Sündis 28.novembril 1958.aastal Tallinnas Õppis Tallinna 7.keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz) Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli Teda tõmmati põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku afääri Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina, hiljem kirjandus-toimetajana. Luulekogud "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu,1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis
Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev - see ühindub generatsioonile omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus, linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad · Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". On ilmunud järgmised luuletuskogud: "Ööpildid" (1980); "Puudutus" (1981); "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). · Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad "taevas", "valgus", "püha", "sära","tõeline", "jumal", "igavik", "ime". "Ööpildid" (1980) HÄÄL Ma hüüan Sind ja tundub: Sina mindki. Kuid ma ei kuule, on see nii või ei. On kuristikke, millest üle lindki ei lenda. Ja on vaikus nagu sein. On kujutlusi, millest tardub hingki. "Puudutus" (1981) Sa puhkad end välja mu lohutus luus ja usud, et öö tuleb parem.
I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Naiselikkus · Hingelisus · Romantilisus · Julgus "Elul ei ole lugu" Elu ei ole lugu,
* Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp
keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003)
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus
eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. [1] 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16.[2] Ilmunud raamatud · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest 1991. aastal. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal · Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest 2002
Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal
siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal
keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli
Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas
Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas
Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal.
Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Üldse on Doris Kareva välja andnud järgmised teosed: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad:Õrnus, Hellus, Kirglikkus, isamaalisus, jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid:
tasandilt sünteesiva ja üldistava suunas. Riimikasutus on võrdlemisi vaba, irdiimid ja kaugemad kokkukõlad sobivad hästi üldisesse luulemaastikku. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline,/, ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime"
Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk – järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes “Ööpildid” (1980), “Puudutus” (1981), “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes “Ööpiltidega” sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud 4 statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks
Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)' 3) "Kabir" (2003) 4) "Väike värsiaasta" (2003) 5) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) 6) "Surmapõletaja" (2006) 7) ,,Vaikuse lävel" (2011) Doris... .
'76" Seejärel ilmus valik tema luuletusi kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi" Luulet iseloomustab Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006
"Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi
●Doris Kareva ●Jaan Kross ●Paul-Eerik Rummo ●Viivi Luik ●Juhan Smuul Doris Kareva ● Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskond ● Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986) Doris Kareva luuletus "Doris" Temast maha jäänud jälgi loevad, kel juhtub olema seesama tee. Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee. Ta jätkab ikka oma jäljerada. Liig tujukas, et olla Lemmik Loom. Ja kuigi teda püüti kodustada, jääb talle lõpuni ta kassiiseloom. Paul-Eerik Rummo ● Sündis Tallinnas aastal 1942. ● Töötas Tallinna draamateatris kirjandusala juhatajana, töötas ka
• Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta
Tema esikkogu ,, Päevapildid" avaldati 1978 aastal. 2007. aastal tõlgiti Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" rootsi keelde Göteborgi raamatumessi tarbeks koos 20 teise kaasaegse kirjandusteosega. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast ,,Ela ja sära" stipendiumi Eesti Kultuurikapitalilt Doris Kareva. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: · Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri,
aastast on Doris Kareva kultuurihäälekandja Sirp kirjandustoimetaja. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu ja Ladina Kvartali Ühendusse. Talle on määratud veel Juhan Liivi luule- ja Loomingu aastapreemiad. Doris Kareva on abielus Guntars Godinsiga, tal on tütar Maria-Lee ja poeg Ormes. 3 Luuleraamatud Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt
Kareva ISEL: 1)sünged lapsepõlve mälestused 2)tumedates toonides linnapildid ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda) *Puudutus (saatuse motiiv) *Salateadvus *Maailma asemel *Vari ja viiv (vabavärss) Punkluule *Trubetski *Tamme IV periood: (1990ndad) Tänapäeva luule: Üldisel: *teemad millest kirjuati muutusid julgemaks ja vabamaks *taasiseseisvumine *hakkab levima pluralism-mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus *kirjandus muutub kohati kommertstegevuseks L.Ojamaa ISEL: *kirjavahemärgid puuduvad *kasutab x, y, w,& *kasutab palju ingl k sõnu LK: *Lõputu juuli *Myyrid
Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst mulje, nagu oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud (http://www.sirp.ee/2003/14.03.03/Kirjand/kirjand1-2.html) Looming · 19744. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Hingring" (1997) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006)
meelt ning pilkasid ja tegid maha Vene võimu. Tema luule on laululine ja seda on palju viisistatud. Ta on kirjutanud ka lasteluulet. Doris Kareva Tema luule räägib põhiliselt tunnetest: armastusest ja suhetest, armastuse tärkamisest, kirest, tunnete jahtumisest, kire muutumisest kiindumuseks aga ka vihaks ja ükskõiksuseks. Ta oskab väga hästi edasi anda inimese siseelu ja hingevalu. Uurib vastandeid: elu ja surm, armastuse tugevus ja armastuse mööduvus. Luulekogu ,,Salateadvus" jätkab eelmises kogus esitatud saatuse motiivi, kuid teeb seda nüüd läbi vastandamise. Kareva vastandab endas tüdruku ja naise. Nain on tasakaalukas, tema märksõnad on- tasa, salaja, märkamatult, tuul, valgus, taevas.. Tüdruk on seevastu romantiline ja raevukas, tema märksõnad on- tulemeelne, hingepõrgu, surmakuristik, kirgas patt...Seda kogu peetakse Kareva ebaühtlaseimaks, aga samas kõige kirglikumaks. Juhan Viiding ehk Jüri Üdi
pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". 1991. aastal ilmunud luulekkogu ,,Armuaeg" on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thantose kooslusega. ,,Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi," kirjutab Ehin. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet niisuguse täiusliku hetke saavutamise püüet, ,,mis koondades mineviku, oleviku ja tuleviku, lakkab olemast hetk". Ott
Maise armastuse ekstaas muutub ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime."
Puudub peaaegu läbiv sündmustik, seetõttu on see lugeja jaoks teatav proovikivi. 25. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Kareva alustas noorelt, mis on märgatav ka esikkogus ,,Päevapildid" (1978). Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu tuumas kujuneb välja karevalikkus: kogud ,,Ööpildid" (1980), ,,Puudutus" (1981), ,,Salateadvus" (1983), ,,Vari ja viiv" (1986). Ilmneb ka salapära ja tõe kuulutamist. On truu vormirangusele, kuid kirjutab ka rütmiskeeme peitvat vabavärssi. Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet
Kõvad roppused tulevad luulesse, kuid nad ei pääse trükki ja jäävad kuhugi käsikirjadesse ja suulistesse vormidesse ringlema. Ametlikult on luules mitmed varasemad autorid aga eriti selgelt ja kiirelt jõuavad kohale Doris Kareva (s. 1958) ja Ene Mihkelson. Kareva ja Vallisoo puhul torkab silma, et nad tulevad väga klassikalises stiilis. Nad on väga traditsioonitundlikud autorid. Doris Kareva (s. 1958) 1978 Päevapildid 1980 Ööpildid 1981 Puudutus 1983 Salateadvus 1986 Vari ja viiv o 1991 Armuaeg 1992 Maailma asemel 1997 Hingring 2002 Mandragora 2005 Aja kuju o 2008 Deka 2012 Olematuse aiad Piiri võiks tõmmata 80ndate ja 90ndate vahele. On üsna tõenäoline, et Kareva on elusolevatest luuletajates kõige loetum autor. Üldjuhul luule ei jõua kuhugi müügi edetabelidesse, siis Kareva puhul võib kindel olla, et jõuab. Mingi positiivne retseptsioon on olemas. Luuletaja kuvand kujuned
Sirp kirjandustoimetaja, praegu Sirbi toimetuskolleegiumi liige ja UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Tegutseb ka tõlkijana. Esindab stiliseeritud kõrgluulet. Debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. See sisaldab eelkõige rangevormilist armastusluulet, lapsepõlvemälestusi ja linnapilte. 1980. aastal ilmunud kogu "Ööpildid" põhiteemaks on inimese üksindus ja püüd endas selgusele jõuda. Kogu "Puudutus" (1981) räägib peale eelnenud kogudes käsitletud teemade ka saatusest. "Salateadvus" (1983) räägib samuti saatusest. Kogus "Vari ja viiv" (1986) käsitleb autor elu-sünni-surma probleeme, kasutab rohkem vabavärssi. 1991. a ilmus valikkogu "Armuaeg", mis sisaldab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990. 1992 ilmus kogu "Maailma asemel", 1997 "Hingring", 2000 ,,Fraktalia". Luulekogu "Mandragora" (2002) pälvis Eduard Vilde preemia. 2005. a ilmus luulekogu "Aja kuju". Kareva loomingus domineerib enesetunnetuslüürika, mis esineb sageli valusa pihtimusena
annaabi.ee 
