keeta noorendava joogi ja kolmandaks ta ässitab Fausti Margaritaga sebima. · Millised kolm ohvrit toob Margareti ja Fausti armastus? Margareti ema, Margareti vend ja Fausti ja Margareti ühine laps. · Miks see teos on aegumatu? sellepärast, et inimene on siiamaani nõrk, tehakse enesetappe ja siiamaani on suurimateks probleemideks headuse ja kurjuse vahelised võitlused. · Mis seos on nendel asjadel Fausti teosega ehtelaegas(Faust laseb saatanal Margaretile viia ehtelaeka kappi), kaevul kuuldud külajutt(Kaevul kuuldi kuidas ühest naisest väga inetult taga räägiti)
see, et nad oli sama vanused ja nad mõlemad kirjutasid oma tipp teose sellel ajahetkel ja ka see, et nende teoseid ei tahetud rahvale esitada. Saatan õpetab inimest tundama rõõmu elu lihtsatest pisiasjadest. Samas on ta ülimalt silmakirjalik, sest ta teab, et õnnelikuks nii ei saa. Kuradi põhiomaduseks osutub omakasupüüdlikkus. Lugeja teab ise kõige paremini, kas teoses on suurem osa Saatanal või Jumala, kuna iga inimene näeb ja usub just seda mida tema ise tahab ja on võimatu teiste eest ära otsutada, mida raamtus kindalt tahetakse öelda.
lõbustustest, siis saab temast Saatana teener allilmas, kui läheb vastupidi, siis on Mefistofeles tema teener. Kuna Faust on kindel, et talle ei valmista miski naudingut, võtab ta Mefistofelese pakkumise vastu. Leping kinnitatakse kolme veretilgaga. Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt õllekeldrisse lõbusate tudengite juurde. Pidutsemine ja joomine ei paku aga Faustile mingit rõõmu. Seejärel tuleb Saatanal mõte Faust nõiajoogi abil noorendada. Noor Faust kohtub Margaretaga ja armub. Naine on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil armastatu südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margareta armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margareta kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle
perekonda või hoopiski alamklassi kuuluvat vahtkondlast Horatiot? Sündmused said alguse sellest kui Hamleti isa suri kahtlastel asjaoludel. Paari kuu möödudes, abiellus Hamleti ema kuninganna vana kuninga venna Claudiusega. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel saatuslikult õhtul, nähes oma isa vaimu, sai ta teada pöörase uudise. Kuid kahtlustavalt mõtles ta ,, Vaim, keda nägin, võis saatan olla; saatanal on võime ka meeldiv kuju võtta." Tahtis ta ikkagi vaimu juttu uskuda. Inimese hing on kord selline kui ta ei ole rahu leidnud teis poolsuses, tahab ta end taas ilmutada maises maailmas, et rahu leida. Siit tulid ka noore printsi kahtlustused. Ta teadis, et ta peab midagi ette võtma kuid mida? Shakespear on tulnud kavala idee peale, hulluse. "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Pöörased inimesed teevad enese teadmata
ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Wagneril oli aga elumõte olemas, Wagner ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Ilma Wagnerita ei oleks tõestust Jumalale, et Saatanal on õigus kihlveos Jumalaga. See on Wagneri osatähtsus teoses. Wagner oli see, kes veenas Fausti, et puudlis pole inimesekuju, vaimu. 10) Miks pole Margarete ja Fausti suhetes võimalik õnnelik lõpp? Margarete ja Fausti suhetes pole võimalik õnnelik lõpp sellepärast, et Margarete läheb hulluks peale vangi sattumist nende ühise lapse tapmise tõttu. Hiljem, kui Faust külastab Margaretet vanglas, ei tunne Margarete Fausti ära ja lükkab tagasi viimase põgenemisplaanid
Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei pruugi olla alati nii, nagu arvatakse, ei oleks tekitanud skandaali trammiga sõitvast kassist või ilmuvast- kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga? Nimelt sellepärast et lihtsameelsed surelikud lähevad paanikasse, sulgevad silmad tõe ees, karjuvad
läbi piiluva näona (paganate kirikussemeelitamiseks. Suust ja näost võrsuvad oksad viitavad ka jumalikkusele). Draakoni või keelt näitava, õrritava sarvilise olendina kujutatakse reeglina Saatanit. Põhjus, miks kurjust tohtis kujutada nii fantaasiarikkalt ja mitmekõlgselt võis peituda selles, et jumalasõna kinnitusel teati kurjusel ja Saatanal olevat võimet muuta kuju ja võtta ükskõik missugust vormi. Ent kui heita hetkeks kõrvale kogu see keerukas, läbi aegade muutlik ja ülilaialdaselt tõlgendavat ning üleanalüüsitav sümboolika, siis ei saa üle ega ümber ühest lihtsast faktist: ka tolleaja kunstnikel oli vajadus eneseväljendamiseks ja oma fantaasia rakendamiseks ning tänapäeval sümboliseerivadki gooti groteskid meie jaoks ennekõike
Ta on vahepeal rikkaks saanud, tuleb nüüd tagasi ja kogu maailm saab tunda tema piiritut vihkamist. Heathcliffi kättemaksu ei peata miski. Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki
Ülevaade loomingust ''Must pori näkku'' 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku". Mihkel Raud on ligi 30 aastat mänginud erinevates Eesti bändides. Tema raamat "Musta pori näkku" on aus, brutaalne, naljakas, ropp, traagiline, lõbus ja dramaatiline rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid. Siin on tõestisündinud lood ning siin on uskumatud kuulujutud. Ja kuskil selle kõige keskel on saatanal kitarri häälestada palunud noor muusik, kes läbi armutute pummelungide, paljaste naiste kiretute kallistuste ja piinavate deliiriumite oma tõeni jõuab. Mihkel Raua uus romaan "Sinine on sinu taevas" Välja anti 8. Jaanuaril 2010.aastal. Raamatust kuulus lause ''Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina.'' Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke sokeerib ootamatu terrorilaine
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur.
Marta soovitab seda emale mitte näidata: ,,Milleks papi kukrut täita?" Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta. Saatan lubab selle ülesande täitmiseks tuua üthe oma tuttavat, kes teeb dokumendi ära. Ta palub, et kohal viibiks ka Margareta. Nad leppisid kokku, et saavad kokku õhtul maja taga. Tänav Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees. Aed Fausti ja Margareta esimene kohtumine
Ta ei ole sugugi mitte kurjuse, pimeduse ja kõige halva kehastus ning inimeste pahategude meelitaja. Pigem meenutab ta kohtumõistjat, kes karistab patuseid, tehes neid narrideks, ja paneb inimesi mõtlema oma senise tühisuse üle. Tema ja ta kaaskonna ohvriteks satuvad pugejalikud, valelikud, ahned ja edevad karjeristid, kes hoolivad vaid iseendist. Oskuslikult kasutatakse ära nende inimlikke nõrkusi ja nii leiavad nad oma teenitud palga. Professor Wolandi kuju võtnud Saatanal on ka inimlik külg olemas. Temast jääb mulje kui vanast väsinud mehest, kes on paljunäinud ja tark ning peab tõdema, et siin päikese all pole mitte midagi uut- inimesed ei muutu kunagi. See-eest on tüüpilisem piibli Kurat Mefistofeles Goethe "Faustis", kelle peamiseks eesmärgiks näib olevat hukutada ja seejärel endale saada inimhingi. Ta on oma ohvriks valinud targa ja haritud Fausti, kes otsib oma elus tõde. Ta on läbi uurinud kõik teadused, kuid pidanud nendes pettuma
teotamise eest. Joosia oli Juuda kuningas. Ta luges Jumala seaduseraamatu ette, mis inimesed olid juba unustanud. Tema valitsusajal olid kõik inimesed ustavad Jumalale. Prohvet Jeremija andis inimestele edasi Jumala sõnumeid, kuid ta sattus inimeste pilkealuseks. Baaruk pani kirja kõik, mida ta prohvet Jeremijalt kuulis ning luges siis selle ette Juuda rahvale. Iiob oli jumalakartlik ja väga rikas mees. Ta oli laitmatu, õilis ja õiglane inimene. Jumal lubas saatanal Iiobi laostada, et teada saada, kas ta on Jumalale ustav. Seda ta ka oli ja Jumal andis Iiobile kõik tagasi. Prohvatid: Joel, Joona, Aamos, Hoosea, Jesaja, Miika, Stefanja, Nahun, Jeremija, Habakuk, Obadja, Taaniel, Hesekiel, Haggai, Sakarja ja Malakia. Prohvet Jesaja rääkis Jeesus Kristusest. Ta kutsus rahvast lootma Jumalale. Prohvet Hoosea püüdis Iisraeli rahvast uuesti panna uskuma Jumalasse ja lõpetada pattude tegemine.
Marta soovitab seda emale mitte näidata: „Milleks papi kukrut täita?” Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta. Saatan lubab selle ülesande täitmiseks tuua üthe oma tuttavat, kes teeb dokumendi ära. Ta palub, et kohal viibiks ka Margareta. Nad leppisid kokku, et saavad kokku õhtul maja taga. Tänav Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees. Aed Fausti ja Margareta esimene kohtumine
Sissejuhatavaks pildiks on ürgmere kohal lendav veelind. Muna kui varjatud elujõu, ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega . Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Eesti “Loomislaulu” järgi munes sinikirja linnuke kuldsesse pöösasse munad, mis ta hiljem laiali pillutab. Nendest poegadest saavad taevakehad: päike, kuu ja täht.
kui seda muuta taheti. Keskajal usuti, et maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Aga hea ja kuri ei ole võrdsed jõud: headust kehastab kõikvõimas Jumal, kurjust aga saatan, kelle nimi on Lucifer. Ta oli pagendatud ingel. Saatan elas põrgus ja Jumala elupaik oli taevases paradiisis. Saatanal oli ka käsilasi, keda kutsuti deemoniteks. Patt oli jumalale meelevastane tegu, mida teha ei tohitnud. Keskajal peeti oluliseks seda, mis saab pärast surma. Need, kes olid olnud oma eluajal vooruslikud ja ausad ootas paradiis, kurje ja patuseid inimesi aga piinlemine põrgus. Arvati, et erinevalt elust on piinad põrgus ja mõnu paradiisis igavene. Neid, kes küll patustasid, kuid polnud end veel siiski täiesti kurjusele ära andnud, ootas puhastustuli.
et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. 2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani
.. aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata ... aeg vaikida ja aeg rääkida ... aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!" Sagedasti osundatud piiblilõik, mis juhatab inimest oma toimingute tasakaalukale ja harmoonilisele korraldamisele. 15. Iiobi kannatus Tõsine ja jumalakartlik mees uutsist, kes Vana Testamendi Iiobi raamatu järgi pidi üle elama hulga õnnetusi, kui Jumal otsustas proovida tema usu tugevust, lastes Saatanal teda kiusata. Hoolimata kõikidest teenimatutest nuhtlustest, jäi Iiob oma usus kindlaks. Hiljem õnnistas Jumal Iiobit ja tasus talle tema vaevade eest mitmekordselt. > Murdumatu hingejõud hädade ja õnnetuste kiuste. 16. Ismael Piibli Aabrahami ja Saara ümmardaja Haagari poeg. Kui Saara sünnitas ise Aabrahamile poja, nõudis ta, et Haagar ja Ismael kihutataks Aabrahami kojast minema. Haagar ja Ismael ekslesid BeerSeba
luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Munadest sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest
Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne
demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?) · Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid · Selles kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalind asendati hiljem jumalatega, müüt on sarnane, kõikjal vesi, jumal otsustab maa luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua, millest hakkab maa kasvama. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv
deemonlik paarimees. Sissejuhatavaks pildiks on ürgmere kohal lendav veelind. Muna kui varjatud elujõu, ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu mu nast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad,
arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei pruugi olla alati nii, nagu arvatakse, ei oleks tekitanud skandaali trammiga sõitvast kassist või ilmuvast-kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga? Nimelt sellepärast et lihtsameelsed surelikud lähevad paanikasse, sulgevad
vaenulikult. Igal inimesel oli maailmas oma kindel, Jumalast seatud koht ja ülesanne. Kogu ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. (piletpunkt nr 6) Keskajal usuti, et maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Aga hea ja uri ei ole võrdsed jõud: headust kehastab kõikvõimas Jumal, kurjust aga saatan. Saatana nimi oli Lucifer. Ta oli endine ingel, kelle jumal oli sõnakuulmatuse pärast paradiisist minema kihutanud. Saatana päriskodu oli kusagil sügavas maapõues põrgus. Saatanal usuti olevat ka palju käsilasi deemoneid. Arvati, et ta värbab endale abilisi ka inimeste seast. Ennast saatana teenistusse andnud inimest peeti nõiaks. Usuti, et saatan üritab kõigest väest inimesi jumala ja headuse juurest eemale patuteele meelitada. Patt oli halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Iga inimene pidi seega valima hea ja kurja, Jumala ja saatana vahel. Patt võis tunduda meeldiva ja ahvatlevana, kuid pärast surma tuli selle eest rängalt tasuda
Kristlik kirik mõtles need välja vaid selleks, et oma liikmetesse süütunnet sisendada. Kristlik kirik teab ka ise väga hästi, et neist pattudest hoidumine on võimatu kuna niinimetatud patud on tegelikult toimingud ja tunded, mis meile inimliku loomuse tõttu on väga tavapärased. Pärast nende pattude vältimatut tegemist kasutatakse rahaannetusi kirikule jumala ,,määrimiseks" ja altkäemaksuna koguduse liikme südametunnistuspiina leevendamiseks. Saatanal poe ealeski vaja läinud reegliraamatuid, sest vitaalsed loodusjõud on alati hoidnud inimest patusena ning valmina säästma iseend ja oma tundeid. Siiski on püütud kõigutada tema meelerahu tema hinge päästmiseks, mis on selgeks näiteks selle kohta, kui väärkasutatud on väljend järeleandmine ja sundus tänapäeval. Loomulikult on seksuaalne aktiivsus satanismis soositav, kuid on ilmselge, et nii palju ruumi antakse sellele kirjanduses just oma seisukohtade südi kaitsmise eest
Jättes kõrvale muud aspektid , tekib küsimus kasvõi sellelt pinnalt, et kui loogiline ikkagi on eeldada kõige sisaldumist Jumalas. Kui Jahves eneses sisaldus algusest peale Kuri ehk Saatan, siis Iiobi raamatu raamjutustuse algul rääkis ta iseendaga. See on Jungi psühhoteraapia kohaselt väga soovitatav tegevus. Probleem on aga selles, et kui Jung soovib mõned Iiobi raamatu tegelased paigutada Jahve`sse sisse, siis tekib küsimus - mille alusel ta neid tegelasi valib? Saatanal oli raamjutustuse algul selge omaette identiteet ja Iiobil samuti. Miks siis valida Jahve üheks aspektiks Saatan, kuid mitte Iiob? Nende autonoomsuse määras ei näi küll olevat mingit vahet. Kui aga osa tegelasi on võimalik paigutada Jahve`sse, siis ei takista tegelikult miski seda protsessi jätkamast ning see lõpeks jumalikus solipsismis, kus Jumalasse on sisestatud kõik ja Jumalal jääb üle tunnetada ainult iseennast. Ka Kristuse ristisurmale leiab Jung oma teoloogias koha
annaabi.ee 
