Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja tema kasvupind laienes tunduvalt. Maailma suurimad rapsikasvatajad on Hiina, Kanada,India, Saksamaa ja Prantsusmaa. Rapsi seemneid on 36–50% õli, mida kasutatakse toiduõlina (margariini, toidurasvade jms valmistamiseks) ning tehnilise õlina (diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide jms valmistamiseks). Varasemail sajandeil kasutati õlilampide põletusõlina ja hiina duši valmistamisel.
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel)
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks
skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata lahe äärsete külade elanikud saladuslikku haigusse, mille tagajärjel paljud hukkusid
Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johannes XXII ilmalikku muusikat tauniva läkituse, mis on erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva. Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus. 14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 )
2) rahvasterände algpõhjustajad - uute elupaikade otsimine, toidu leidmine, maavarade otsimine, huvi ümbritseva maailma vastu. 3) slaavlaste jagunemine: a. idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased b. lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid c. lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes elasid viimaseil sajandeil eKr ja meie ajaarvamise alguses Germaanias ning Lõuna-Skandinaavias. Nad jagunesid idagermaanlasteks (goodid, vandaalis jt.), läänegermaanlasteks (langobardid, anglid jt.) ja põhjagermaanlasteks. Neist hüimudest on kujunenud nüüdisaja germaani rahvad: sakslased, taanlased, rootslased, norralased jt. Goodid suundusid Lõuna-Rootsist Ida- Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule, sealt tungisid Rooma keisririigi aladele. Anglid suundusid Taanist
eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid
kohal (58000 elanikku). Terceiral asub rahvusvaheline lennujaam, mis täidab tsiviilkohustusi ning hõlmab sõjalisi vajadusi Terceirale endale kui ka Ameerika Õhujõudude baasile. Terceira oli 14.-15. sajandil oluline kaubandussõlm, kuna kaubalaevad Ameerikast ja Indiast peatusid just seal. Sellel perioodil oli saarel palju kulda, hõbedat, teemanteid ja vürtse, mis olid toodud teistel kontinentidelt, vääriskivide tõttu ründasid prantslased ja inglased saare rannikut neil sajandeil väga tihti. Aastal 1980 oli Terceiral maavärin, mis tegi suurt hävitustööd. Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja. 5 Pico Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit. Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi.
võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil. 4 Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba kapiteel on kõrgem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab äärmiselt plastiliselt raiutud karikakujuline stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta.
skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgistati XVI sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgistas Antonio Salieri 1791. aastal sublimaadiga (elavhõbekloriid) Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgistust põdesid maailmakuulsad teadlased C.Scheele, M.Faraday ja H.Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgistuse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ja arusaamatu ning seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danbury vabinaks. Elavhõbe mõjutab neerude ja seedeorganite tööd, kesknärvisüsteemi, südametegevust ja põhjustabhallutsinatsioone ja soodumust suitsiidile. 1953
rohkelt leitud savinõude killud. Peedu Kerikmägi oli esimene linnus Eestis, kus teostati ulatuslikumaid arheoloogilisi kaevamisi (1936 aastal H. Moora, A. Vassara ja E. Ariste juhatusel). Linnuse põhiliseks kasutusajaks on olnud I aastatuhande lõpusajandid. Linnus on maha jäetud XI sajandi paiku. Arvatavasti jäeti väike, kohaliku tähtsusega linnus maha, sest viimseil iseseisvusaja sajandeil kasutati ainult suuremaid ja tugevamaid kantse. Tahvel on informatiivne, ilusti kujundatud. 9. Elva jõe luhaniit. Niidud on puudeta või väheste puudega rohttaimedega kaetud alad. Algselt on sõna niit tulenenud tegusõnast "niitma" - seega on niidud niidetavad alad. Veel kolmekümnendatel aastatel olid luhaniidud aktiivses kasutuses. Suvel niidetud ja kuivatatud hein pandi kuhjadesse, mis taliteega ära viidi. Tekkelt jagunevad niidud algseteks ehk primaarseteks ja inimtekkelisteks ehk
(127) Veel 15. Saj lõpul võib Jean Molinet teatada, et ,,Roosiromaani" väljendid olid käibel üldlevinud vanasõnadena. (131) On silmatorkav ja ometi arusaadav, et õukond pooldab ülla truuduse ranget ideaali. (132) .... daamile, kes kaotab oma armastatu surma läbi, tuleb vähem kaasa tunda kui truudusetu kallima armukesele. (135) ... palverännakud olid armuseiklusteks väga populaarsed. (137) ... kombed ideaaliga sobitusid, on kahjuks vägagi harvad neil sajandeil.... (139) Oma olulisimas tähenduses on pastoraal midagi rohkemat kui üksnes kirjanduszanr. Siin pole tegu lamburielu lihtsate ja loomulike rõõmude kirjeldusega, vaid selle elu jäljendamisega; see on imitatio. Oli olemas fiktsioon, nagu kehastaks lamburielu armastuse häirimatut loomulikkust. Sinna taheti pageda kui mitte tegelikkuses, siis unistuses ometi. Ikka jälle pidi lamburielus olema ravivahendiks, et vabastada vaimne armastuse ülepaisutatud dogmatiseerimise ja
Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat* ehk suurt peret naist, lapsi, orje. Tema otsustas kõik ja ta otsuste üle polnud kellelegi kaevata. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Antiik Kreekas sai naine olla kas abielunaine, ori või siis hetäär* ehk vabade elukommetega haritud naine
Eesti esimesed ringvall-linnused rajati Lääne-Eestisse. Neil linnustel oli madal paest või raudkivist ümmargune või ovaalne vall. Kultuurkihti linnustelt enamasti ei ole leitud. Eelrooma rauaaja lõpus ehitati linnuseid ka Ida- ja Kagu-Eestisse. Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes. Viimastel sajandeil e.Kr. hakati Ojamaal, Ölandil, ja Ida-Rootsis kalmetesse taas relvi kaasa panema. Sama toimus ka Eestis. Eestist on tollest ajast leitud üks kaheteraline ja üks üheteraline raudmõõk ning suurte võitlusnugade tükke. Linnuste rajamine ja relvapanuste tegemine jäi siiski ajutiseks nähtuseks. Tolle aja ühiskonnas ebastabiilsust tekitanud põhjused pole praegu teada.
elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga (Hg(NO3)22H2O) loomanahkasid
linnas. Aegade rahunedes hakkasid läänimehed oma perega linnadest välja kolima ja mõisatesse asuma. Mõisate rajamisele andis hoogu üha suurenev viljanõudlus kodumaa linnades ja Lääne-Euroopas. Ühelt poolt saadi uusi mõisamaid kasutamata maade ülesharimise kaudu, teisalt võeti ära ka üksikute talude ja isegi tervete külade maid, mis tekitas kibestust maarahva seas. Mõisate laienedes järgnevail sajandeil muutusid need meie maaelu keskusteks. 14-15. sajandil oli Harjus-Virus mõisate keskmiseks suuruseks 12 adramaad, talu tavaline suurus oli üks adramaa. Adramaaks loeti ala, mida talupere suutis harida ühe hobuse ja adraga. Mõisnike kui läänimeeste maid haris talupoeg oma veoloomade ja riistadega. Suuremad linnused ehitati kindlusteks, mille ümber kujunesid linnad ( Tallinn, Tartu, Viljandi jt ). Nende kõrval ehitati Kesk-Euroopa eeskujul tihe
sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T
sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T
sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T
tegemist nn külakristlusega, siis tänapäeval on see uue paradigma uue vaimsusega seotud. E. Bailey 1974: Implitsiitne religioon saab nähtavaks pühendumise, eesmärkide ja huvide koondumise ning sellele vastava elulaadi näol. Implitsiitne religioon otsib rakendust, pühendumise võimalust, mille läbi ta saab nähtavaks. Bailey: religioon püsib, sest on inimestele loomuomane (neil on kalduvus uskuda). Kristluse domineerimise sajandeil realiseerus kalduvus kristluses, aga ei ole olemas implitsiitset kristlust või kaasasündinud kristlust (või budismi või islamit...) Kui vanad väljendusvahendid kaovad, otsitakse uusi. Inimeste religioosne kalduvus võib võtta veidraid vorme: see võib rakenduda näiteks rokk/popmuusikas, alternatiivmeditsii- nis, spordis,... - nendes võime näha religiooni (nt rockmuusika fännide seisukohalt). Implitsiitset religiooni kui tööriista ei kasutata religiooni uurimisel kuigi tihti.
sajandist sisuliselt aadelkonnale, seaduse jõu sai see küll alles Poola kuninga Zygmunt II Augusti Liivimaale antud privileegiga 1561. aastal ja seda kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega. Suurulukijaht jäi aadlike eesõiguseks ka järgmistel sajanditel. Väikeulukijahiski polnud talupoegadel enam palju võimalusi. Jäi vaid õigus küttida röövloomi 1664. aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses fikseeritud kohustus hukata kiskjad ja kullid ning oli lisatud, et ,,seda ei tohi teha kihvtiga". (Randveer 2004) 9
Neis kõneldi epideemilistest ja endeemilistest haigustest, nende seotusest kliima jms-ga. Vastavad käsitlused tulevatel sajanditel keskendusid kaasaja mõistes eeskätt nakkushaiguste temaatikale. Arutleti võimalike nakkusallikate ning vastumeetmete (karantiin, isoleerimine) üle. Keskaegses Euroopas intensiivistus vastav diskussioon pärast 14. sajandi keskpaiga katkupuhangut. Tasapisi hakkasid arutlustesse ilmuma käsitlused haigusühikutest (vt ptk 11). Ka järgnevail sajandeil keskendus epidemioloogia eeskätt nakkushaigustele. Arenes aga metoodiline pool. Alates 17. ja 18. sajandist hakkas tekkima haigusstatistika, st sünni- ja surmameetrika aga ka andmete kogumine laste suremuse ning nakkusahigustesse suremuse kohta. Meditsiiniajaloo kontekstis räägitakse sel puhul inglasest nimega John Graunt (1620- 1674), kes avaldas uurimuse pealkirjaga Natural and Political Observations (1662), milles analüüsis Londoni surmameetrikat (Bills of Mortality)
16. sajandi Mükeene ülikuhauad (hiljem rajatud lossi alal paiknev nn hauaring A ja veidi varasem hauaring B eelmisest pisut eemal). Rikkalike hauapanuste hulgas oli arvukalt võõrast päritolu luksusemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis näitavad toonaste ülikute tihedaid sidemeid Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis-Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud tõendavad, et neil sajandeil Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatlidele. Toonaste mükeenlaste etnilise kuuluvuse kohta otseseid tõendeid pole, kuid ei näi kahtlust, et tegu oli kreeklaste esivanematega. Kiire areng ja tugev Kreeta mõju jätkusid 15. sajandil. Just sel ajal vallutasid kreeklased Knossose ja võtsid kasutusele lineaarkirja B. Tõenäoliselt kujundasid minoilised mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. 14. sajandist alates esile kerkinud,
annaabi.ee 
