävitavad haigusi edasi kandvaid sääski, toiduks, ravimitööstuses, laborites uurimustöödeks, lemmikloomadena. ROOMAJAD-kõrvaava ja trummikile on enamikul roomajatel, vaid madudel neid pole. Suus on enamikul sisalikel ja madudel palju ühesuguse kujuga hambaid ning pikk kaheharuline ja väga liikuv kell. Kilpkonnadel on hammaste asemel lõualuudel kõvad sarvainest servad, millega nad toitu haaravad ja rebivad. Silmad on enamikul roomajatel kaitstud kahe liikuva silmalauga. Madudel aga kaitseb silmi läbipaistev liikumatu laug ja seetõttu ei pilguta nad silmi. Kael koosneb mitmest selgroolülist ja seetõttu on võimalik pead igas suunas liigutada. Enamikul roomajatel on neli pikkade varvastega jäset, mis asetsevad keha külgedel. Saba on enamasti pikk. See on oluline tugi roomamisel ja tähtis enesekaitsel. Kõik roomajad hingavad kopsudega
taimede vahele ja heidab unne, võttes sisse kaldasendi ning toetades pea ja rinnauimedega põhjale. Särg on meie kõige taimtoidulisem kalaliik, kes sööb mändvetikate ja vesikatkude võrseid ja taimset kõdu. Erandiks on suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves), kes tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele, kajakatele ja teistele veelindudele. Kudemise ajaks kasvab särjele selga pulmarüü (nn. helmeskate). Selle moodustavad sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel - aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja taimede veepealsetele osadele
Kõikidele eeslõpusestele on väga iseloomulikuks tunnuseks nõndanimetatud erknideme ristsus. Meeleelundeist on tavaliselt arenenud enamasti küllalt primitiivse ehitusega silmad. Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed. Lisaks leidub eeslõpuseste seas ka üsna palju parasiite. Enamik eeslõpusesi elutseb
Võldas: i-l värvus muutub tumedamaks, 1. S serv võib minna oranziks. Nolgus: i-l värvus muutub eredamaks, kõht läheb punaseks valgete laikudega. 30 Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. Siigadel ja meritindil esineb helmeskate nii isas- kui emaskaladel, kuid esimestel on see palju tugevam. Väga iseloomulik on helmeskate isastele karplastele, kuid nõrgal kujul leidub seda ka emastel lepamaimudel. Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala kehalt jäljeltult maha.
Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Mageveekäsnad: järvekäsn (Euspongilla lacustris), jõekäsn (Ephydatia fluviatilis ); järvekäsn võib esineda nii põõsasja kui ka koorikutaolise vormina; elavad kinnitunult (nt roovartele, kividele jne); käsna pinnal okised (lubjast), mesoglöas lisaks sarvainest niitide võrgustik. Loeng: ainuõõssed 14. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid Alamriik: pärishulkraksed (Eumetazoa) Esiteks: kiirelised e. kahekihilised (Radiata), kahe hõimkonnaga: Harilikud ainuõõssed e. kõrveraksed (Coelenterata) Klass hüdraloomad (Hydrozoa) Klass karikmeduusid (Scyphozoa) Klass täringmeduusid (Cubozoa) Klass õisloomad (Anthozoa)
Käsna iseloomustavad jaotused: 1) Tunnused: … 2) Kus elab: … 3) Toit: … 4) Liikumine: … 4.2. Miks käsnad ei liigu? 4.3. Mis võimaldab sinul liikuda? 4.4. Missugune organ koordineerib sinu liigutusi? Ülesanne 5. Märgi lause (a-d) järele V, kui lause on väär, ja T, kui lause on tõene. Valed laused paranda eitust kasutamata. a) Eesti vetest võib leida jõekäsna, järvekäsna ja pesukäsna. b) Käsna toes koosneb kõvadest räni- või lubiainest okistest ning painduvatest sarvainest kiududest. c) Käsnade üks paljunemisviis on pungumine. d) Läbi suure ava käsna kehasse liikuv vesi kannab sinna toiduosakesi ja hapnikku, viib välja jääkained ning väljub väikeste pooride kaudu. Ülesanne 6. 6.1. Kirjuta käsnade tähtsus looduses. 6.2. Kirjuta käsnade tähtsus inimese jaoks. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 6 Peatükk 21. Ainuõõssed ja okasnahksed Ülesanne 1. 1.1
47 SELGROOTUD KÄSNAD Kehapind on pooriline, kehas palju eritüübilisi rakke. Elavad enamasti kolooniatena, kolooniad võivad olla eri kujuga. Puuduvad närvisüsteem, meeleelundid ja erituselundid. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult. Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed. Seedimine: kaelusviburrakud ja amööbitaolised rakud. Sigimine: liitsugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Muu: koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi. Näited: jõekäsn, järvekäsn, pesukäsn, veenusekorv (klaaskäsn). AINUÕÕSSED Keha on kotikujuline. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist kehasein. Kõrverakud enesekaitseks ja saagi püüdmiseks. Osa elab kolooniatena. Elupaik: magevees ja meredes
nad vajavad vanemate hoolt. 24. KÄSNADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, NÄITED, TÄHTUS Käsnad on kõige lihtsama ehitusega, liikumatud, sageli kolooniana (erineva kujuga) elavad veeloomad. Nad on loomad, sest toituvad valmis orgaanilisest ainest. Nende keha on pooriline ning nende kehas on mitut tüüpi rakke. Elupaik: Põhiliselt elavad nad soojas meres või magevees. Eluviis: kinnitunud millegi külge nt kivi. Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed. Seedimine: Kaelusviburrakkudes ja amööbitaolistes rakkudes. Sigimine: liitsugulised. Esineb nii sugulist kui ja suguta (pungumine) paljunemist. Muu: Koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi. Käsna keha moodustavad eri ülesannetega rakud: kaelusviburrakud (tekitavad viburite abil veevoolu ja püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi), amööbjad rakud (seedivad toitu ja
37. Kuuluvad erinevasse alamklassi. Rändkarbid võivad elada kinnitunult jõekarbil. Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes.Võivad jala abil edasi liikuda. 38. vt küsimus 34 39. Rõngussidel on iseloomuli lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria aga limmused on lülistumata. Limmustel on tsöloom maandunud südamepaunaks aga rõngussidel on igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber. Limmuste keha katab lima ja lubja ja sarvainest koda. Rõngussidel seda ei esine. Mõlemal rühmal esineb pärgvastne ehk trohhofoor. 40. Lülijalgsed. Keha koosneb reast lülidest ehk segmentidest nagu rõngussidelgi. Lülistus on heteronoomne, tihti osa lülisid liitunud. Lülilised jäsemed; eesmised jäsemepaarid moondunud suisteks. Kitiinist välisskelett (vahel lubjastunud); kasvades tuleb neil kestuda. Kõhtmine, redeli tüüpi närvisüsteem, peaaju. Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe
annaabi.ee 
