Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim
põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga
4 11.0 Halifax -5.8 -6.0 -1.7 3.6 9.4 14.7 18.3 18.1 13.8 8.5 3.2 -3.0 Charlotteto -7.2 -7.5 -3.0 2.7 9.2 14.8 18.8 18.4 14.0 8.6 3.1 -3.6 wn St. John's -4.0 -4.6 -2.0 1.8 6.4 11.3 15.8 15.6 11.8 7.3 3.3 -1.4 Fredericton -9.6 -8.5 -2.5 4.0 10.8 16.2 19.3 18.3 13.0 7.3 1.2 -6.6 Temperatuur ja sajuhulk Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika
esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Leetmuldade peamise kihi moodustab kõduhorisont. Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes
Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad · Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) so liitumine hapnikuga (+O2 ) · Hüdratatsioon vee liitumine mineraali koostisse · Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib huumushorisont. Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. · Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. · Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. Mullatekketegurid KLIIMA
Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise horisont (A) on vaevumärgatav. Sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim. Kuivad mullad on heleda
kasvukohatüüp näitab mulla headust. tulemusena viiakse lämmastik anaeroobsetes aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, tingimustes üle molekulaarseks (N2) või Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi happelistes muldades lämmastikoksiidiks perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, kasvukohatüüp. (NO2), mis lenduvad ja põhjustavad suurt mis esineb Eesti tingimustes. Taimejäänuste lämmastikukadu mullast. lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning Ligniin laguneb kõige laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg
7.Mõisted: igikelts- aasta ringi jääs olev maa. Parasvööde metsad 1.Asend Põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Okasmetsad: kõige suurema pindalaga loodusvöönd. 2. Kliima: Sademed 500-750mm. Okasmetsad: Parasvõõtme külmemas osas. Lehtmetsad: Parasvõõtme soojemad ja niiskemad osas. 3.Mullastik: Okasmetsad: Leetmullad. Leetumine on mulla kujunemiseprotsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavale. Väheviljakad. Lehtmetsad: Pruunmullad, keskmise viljakusega. Taime lehed kõdunevad. 4.Taimestik: Okasmetsad: Kahtesuguseid- tumetaiga ja heletaiga. Siberi seedermänd, kuusk, lehis, mänd, pohl, samblikud. Lehtmetsad: amuuri korgipuu, amuuri pärn,, kask, paju, haab, vaher, saar Kultuurtaimed: rukis, kaer, kartul, lina, nisu, suhkrupeet 5.Loomastik Okasmetsad: põder, pruunkaru, kobras, ilves, ameerika naarits, skunk, orav, valgejänes, kobras, ahm.
Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. 4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku
Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. 4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku
mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele org aine muundumised mullas mulla pinnale ja mukda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. organiiilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks peamised esmased org aine lagundajad on bakterid ja seened 13. Humifikatsioon. Humifikatsioon-huumuse tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, mis esineb eesti tingimustes, taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning lasuvva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 14. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. mulla orgaanilise aine pakutavad ‘'hüved'' bioloogilised: energia allikas (C), toiteelemendid(N,P,S) füüsikalised: struktuursus, veehoiuvõime, soojusrežiim
Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha. *Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. *Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine,
väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad looded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda koguni neljakorruselise maja kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. 7 Tiiu Taplas 1.3.3 Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. 1.3.4 Loodusvarad Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade
..6 t/ha orgaanilist kuivainet aastas ning mullaviljakuse säilitamiseks on vaja kasutada ka muid orgaanilisi väetisi (haljasväetisi, orgaanilistest jäätmetest valmistatud komposti vm), mis omakorda suurendavad mineraalväetiste toimet. Eriti tõhus orgaaniline väetis on hästikõdunenud kompost, sest sellega viiakse mulda juba valmis huumust. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, mis esineb Eesti tingimustes. Taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas
kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, mis esineb Eesti tingimustes. Taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. Savi- ja liivsavimuldades, kus
vesinikust ja heeliumist, mis aga oma kerguse tõttu Päikesetuule poolt minema puhuti. Atmosfääris puudus vaba hapnik. Tolleaegne atmosfäär ei neelanud osoonikihi puudumise tõttu ultraviolettkiirgust. Algul sai vesi olla üksnes õhus. Kuumalt maapinnalt aurustus vesi kiiresti. Veel hiljem ookeani vesi pidevalt kees. Normaalne hüdroloogiline tsükkel läks käima alles ookeani keemise lõppedes. Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi. Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat.
1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust
fosfori ja kaaliumi sisaldusest, mis on suurem viljakatel muldadel. Mullas on taimedele kättesaadava lämmastiku sisaldus ca. 0,004%. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastavate lämmastikuühendite allikates mullas on: a) orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumlämmastiku ühendid b) õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. c) sademeteveega mulda sattuv lämmastik. d) orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. e) Mineraalväetistega antav lämmastik Lämmastik on mullas väga kergesti lenduv ja väljaleostuv seetõttu tuleb lämmastikuga väetades jääda etteantud normi piiresse. 2. Fosfor (P) Fosforit sisaldab taimes nukleontiinhapped, fermendid, vitamiinid, hormoonid jt. tähtsad taimekasvu mõjutavad ühendid. Eesti muldades on taimedele kättesaadava fosfori sisaldus 0,002% (s.o
· enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. .Ferralliitmuld · Ekvatoriaalsed vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont; · sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune; · väheviljakad. 2. Metsandus. Metsamajandus. Metsatööstus. Metsamajandus tegeleb metsade hooldamise ja taastamisega, metsatööstus raiega. Metsatööstusest liigub puit kas saetööstusesse, vineeri-, paberi- või mööblitööstusesse. Arengumaad: Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine),
..90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada võib kahte liiki mikroorganisme: a. sümbiootilised — elunevad liblikõieliste taimede juurtel mügarbakteritena ja võivad siduda aastas lämmastikku 50...200kg/ha, b. mullas vabalt elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad), millised võivad siduda õhulämmastikku aastas kuni 50kg/ha, 3. sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik, mis tekib elektrilahendusel (äike, virmalised) – 10...15kg/ha aastas, 4. orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik, kusjuures tuleb arvestada, et 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga viiakse mulda keskmiselt 5kg lämmastikku, millest 25% omastavad taimed I aastal. Ülejäänud lämmastik muutub taimedele omastatavaks 2...3 aastal ja avaldub järelmõjuna. 5. mineraalväetistega mulda antav lämmastik, kusjuures tuleks arvestada eelnevalt
· üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. Ferralliitmuld · Ekvatoriaalsed vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont; · sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune; · väheviljakad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e üüristus on tuule (deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad
veevool; pinnavee sissevool; põhjavesi; taimestik; meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel; ehitamisel; hooldusel. 33)Millised on kraavi deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsiooni põhiliigid on: 1.voolusängi uhtumine- seda põhjustab lubatava max. voolukiiruse ületamine. Nõlvade ülemine osa variseb ja selle tagajärjel kogu kraavisäng deformeerub 2.nõlva uhtumine pinna- ja sademeteveega- selle tagajärjel tekivad nõlvadesse nn. erosioonirennid. Nõlvadelt ära kantud erosiooniproduktid ladestuvad kraavi põhjas 3.nõlvapinna voolamine- see hakkab voolama siis kui nõlva pindmine kiht muutub ebapüsivaks ja voolab kraavi põhja 4.nõlva voolamine- selle tagajärjel muutub nõlva pinnas ebapüsivaks sügavamalt, kui eelmise def. liigi korral 5.nõlva libisemine- pinnas paigutub ümber mööda kõverpinda 6
Siin tuleb eristada kahte gruppi mikroorganisme: a)sümbiootilised mikroorganismid (liblikõieliste taimede sümbioos mügarbakteritega) seovad vaba õhulämmastikku suurtes kogustes ja pärast peremeestaime saagi koristamist võivad jätta mulda lämmastikku ca 50...200 kg/ha; b)vabalt mullas elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad) võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha kohta; III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik, mis tekib elektrilahendustel sünteesitud NO2 ja vihmavee ühinemisel saadud lämmastikhappe mahasadamisel sademetega. Sel teel koguneb mulda igal aastal 2...5 (10) kg nitraatlämmastikku hektari kohta. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik, kusjuures võib arvestada, et 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga viiakse mulda keskmiselt 5 kg lämmastikku, millest ca 25 %, s.o. 1,25 kg on taimede poolt esimesel aastal omastatav. V
ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga segavad loomad mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja moodustub kõdu, millest tekib huumus. Puud ammutavad oma juurtega mineraalaineid sügavatest mullakihtidest. Varisega satuvad need ained mullapinnale ja ülemistese mullakihtidesse. Nii rikastab mets ülemisi mullakihte toitainetega, millest osa kasutab ära taimestik, osa uhutakse aga sademeteveega uuesti alumistesse mullakihtidesse. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Teatud osa orgaanilisest ainest satub mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Rohkesti varist annavad ka alusmets ja -taimestik. Sarapuu alusmets võib 14 aasta
annaabi.ee 
