KORDAMINE PSÜHHOFARMAKOLOOGIA 1. Mis on insomnia ja millal võiks öelda, et inimesel on insomnia? Insomnia ehk unetus. Inimesel on insomnia siis, kui ta jääb magama üle 30 minuti, ärkab öösiti mitu korda või kui ta magab vähem kui 6 tundi. 2. Mis on lühiajalise ja pikaajalise insomnia peamisteks põhjustajateks? Lühiajaline insomnia - kestab mõned nädalad, stabiliseerub ise. Enamasti seotud emotsionaalsete probleemidega. Pikaajaline, krooniline insomnia - kestab kauem, on enamasti seotud ärevushäirete, depressiooni, ravimite, alkoholiga. 3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane...
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7 Vaikus meilgi......................................................................9 Veredoping..........................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid ...
1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine kindlate aineosakeste kogum Molekul aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom aine väikseim osake Lahus vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadustek...
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knu...
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
SÜSIVESINIKUD Ained, mis koosnevad vaid süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud võivad moodustada alates 3ndast süsinikust isomeere. Isomeerid on ained, mille summaarne valem on sarnane, kuid struktuur on erinev C4H10 butaan CCCC 2metüülpropaan CCC C Süsivesinikud on võimelised moodustama ka homoloogilisi ridu. Homoloog aine, mille struktuur ja keemilised omadused on sarnased. Iga järgnev homoloog erineb eelmisest CH2 rühma võrra. 1. met 2. et 3. prop 4. but 5. pent 6. heks 7. hept 8. okt 9. non 10. dek Alkaanid CnH2n+2 Alkeenid CnH2n Alküünid CnH2n2 ALKAANID Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaa...
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
Keemia Alused Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidiioone OH- NaOH->Na+ + OH- Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidiioonidest. Hüdroksiidide liigitamine Vees lahustuvuse järgi. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused)- Aktiivsete metallide (|A rühma ja ||A rühma alates Ca)hüdroksiidid. Vees praktiliselt lahustumatud hüdruoksiidid (nõrgad alused)- Enamus metallide hüdruoksiidid. Aluste keemilised omadused Aluste sarnased üldised omadused on tingitud OH- Ioonidest Happeliste oksiididega Vahetus(Vastava happe ja aluse vahel) CO2+Ca(OH)2->CaCO3 +H2O
HOMOLOOGILISED READ REANIMI ALKAAN ALKEEN ALKÜÜN ALKOHOL KARBOKSÜÜLHA PE Tunnuslõpp -aan -een -üün -ool -hape Üldvalem CnH2n +2 CnH2n CnH2n-2 R-OH R-COOH Side üksikside kaksikside kolmikside üksikside üksikside Põhiesindaja CH4 -metaan C2H2 -eteen C2H2 - etüün C2H2OH -etanool CH3COOH ...
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiik...
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. ...
IX kl KKT. Elektrilaengud 1. (10p) Looduses esineb kahte liiku laenguid positiivne ja negatiivne. Kahe laetud keha vahel mõjub elektrijõud, kusjuures erinimeliselt laetud kehade vahel esineb tõmbejõud, samanimeliselt laetud kehade vahel aga tõukejõud. Kahe keha vastastikusel hõõrumisel läheb osa pool laengust elektrone ühelt kehalt teisele, seejuures omandavad mõlemad kehad laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake lae...
ALUSED R 79-80 Tööleht 1. ALUSED on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone 2. Tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape 1 3) Alus + sool 4) Aluste lagunemine kuumutamisel 5) Amfoteerne hüdroksiid + hape 6) Amfoteerne hüdroksiid + alus ...
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tek...
Doping spordis Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on ...
Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3...
HAPPED R 76-78 Tööleht 1. HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 2. HAPETE LIIGITAMINE 1) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised happed mitmeprootonilised happed 2) hapniku sisalduse järgi hapnikku sisaldavad happed e hapnikhapped hapnikku mittesisaldavad happed 3) tugevuse järgi tugevad happed keskmise tugevusega happed nõrgad happed 4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed 5) agregaatoleku järgi vedelikud 1 tahked ainult vesilahustes esinevad 3. HAPETE SAAMINE 1) Hapnikhappeid saadakse:...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas ...
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happ...
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel päran...
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud tsütoplasmavõrgustik-mööda kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse m ühendeid mitokonder-varustab rakku energiaga golgi kompleks-selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud rakumembra...
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
9b NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainet...
ALKÜÜNID Küllastumata süsivesinikud, kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Nimetuse lõpp üün Üldvalem CnH2n2 Füüsikalised omadused sarnased alkeenidele. Füüsikalised omadused Homoloogilise rea 3 esimest liiget on gaasid(C 2C4), järgmised vedelikud(C5C17), alates 18ndast süsinikust on alkeenid tahked Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageeri...
Tehnika ajalugu 21.12.2011 Tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid · Tehismaterjal materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse · Sünteetiline materjal tehismaterjali alaliik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming Kasutusalad · Liimid · Pinnakatted · Plastmassid · Kunstnahk · Tekstiilid · Värvained Liimid ja liimimine · Liimitavad pinnad karedus, hüdrofiilsused ained ja hüdrofoobsed ained · Liimide liigid pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine) · Värvid pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentideg...
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, t...
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
· Valguse dispersioon aine absoul. Näitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või soojusest · Aine absoluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus. · Murdumisnäitaja erinevus on suhteliselt väike, kuid siiski piisav. Erinevatle ainetel on dispersioon erinev. Lainepikkuse suurenedes peaaegu kõigil vähenevad murdumisnäitajad. · Mida madalam on päike, seda kõrgem vikerkaar. Punane üleval, violetne all. Topeltvikerkaar on vastupidi. · Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda. · Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon. · Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre. · Spektrograaf spektri jäädvustamiseks · Spektromeeter mõõdetakse spektri üksikuid paromeetrei...
Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
PLASTMASSIDE Triin Teppe KASUTAMISMAHUST Tallinn 2016 PLASTIKUTE TOOTMINE SISUKORD Plastmassidest üldiselt Kasutusvaldkonnad Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PLASTMASSIDEST ÜLDISELT Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune. Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen. MÜRGINE KASUTUSVALDKONNAD Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PAKENDAMINE 40% ...
Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist. Kuid Kanada teadlaste poolt läbi viidud küsitlus näitas, et enamik tippatleete on valmis edu nimel tervisega riskima. 1967. aastal on "Doping" Euroopa Nõukogu poolt definee...
MAGNETISM 1. Püsimagnet osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga ju...
http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised : suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäät...
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsu...
1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsio...
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest ...
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lü...
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini ...
Ande Andekas Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked aine...
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemuse...
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Paikneb rakutuumas olevates kromosoomides. Geen DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või m...
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
EVOLUTSIOON Georges Cuvier- paleontoloogia rajaja 1) Mida sügavamad on maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2) Arvas, et liigid on loodud muutumatutena. Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad + organismide astmik -organismide sisemine tung progressile + erinevate liikide suguluse mõiste -tingimata kasulike muutuste teke harjutm mõjul Charles Darwin- 1. Teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria autor Olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Muutumise ...
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tas...
Sama talituse ja struktuurilt sarnased rakud mood. kudesid. Organ (elund) koosneb paljudest kudedest. Organid, mis täidavad ühtset ülesannet mood. organisüsteemi (elundkond). Elundkonnad mood. organismi. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja se...
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Ne...
annaabi.ee 
