Suureneb kasvuhooneefekt. Ülle Krigulson Osoonikiht Osoonikiht on tähtis, sest neelab Päikese lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu ei ole sundinud ettevõtteid muutma oma tehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks, sest odavam tuleb reostamine kinni maksta. Ülle Krigulson Saastekvoodid
(ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: · Hoida keskkond võimalikult puhas piisavalt rangete saastenormide ja pideva kontrolli abil · Kindlustada saaste- ja ressursikasutustasude laekumine (riigieelarve täitmiseks) · Luua endast looduskeskkonnast hooliv imidz 2. Äriühingute omanike (ettevõtjate) rahalise toetuse kindlustamine · Hoida ressursikasutus ja saastetasud võimalikud madalad · Luua endast eelkõige ettevõtjasõbralik imidz Maksumaksjad: Huvid: · Tarbida võimalikult hea hinnaga ja kvaliteedi suhtega toodangut · Maksta vähem makse · Tarbida rohkem avaliku sektori (tasuta) teenuseid. St. saada võimalikult rohkem tagasi riigi ja omavalitsuse kogutud maksudest · Osata ära tunda ja läbi näha äriühingu juhtide ja poliiitkute demagooogiat ja ka
subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS Vee erikasutustasu Saastetasud Kütuseaktsiis Maavara tasud
käibemaks- tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Eestis 20 % aktsiisimaks tarbimismaks teatud kaupadele, nt. tubakas, alkohol, mootorikütus, pakend, elekter. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tulevikus võiks maksustada suhkru ja rämpstoidu. Hasartmängumaks -tarbimismaks, maksab korraldaja tollimaks maamaks ? (on ka otseste maksude loetelus) maksab maa omanik, kasutaja, hoonestus- õiguse omanik. Laekub KOV-le. Kehtestatud on ka saastetasud, maavara kaevandamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, transpordimaksud Perspektiivis võib tulla ummikutasu, teekasutustasu, sõiduautode maks, lennureisimaks. Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa. Numbrimärk pildistatakse. Maksu ei maksa välismaa numbrimärgiga autod, taksod, bussid, invaliidiautod, alarmsõidukid, sõjaväemasinad, hübriidmootoriga autod. Veel on järgmised maksed:
· Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine · Veekasutuspiirnormid ja keskkonnanõuded Loodusvarad · Maafond, maavarad, mets, välisõhk, vesi, kalavarud, jahiulukid · Inimkonna säilimise ja arengu tagatis · Looduskasutuse pidevuse tagajad
krediidiajaloo tõttu pangalaenu keeruline saada. Laen tuleb võtta panga vahendusel, panga poolt määratava intressi suurus on hinnanguliselt 7,5-12%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda nii panka, EAS-i kui KredEx-isse. Keskkonnakaitse 1.1Keskkonnatasud Keskkonnatasusid tuleb maksta loodusressursside kasutamise ning loodusele saastamisega tekitatava kahju eest. Keskkonnaga seotud tasud jagunevad kaheks suuremaks grupiks – saastetasud ning loodusvarade kasutusõiguse tasud. Keskkonnatasudega puutuvad suure tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad. 1.2 Saastetasu Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning pakendiaktsiis. Saastetasu tuleb maksta saasteloa andjale, kelleks on enamasti Keskkonnaamet
peale /.../ Praegu tasub põlevkivi kaevandamine firmadele ära, sest saastetasud 4) Vali õige vastus ja tõmba õige variandi tähele ring ümber. 1p on Eestis väga madalad, nafta hind kõrge /.../ Kaevandused on juba praegu 12%
Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ käib peamiselt ettevõtete kohta. EESTIS eelkõige lähtuvalt võlaõigusseadusest, § 133 eristatakse isikule või tema varale tehtud kahju ja puhast keskkonnakaju. Suurema ohu allika valdaja vastutus. Veel reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist eriseadused - jäätmeseadus § 128 - veeseadus § 39 - looduskaitseseadus § 77 MAJANDUSLIKUD REGUÖEERIMISVAHENDID Sageli efektiivsem kui otsene reguleerimine Saastetasud Tehakse vahet - maks (tax) laekuvad eelarvesse ja võib kasutada kus iganes. - tasu (charge). Ennetav, kasutada saab üksnes keskkonnasektoris - saastetasud (effluent charges) lähtuvad kk suunatavatest saasteainetest - tootehüvitised (product sharges) maksustatakse tootmise või tarbimise käigus kk saastavad tooted - kasutajahüvitis (user charges), kogutakse nt jäätmete ühiskäitlemise süsteemi kulude katteks. Eestis aluseks saastetasu seadus. Pandisüsteem (deposit-refund)
· Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid happestumine (happevihmad kütuste põletamisel SO2 · Normid toodangu ühiku kohta NOx) *Tuumajäätmed · Heitmenormid Kohalikud: *linnaõhu saastumine, *jäätmed, *mere ja 2. Majandushoovad vee saastumine, *ohtl materj. · Saastetasud · Maksud Happevihmad tekivad (SO2) ja (NOx) ning veeauru · Kasutamistasud reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga · Tootetasud ja tekibki H2SO4. Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide · Kauplemine saastelubadega
pandisüsteemi, tootjavastutust, keskkonnakindlustust, riigi toetust avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamiseks, keskkonnahoidlike tehnoloogiate juurutamist ja jätkuva kasutamise soodustamist, kompensatsioonimehhanismi teatud keskkonnaalaste piirangute kehtestamise eest, majandushoobasid efektiivsema energiakasutuse soodustamiseks. 81. Mis on saastetasu? saastetasud saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis - 1997 82. Mis on ressursitasu? ressursitasud maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 83. Milles seisneb märgalade tähtsus?
1. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 2.Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele. 3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord. Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm 4. Mis on kauba-reisirong? · Kauba-reisirong - kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks. 5. Nimetada 8 erinevat kaubavagunit · kinnisi vaguneid, · madelvaguneid ehk platvormvaguneid (erinevad tüübid kas puidu, konteinerite või sõidukite veoks), · poolvaguneid (...
· Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda Keskkonnamaksude eesmärgid: · Mõjutada tootjaid ja tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult · Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket · Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel Keskkonnamaksud: · Saastetasud saasteainete heitmisel õhku, vette, pinnasesse · Ressursitasud maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus · Energiamaksud kütuse-, elektriaktsiis · Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja: · Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta
tasakaalude arvestamine igas eluvaldkonnas, riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloo- giate eelisarendamist. Loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp koostatud kasutamise skeemid. Rööbastranspordi osakaal on tõusnud. Sorteeritakse olmeprügi ning on kehtestatud kõrgemad saastetasud nii tööstusele kui transpordile. 2. Keskkonna kasutuse väärtushinnangud lähtuvad ökoloogiliselt tasakaalustatud elu- keskkonna säilitamise vajadusest regionaalpoliitika kaudu soosib riik traditsiooni- liste maakasutusviiside arengut. 3. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes Eesti osaleb rahvusvahelistes konvektsioonides, vähenenud on saasteainete osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses. 4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JA TASAKAAL
või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Saastemaksud ja trahvid: Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997) Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse.
planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Mis on keskkonnastrateegia, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded keskkonnastrateegia peamised eesmärgid ja ülesanded? Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
Tuleks maksta toetusi! 8. Tootmise läheduse põhimõte printsiip Regionaalne ja territoriaalne isevarustamine läheduse põhimõte. Toota ja tarvida saav vaid oma keskkonnaruumi piires. Keskkonnaprobleemidele tuleb leida lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. MAJANDUSPOOL Majandusmehhanism 1. Käsu ja kontrollimeetod · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid · Normid toodangu ühiku kohta · Heitmenormid 2. Majandushoovad (toetused) · Saastetasud · Maksud · Kasutamistasud · Tootetasud · Kauplemine saastelubadega 3. Veenmismeetod · Survegrupid · Huvirühmad · Vabatahtlikud kokkulepped · Teadlikkuse tõstmine · Keskkonnaalane koolitus MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus) 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub
1. teada olevate varude jätkumisest 1. liigile tekitatud meetodid, võimalikult pikaks ajaks; kahju 2. ökomaksureform (tootega seotud ressursi- ja saastetasud), 2. taastuva loodusvara toodanguga või 2. kaitstavale alale 3. keskkonnahoidlikud ammendamatu energiaallikaga tekitatud kahju (riigi)hanked, 4. keskkonnahoidlik tootearendus asendamisvõimalusest; 3. veele tekitatud (ökodisain), 3
· vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; · grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; · loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine Millised on IPPC kuumemad teemad Eestis? · Õigusaktide muutmine · Eelseisvad tähtajad loataotluste esitamiseks · Need mis valmistavad raskusi või on lihtsalt segasevõitu · Need, mis tulevad nn Brüsseli uudistena 7.3 Saasteload, saastetasud Keskkonnasaasteluba on dokument, milles määratakse need põhinõuded ja tingimused, mida peab täitma ettevõte, kellele saasteluba antakse, et mitte sattuda vastuollu keskkonna seadustega. Saasteload · Välisõhu saasteluba · Vee saasteluba · Jäätmeluba · Reoveesette laotusluba · IPPC- Integrated Pollution Prevention and Control-Saastuse komplekne vältimine ja kontroll Saastetasu rakendamine · orgaanilisi aineid · fosforiühendeid · lämmastikuühendeid
raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. 3. Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Keskkonnakaitse 1. käsu- ja kontrolli meetod · ranged kk-a, tervise ja emissiooni standardid · normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3. veenmismeetod 28 · survegrupid · huvirühmad · vabatahtl. Kokkulepped · alaldlikkuse tõstmine Majanduslikud kk-se meetmed 1. Maksustamine 1. loodusvara kasutusõiguse tasu (ressursimaks) 2. emissioonimaks et reguleerida saastavate saasteainete kogust, st makstakse
raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. 3. Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Keskkonnakaitse 1. käsu- ja kontrolli meetod · ranged kk-a, tervise ja emissiooni standardid · normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3. veenmismeetod 28 · survegrupid · huvirühmad · vabatahtl. Kokkulepped · alaldlikkuse tõstmine Majanduslikud kk-se meetmed 1. Maksustamine 1. loodusvara kasutusõiguse tasu (ressursimaks) 2. emissioonimaks et reguleerida saastavate saasteainete kogust, st makstakse
• Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu: • maavara kaevandamine • vee erikasutus • metsa raie • jahipidamine • kalapüük Saastetasud heitmete eest: • välisõhku • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse • jäätmete kõrvaldamina Keskkonnatasu on Saastetasu -Loodusvara kasutusõiguse tasu Saastetasu rakendatakse, kui -Kasvava metsa raieõiguse tasu; saasteaineid heidetakse: -Maavara kaevandamisõiguse tasu; • Välisõhku;
Maksumuudatuste mõju kaupade hindadele Aktsiisitõusud tooksid kaasa bensiiniliitri umbes 1,3 kroonise ning diisli umbes 1,6 kroonise hinnatõusu. Keskmine sigaretipakk kallineks umbes 10 krooni ja 60 senti. Pooleliitrise õlle hinnale lisanduks 55 senti ja pooleliitrise viina hinnale 11 krooni ja 70 senti. Elektri kilovatttund tavatarbijale ei kallineks, kuna samal ajal alanevad tootjatele kohaldatavad saastetasud. Kõik arvutused hõlmavad aktsiisidelt arvestatavat käibemaksu. Tabel 5. Kaupade hinnatõusud aktsiisimuutuste täies mahus jõustumisel Kaup ühik aktsiis 2008aktsiisitõus aktsiisitõus hind uus hinnatõus praegu koos KMga praegu hind (%) Bensiin kr/L 4,50 5,62 1,12 1,32 14,4 15,7 9,2 (pliivaba)
hüve ja kasumi saamise püüd mis on turumajanduse alus siis on see looduse, elukeskkonna ja majanduse kui terviku seisukohast ebasoodus, pingestab need üle, võib põhjustada majanduskriise ja võib pikemas perspektiivis osutuda mitmel põhjusel ökoloogiliselt jätkusuutmatuks. Looduse ja elukeskkonna kahjustamise vältimiseks peab riik kehtestama looduskasutuse piiranguid ja majanduslikke meetmeid, nagu loodusvarade kasutamismaksud, saastetasud, trahvid, preemiad jm. Need meetmed sunnivad ettevõtteid vähendama loodusvarade tarbimist ja keskkonna saastamist, vältima inimeste elukeskkonna halvenemist ning soodustama selle parendamist. Möödunud sajandi 20.30. aastate majanduskriis ning praegune majanduslik ja ökoloogiline olukord näitavad, et mitmetel aladel on mõistlik juhtimine vajalik 2. Keskkonnaload ja Eesti sadamad Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda
7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Loodusvara kasutusõiguse tasud: 1) kasvava metsa raieõiguse tasu; 2) maavara kaevandamisõiguse tasu; 3) vee erikasutusõiguse tasu; 4) kalapüügiõiguse tasu; 5) jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Saastetasud: 1) saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku; 2) saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse; 3) saastetasu jäätmete kõrvaldamisel. Alates 01.07.2011 esitatakse järgmiste keskkonnatasude deklaratsioonid Keskkonnaametile ja tasud makstakse Maksu- ja tolliameti pangakontodele: jäätmete saastetasu; välisõhu saastetasu; vee erikasutusõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu. Tähtaeg 25.01, 25.04, 25.07 ja 25.10 eelneva kvartali kohta.
kvaliteetset elukeskkonda tagades. Selleks, et ettevõtjad, kes kasutavad meie maavarasid, annaksid oma panuse ka nende säästmisse ja keskkonnakaitsesse, on Eestis juba 18 aastat kasutusel keskkonnatasud ehk loodusvara- ja saastemaksud. Näiteks tuleb loodusvarade kasutajatel tasuda maavarade kaevandamisõiguse, vee erikasutusõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasud on aga ette nähtud 74 neile, kes oma tegevusega heidavad saasteaineid välisõhku, põhjavette või pinnasesse ja ladestavad jäätmeid. "Kui 90. aastatel keskkonnatasude süsteemi rakendama hakati, arvestati majanduse tegelikku olukorda ja tasud olid rohkem sümboolsed, kuid tuletasid siiski ettevõtjatele meelde, et loodusvara kasutajad ja
annaabi.ee 
