Teadus ja tehnika Sissejuhatus • 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. • Avastati rõntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala • Tuumaajastu • Dmitri Mendelejev Max Karl Ernst Ludwig Planck • Sündis 1858. aastal Kieli linnas Põhja-Saksamaal. • 1878. aastal lõpetas ta Müncheni ülikooli • 1900. aastal jõudis Saksa füüsik otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Aatomi ehituse selgitamine • 1897. Aastal avastas inglane Joseph Thomson elektroni, • 1911. Aastal esitas teine inglane, Ernest Rutherford, planetaarse aatomimudeli, • 1913. Aastal valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. Tähtsamad leiutised • Louis Pasteur • Sigmund Freud • Guglielmo Marconi • Albert Einstein AUTO LEIUTAMINE • 19. sajandi lõpul sündis auto • Henry Ford – auto leiutaja Ford Model T Kasutatud kirjandus • http://fyysika.word...
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
MOE ARENG 20.SAJAN DIL Getter Anett Arro TUNTUMAD MOELOOJAD CHANEL DIOR YSL RALPH CALVIN VERSACE MIUCCIA LAUREN KLEIN PRADA Päritolu Prantsusmaa Prantsus Prantsusmaa Itaalia USA Itaalia Itaalia maa maa Algus 1909 1946 1962 1946 1968 1978 1913 aasta AASTAD 19001910 Naiselik ja graatsiline aeg Palju ühist 18.sajandi moega Ideaaliks küps naine S-figuur Lapsed korsettides Valitses karusnahk Prossid, kõrvarõnged ja rinnaesisele kinnitatud kell. AASTAD 19101920 I maailmasõda (1914-1918) muutis naiste moodi. Kleidid ulatusid põlvedeni Hobble skirt Chaneli idee – lihtsus lööb! Spordirõivad Hobble skirt AASTAD 19201930 Vabal...
Rahvaarv 142 008 800 inimest Tihedus 8,5 in/ km2 Demograafiline kriis Pindala 17 075 200 km2 Suurim maailmas Hõlmab 11 ajavööndit Keel Vene keel Vabariikides kohalikud keeled Riigikord Föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea president. Kahekojaline parlament: Riigituuma ja Föderatsiooninõukogu. Venemaa valimised pärinevad 20. sajan 90 datest ning on alles välja kujunemas. Venemaad peetakse mittevabaks riigiks. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Rahaühik Rahaühik on vene rubla ( RUB ). President Venemaa presidendivalimised toimusid 2. märtsil 2008.aastal. Dmitri Anatoljevits Medvedev Vannutati ametisse 7. mail 2008. Kogus 70,28% häältest. Vladimir Putin toetas Medvedevit presidendiks kanditeerimisel.
ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks (õppida: õpin = VV) 4.Kui sõna ei ole LV, siis määran sõnavormide välted lamp III lambi II VV rutata II ruttan III VV kass III kassi II VV mängida III mängin II VV tõke II tõkke III VV vaadata II vaatan III VV
-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed
õpilastele, kelle ideaaliks oli bodhis attva, inimene, kes olles saavut a n u d nirvaa n a, ei lähe sinna vaid valib taas ümbers ü n d ide tee, et aidata endas t nõrgemaid nirvaa n a s s e. Seetõtt u nimetat a k s e hinajaa n a t kitsaks teeks (väike ratas), mahaja a n a t laiaks teek (suur ratas). Teise seisuko h a järgi tekkis mahaja a n a hiljem, alles 1. sajan dil AD, sest metafü ü s iline Budd h a õpetus oli lihtra hvale arus a a m a t u . Rahvale on vaja jumalaid. Hakati looma Buddh a kujusid ja rajam a templeid. Budd h a k õrvale ilmusid brah m a a n i d e jumalad (hiljem teiste rahvas te jumalad, kuh u budis m jõudis) tohut u hulk jumalaid, nende kõrval veel bodhis attvade kujud. Ka
Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan lumepimedus", ,,Tuhkatriinumäng", Arvo Valton luules. Kerkis esile realistlik isik ,,Kaheksa jaapanlannat", Mati Unt ,,Võlg", noorsoo lemmikuks sai Mati Unt
Ülesanded: Ajalugu 5 Kunst Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui oskame arvata. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asu- vat põldu. Soomes esineb Moisio kohanimena sageli seal, kus on olnud ürgne asustus või paikkonna vanim talu. Arvatavasti nimetati mõisateks muinasajal eesti vanemate väljaspool küla asunud suurtalusid. 13. sajan- dil, muistse vabaduse kaotamise järel, kandus see nimetus üle uute maahärrade poolt vasallidele läänistatud valdustele. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/teave/ajalugu_tekkimine1.html http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19240406.2.26# Angerja linnus oli tüüpiline kindlustatud mõisamaja, üks vanemaid omataolisi Harjumaal, rajatud 15. sajandi alguses.
raskeid vihmapilvi vajus singudes sinisalusta. üle metsa, ligi maad. Kes see katab katuse Otse meie akna taha peidab põllupeenareida? pani ühe otsa maha Kes elab ilma piimata, vikerkaar. kasvab kaevuveeta mesilane linnukene, see elab ilma piimata, SADU LAULAB kasvab kaevuveeta. Milvi Panga Sajan, sajan sajakaupa KÜLM sulle kaela hüvakaupa. Juhan Liiv Vahel valan oavarrest, Mets härmatises surnuvaik, läbi laiast linnuparvest. koit idas veripunane. Vahel krahman piksemaalt Õhk kristallisid pisardab, kaasa jupi vikerkaart. Õhk põhjast tuleleil on see! Siis kui enda uduks teen Loom koiduvalgel kisendab, kerkib seene järel seen. Hunt, põder, metskits ägavad.
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna.
käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajan 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu, Et läheneks ju kord see võrratu Batist- ja pitsivaht. Kui valge vaha Sul läigib ihu. Maitsen sooja naha Siidisiledust ja, nagu õlmepuu Kõik helbed kevad-tormi, sama ju ma sajan suudlusi su pääle maha. ,,Sinises tualetis daam" Marie Under oli Siuru printsess. Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine Underi ja Adsoni kudrutamine, millele laviinina lisandus mõlema poeedi sules ilutsevad armastusluuletused. Följetinis kirjeldab Gailit üht tavalist karnevali, kus teiste hulga tantsib ka Marie Under oma paaziga. ,,Vaatlen poetessi huvitusega. Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale.
(15 laulu koolieelsetele lastele. 1975. Lk 27) M. Pullerits "Küll on hea" Küll on hea siis kui paistab päike. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 30) Lauldakse ja liigutakse laulu rütmis läbisegi mööda ruumi ringi ja plaksutatakse kaasa. E. Esop "Vihmalaul" Tip-tip-tip-tip tipuliseks, täp-täp-täp-täp täpuliseks teen ma majad, teen ma rajad. 30 Õpetajaraamat Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Ja kui õue tuled sina, märjaks teen ma sinu nina. Laul sobib ka hääldamisharjutuseks ja sõrmemänguks. Lapsed puudutavad rütmis iga sõrmega pöialt. J. Liiv, L. Kõlar "Lumehelbeke" Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga
olevale abimaterjalile, uuenduste allalaadimine, tagasiside toot- jale ja versiooniinfo (About. . . ). Versiooniinfo aken on võrdle- Joonis 65. Versiooniinfo aken misi standardne, sisaldades tunnuspilti, versiooni täpset numb- rit ning tihti ka viidet programmi loojatele (nimepidi). 1 Frequently asked questions 48 KKK on formaadina üsna vana, pärinedes vähemalt 17. sajan- dist. Võrgus on KKK välja kasvanud teadlike kasutajate tüdi- musest teatud küsimustele ikka ja jälle samu õigeid vastuseid anda. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus foorumisse sellise küsimuse postitamist, mille vastus esineb KKK-s, loetak- se halvaks tooniks (netiketi vastu eksimiseks). Ise KKK koosta- misel tuleks toodet kõigepealt vaadelda tavakasutaja ,,silmaga" ning vajadusel täiendada tõepoolest korduma kippuvate küsi- mustega.
Kloostrid polnud mitte maal, vaid linnades, keset elu. Dominiiklased olid seotud ka tihedalt inkvisitsiooni läbi viimisega, kuigi ordu ei pidanud ametlikult oma ülesandeks. Hiljem, nagu see reformordude puhul tavaline, on toimunud tugevam seostumine ilmaliku maailmaga. Sellel pinnal on 14-15 sajandil toimunud jagunemine konventuaalid, kes suhtusid ordureeglitesse leebemalt ja observandid, kes nõudsid rangemat kinnipidamist askeesireeglitest. 13. sajan tekkis dominiiklaste kirikute juurde mariaanlikud vennaskonnad, kes asutas eriliselt Neitsi Maarjat. Riietus: Koosneb valgest tuunikast ja valgest vööst, valgest skapulaarist ja valgest kapuutsist. Selle peale kantakse musta kapuutsiga musta lahtist mantlit. Aquino Thomas oli samuti dominikaanlane (peetakse suurimaks keskaegseks filosoofiks ja teoloogiks). Lõi Aristotelese filosoofia ja kristliku teoloogia sünteesi. Tema usutõdede käsitlust nimetatakse tomismiks.
lasem kui on seda olnud tehnoloogiline kultuur. Teaduse olemasolu inimühiskonnas on nö. etteval- mistus tulnukate ajastule planeet Maale. Selles mõttes oligi keskaja periood, mis kestis lausa peaae- gu tuhat aastat, viimane, sest sellele järgnes teaduse areng, mida võib vaadelda ka kui ärkamisaega. Hakkas üha rohkem kaduma vana maailmapilt loodusest, mis kestis ühiskonnas aasta tuhandeid. Religioossne maailmapilt asendus üha rohkem teadusliku maailmavaatega, mis kestis samuti sajan- 30 deid kuni tänase päevani. Tulnukad ei soovi inimarengusse otseselt sekkuda, kuigi paljud seda sooviksid. Nad soovivad meie maailma muuta vargsi. Teaduse edusammud on tegelikult üks nende tegevuste ilminguid inimühiskonnas. Loomulikult on ka inimesed aidanud kaasa inimarengu tõstmi- seks. Tulnukate tegevusi planeedil Maa inimesed seda ise ei teagi. Et tulnukate saabumine Maale ei
lasem kui on seda olnud tehnoloogiline kultuur. Teaduse olemasolu inimühiskonnas on nö. etteval- mistus tulnukate ajastule planeet Maale. Selles mõttes oligi keskaja periood, mis kestis lausa peaae- gu tuhat aastat, viimane, sest sellele järgnes teaduse areng, mida võib vaadelda ka kui ärkamisaega. Hakkas üha rohkem kaduma vana maailmapilt loodusest, mis kestis ühiskonnas aasta tuhandeid. Religioossne maailmapilt asendus üha rohkem teadusliku maailmavaatega, mis kestis samuti sajan- deid kuni tänase päevani. Tulnukad ei soovi inimarengusse otseselt sekkuda, kuigi paljud seda sooviksid. Nad soovivad meie maailma muuta vargsi. Teaduse edusammud on tegelikult üks nende tegevuste ilminguid inimühiskonnas. Loomulikult on ka inimesed aidanud kaasa inimarengu tõstmi- seks. Tulnukate tegevusi planeedil Maa inimesed seda ise ei teagi. Et tulnukate saabumine Maale ei oleks nii suur trastiline üleminek ühelt evolutsiooni astmest teise, eelneb sellele teaduse areng. Ja
lasem kui on seda olnud tehnoloogiline kultuur. Teaduse olemasolu inimühiskonnas on nö. etteval- mistus tulnukate ajastule planeet Maale. Selles mõttes oligi keskaja periood, mis kestis lausa peaae- gu tuhat aastat, viimane, sest sellele järgnes teaduse areng, mida võib vaadelda ka kui ärkamisaega. Hakkas üha rohkem kaduma vana maailmapilt loodusest, mis kestis ühiskonnas aasta tuhandeid. Religioossne maailmapilt asendus üha rohkem teadusliku maailmavaatega, mis kestis samuti sajan- deid – kuni tänase päevani. Tulnukad ei soovi inimarengusse otseselt sekkuda, kuigi paljud seda sooviksid. Nad soovivad meie maailma muuta vargsi. Teaduse edusammud on tegelikult üks nende tegevuste ilminguid inimühiskonnas. Loomulikult on ka inimesed aidanud kaasa inimarengu tõstmi- seks. Tulnukate tegevusi planeedil Maa inimesed seda ise ei teagi. Et tulnukate saabumine Maale ei oleks nii suur trastiline üleminek ühelt evolutsiooni astmest teise, eelneb sellele teaduse areng. Ja
annaabi.ee 
