on neil jõudu ja vaprust. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus- MRP-AEG ehk Molotovi- Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.
kuhu ta isegi kuulus. Ühingut halvustab ta seetõttu, et sinna ei võetud poisse, kellel olid vistrikud näos. Oma lihtsameelsuses arvab ta, et igalpool mujal on parem, kuna nii pääseb ta eemale koolist, vanematest ja oma probleemidest. Holden usub, et isegi temasugusel on lihtne uues keskkonnas tööd leida ja hakkama saada. Väike laps püüab varjata pahandust, et mitte riielda saada. Samuti Holden läks pärast koolist lahkumist linna peale hulkuma. Ta tahtis edasi lükata ülestunnistust vanematele selle kohta, et ta välja visati. Poisi käitumine on väga impulsiivne- tegutseb vastavalt hetke mõtetele ega arvesta tagajärgedega. Salinger on teinud Holdenist väga fantaasiarikka poisi. Pärast vahejuhtumit, kus Holden sai liftimehelt rusikaga kõhtu , kujutab noormees ette, et tal on kuul kõhus. Tema fantaasiat on rikkunud filmid. Poiss kujutleb, kuidas ta läheb püstol taskus kätte maksma ning laseb liftimehele kuus kuuli kerre
Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sonja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas, kuigi üks tapetuid oli ka Sonja sõber Lizaveta. Sonja õhutas Raskolnikovi, et ta oma kuritöö üles tunnistaks, mida mees ka lõpuks tegi. (lk 541) Tüdruk lubas, et mis iganes ka pärast ülestunnistust ei saa, järgneb tema oma armastatule. Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga ei tahtnud, et Sonja, noor ning hea tüdruk, temaga koos sinna tuleks. Kuid Sonja siiski järgnes talle. Enne lahkumist ei rääkinud nad sellest enam kordagi. Sonja meeldis Siberis kõikidele. Nii külaelanikele kui ka teistele vangidele. Temast sai
Lebedeva ei tegutsenud üksinda, vaid keegi mõjutas teda prints Charlesi ründama. Smitins ütles, et Lebedeva kohtus korduvalt globaliseerumise vastastega ning need ilmselt veensidki neiut viima ellu protestiaktsiooni. Lebedeva kinnitas Vene meediaväljaannetele antud intervjuudes, et ta tegutses üksi ning keegi ei ässitanud ega sundinud teda Charlesi ründama. Lebedeva sõnul püüdis Läti kaitsepolitsei saada temalt ülestunnistust selle kohta, et toimunu taga seisab natsionaal-bolsevike organisatsiooni Pobeda liider Vladimirs Lindermans, kirjutab LETA ETA vahendusel. Lebedeva kaitseks astus välja ka prints Charles isiklikult, kirjutas ajaleht Daily Express. Lehe väitel sokeeris printsi uudis, et 16-aastast Alina Lebedevat võib oodata kuni 15-aastane vanglakaristus. «Me ei taha provotseerida diplomaatilist vahejuhtumit, aga me ei saa leppida sellise karistusega,» ütles printsi pressiesindaja Daily Expressile
Michel Foucault ,,Seksuaalsuse ajalugu I" 1. Ülevaade loetud tööst Michel Foucaulti uurimuse eesmärgiks on näidata, et kuni Freudini võiks kõike öeldut, hoolikat ettevaatlikkust ja detailseid analüüse käsitleda kui protseduure, mille eesmärgiks on kõrvale hiilida seksi väljakannatamatu, liiga ohtliku tõe eest. Tõsiasi, et seksist püüti rääkida teaduse puhastatud, neutraalsest vaatenurgast, on juba iseenesest tähenduslik. 19. Sajandi teadus seisneski vältimises- kuna seksist endast ei suudetud või ei soovitud rääkida, siis tegeldi eelkõige seksi moonutatud ja väärastunud vormide, selle erandlike veidruste, patoloogilise puudulikkuse ja haiglaste liialdustega. Väites, et räägib tõtt, külvas teadus kõigis hirmu. See väitis, et häbelike salaharjumused ja üksildaste väikesed maaniad on ohtlikud tervele ühiskonnale. Foucault näitab ajaloolasena, kuidas seksuaalsus muutus kõigepealt mitmesuguste teaduslike, meditsii...
Igal inimesel on alati kaks maailma, mis eksisteerivad üheaegselt, kuid inimene saab korraga astuda vaid ühes. Seetõttu on sümboolsed ka sillast üleminekud, trepist alla- ja ülesminekud, uksest sisse- ja väljaastumised need on alati mõistetavad nii väliselt kui sisemiselt. Inimese üleminek ühest maailmast teise toimub läbi kannatuste ja see võib kulmineeruda sügava haigusena. Nii haigestub Raskolnikov pärast kuriteo sooritamist, enne ülestunnistust ja sunnitööl. Saanud teada ema surmast, jääb ta samuti haigeks. Tervenenuna näeb ta und, et tema teooria polnud muud kui paha unenägu, kahetseb oma süüd ja vabaneb alles nüüd hingelisest karistusest. Romaan ,,Kuritöö ja karistus" on ideede ja kunstilise teostuse poolest uuenduslik romaan. See võimaldab leida inimese olemuse ja psühholoogia üldisi seadusi, seega mõista maailmas toimuva keerukust ja mitmetähenduslikkust. Dostojevski tegelaste puhul on iga nende samm
kogu loo Brownlowile ära: Oliveri isa olla leidnud uue naise ning ta armastas teda. Kui naine oli rase, läks Oliver isa Rooma suurt pärandust saama. Roomas ta aga suri. Oliveri ema oli lapse sünnitanud vaestemajas ja andnud sõrmuse Sallyle, et see aitaks Oliveril elus edasi. Sõrmus läks peale Sally surma Corney'le ja Monks sai selle temalt kätte ning peitis jõe põhja. Tema isa oli enne Rooma minekut Brownlow'i juurest läbi käinud ja jätnud Oliveri ema pildi sinna. Peale Monksi ülestunnistust üritas ta põgeneda. Põgenedes võttis ta köie kaasa ning läks katusele, lootes sealt siis köie abil edasi saada. Ta lõikas aga kogemata köie läbi ning kukkus alla ja sai surma. Oliver sai aga teada, et Rose oli tema tädi. Siiski läks Oliver elama härra Brownlow juurde, kus ta sai elada külluslikku elu. Dickens oskas tuua välja tegelaste tundeid ning see tegi raamatu võibolla ehk veelgi huvitavamaks kui see oli. Loomulikult oli kahju Nancyst kui ta suri. Raamat oli
terava lausega paika pani. Naine suutis ebaviisakatest sõnadest hoiduda ja meest palju sügavamalt solvata, kui see pikema jutu ja sõimuga võimalik oleks olnud. Arvan, et Boccaccio sõnum lugejatele olekski see, et ühe osavalt sõnastatud lausega saab inimest palju rohkem solvata või paika panna, kui seda pika heietamise või sõimu abil on võimalik teha. Seitsmes novell, 7. päev Antud loos saaks pihtimusega samastada ehk Lodovico südamlikku ülestunnistust oma tuleku põhjusest ja armastusavaldusest proua Beatricele. Tegelasteks on Lodovico, tema isa, Egano dei Galluzzi ja tema imeilus naine Beatrice. Tegelased on aadliseisusest. Lodovico isa on aadliseisusest, kuid vaesuse tõttu saab temast kaupmees. Äris on tal õnne ning ta saab väga rikkaks. Isa tahab, et tema ainus poeg jääks aadlikuseisusele truuks. Lodovico on ainus laps peres, enne rüütlite ülistavat juttu Beatricest polnud noormees veel kunagi armunud olnud
Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sonja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas, kuigi üks tapetuid oli ka Sonja sõber Lizaveta. Sonja õhutas Raskolnikovi, et ta oma kuritöö üles tunnistaks, mida mees ka lõpuks tegi. Tüdruk lubas, et mis iganes ka pärast ülestunnistust ei saa, järgneb tema oma armastatule. Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga ei tahtnud, et Sonja, noor ning hea tüdruk, temaga koos sinna tuleks. Kuid Sonja siiski järgnes talle. Enne lahkumist ei rääkinud nad sellest enam kordagi. Sonja meeldis Siberis kõikidele. Nii külaelanikele kui ka teistele vangidele.Temast sai
Ta arvas, et ta ei saa hiljem oma soovist taganeda. Autori jaoks on ideaalne abielu selline, kus ollakse tõeliselt armunud ja pühendunud. Sellist abielu on kujutatud teoses võimatuna, sest see oli Fayette'i kaasajal uudne. Printsess de Cléve'ist loob autor eeskuju kui kõige vooruslikumast naisest, kes isegi siis kui võimalus avaneb, jääb kindlaks oma voorustele ja ei abiellu teise mehega. Härra de Cléves on kui truu abikaasa musternäidis, kes pärast oma naise ülestunnistust ei hülga teda ning armastab teda ikka samamoodi. Ta hindab väga printsessi ausust ning teeb kõik, mis suudab, et daam pahede küüsi ei langeks. Ma arvan, et printsess de Cléves'ile ei olnud kasulik, et ta oma mehe ees ülemäärast kohustust tundis. Lõpuks suri ta üksinda kloostris ning arvan, et ta oli seal üsna õnnetu ja võib-olla sellepärast jäi ta elu lühikeses. Härra de Nemoursiga abielludes oleks ta elanud kauem ja õnnelikumana.
CIA peakorterite lähedal. Kui Laden oli juba Ameerika ,,tagaotsituim kurjategija," veetis ta kaks nädalat Ameerika haiglas Dubais. Tema eest hoolitses Ameerika arst ja teda külastas üks CIA agent. ,,Me ei ole näinud ühtegi tõendit, mis viitab Osama Bin Ladeni otsesele seosele 11. septembriga." Dave vonKleist. Tõendite puudumise korvas see, et väidetavalt leiti Afganistanist videod, kus Osama Bin Laden tunnistas oma süüd. Seda ülestunnistust peetakse tõendiks. Aga mehel selles videos on tumedam nahk, täidlasemad põsed ja laiem nina, kui 2010 Osama Bin Ladenil oma ülejäänud videotes. Paistab, et seekordki olid tõendid meelega sokutatud. 1976. aastal palkas Osama vanem vend Saleem Bin Laden Texases mehe nimega Jim Bath, kes tegeleks Bin Ladeni pere investeeringutega USA-s. Jim Bath juhtub olema ka eluaegne sõber ja endine kolleeg Air National Guardis, George W. Bushiga
puhtaks pesta. Oma testamendis jätab tale rohkelt sulli (3000 rubla ) Porfiri Petrovit š – politseiametnik, saab aru, et Raskolnikov on tapja, näeb kõvasti vaeva, et seda tõestada. Räägib palju, uurib ja nuhib palju. Marmeladovi tütar, uuria, pani Rodja hirmu tundma karistuse ees. kasutas meetode, mille abil sai kuritööle jälile, kuigi kuriteo teostamist kuidagi kinnitada ei saanud – polnud varastatud esemeid, tunnistajaid ülestunnistust. seadis mitmeid lõkse mille abil ta informatsiooni kogus. Viimaks ütles ta Raskolnikovile täieliku rahuga, et suudab tõestada ta süüd ning kui Raskolnikov üles tunnistab, siis saab ta arvatavasti leebema karistuse Sofia – prostituut Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov - politseinik Zossimov- arst Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna - Marmeldovi naine, tiisikus, agressiivne 1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS INKVISITSIOON JA INKVISITSIOONILINE PROTSESS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INKVISITSIOONI ALGUS 4 1.1Hereesia ja selle tähendus 4 1.2 Inkvisitsiooni teooriad 5 1.2.1 Aadama ja Eeva teooria 5 1.2.2 Erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse kohta 6 INKVISITSIOONILINE PROTSESS 7 2.1 Kohtunikud 7 2.2 Süüdistus 8 2.2.1 Juurdlus 9 2.2.2 Ülekuulamine ja piinamine 9 2.2.3 K...
Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B jääb põõsasse passima, samal ajal A jookseb selja tagant C juurde ja haarab viimaselt käekoti. A ei pannud aga tähele, et samal ajal jõudis sündmuskohta kõrvalrajalt meesterahvas D, kes naisterahvale appi ruttas. D saab A kätte veel enne, kui see jõuab koos käekotiga C juurest minema joosta. A ründab seepeale D-d. D tõrjub A rünnet, kuid rüseluse käigus kukub A peaga vastu äärekivi ja sureb. B, nähes juhtunut, karjub eemalt D-le, et viimane veel kahetse...
terve oma elu jooksul polnud armastanud teha. Suur alatus · Tänu uuele kongile on Marie-Antoinette juba kirstus viibimist elusalt kogeda saanud. Surm teda ei kohuta. · Kingsepp Simon viib dofääni nii kaugele, et laps kinnitab, et ema oli temaga verepilastust harrastanud. · Kuulatakse üle kuninganna lapsed ja madame Elisabeth. · Õnneks saab Marie-Antoinette ise oma poja kohutavat ülestunnistust lugeda alles oma elu viimasel päeval. · Herbert'il õnnestub Marie-Antoinette hinge surmavalt haavata ja surmale määratud naise viimseid tunde mürgitada. Protsess algab · Kohtusaalis suudab kuninganna suurepäraselt säilitada rahu, isegi kõige rumalamad ja salakavalamad küsimused ei vii teda endast välja. · Marie-Antoinette'I vastused on arukad ning läbimõeldud ega võimalda avaliku protsessi jaoks ``materjali''.
Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks, olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt Svidrigailov, Raskolnikovi õe endine ülemus ja piiraja. Tema saladuse avastamine nii Svidrigailovi kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitsi poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee
kohtumenetluse süsteemis, kus protsessi pooled pidid veenma vandemehi tuues esile selle tõenduseks vastavaid tõendeid. Süü tõendamine kõige raskemate kuritegude puhul lasus kas kahe pealtnägija tunnistustel või kuriteo toimepanija ülestunnistusel. Süüdimõistmine ilma nende tõenditeta oli võimatu. Samas kui kohtunikel polnud kahte pealtnägijat, kuid siiski omasid kaudseid tõendeid mis viitasid süüle, nõudsid nad kahtlustatava ülestunnistust. Seda nimetati pooltõeks e. poolikluks tõendiks, mis õigustas piinamise kohaldamist. Nagu juba eespool öeldud oli piinamise läbi saadud tunnistuste saamine seadustikus vägagi täpselt reglementeeritud, et garanteerida tõendite piisav kvaliteet. Näiteks olid keelatud piinatava ülestunnistuse hankimisel nn suunavad küsimused. Piinatav pidi avaldama kuritööst selliseid fakte, mida avalikkus ei teadnud.
Pierre Gringoire ja teised hulkurid tundsid Esmeralda pärast muret, kuna ei olnud teda juba üle kuu aja näinud. Ta kuulis jutte, et naist olevat nähtud ohvitseriga, aga ta ei uskunud seda. Ühel päeval kui ta möödus Kohtupaleest, kuuleb ta kuidas üht naist süüdistatakse ohvitseri mõrvamises. Ta arvab, et kohtunikud on lollid ja loodab, et kohus tõstab ta tuju. Oma õuduseks avastab ta, et tegu on Esmeraldaga ja teda süüdistatakse veel nõidumises. Ta kuulab mõrvapaiga omaniku ülestunnistust. Omanikul ei ole võimalik juhtunut seletada, ainult seda, et Phoebus ja ,,mingi preester" tulid esimestena, neile järgnesid tüdruk ja tema kits, Djali. Kui ta kuulis karjatust, märkas ta preestri hüpet Seini jõkke ja kuidas ta ujus Uuslinna poole. Jacques Charmolue, kes on Frollo partner, oli süüdistajaks. Ta palub kohtul meelde jätta, et mõrvarelv leiti Esmeralda käest ja see ,,mingi preester" oli arvatavasti deemon otse põrgust, kelle ta välja võlus Phoebuse tapmiseks
hirmu peamiseks põhjuseks, miks väärtegudest ei teatata. Azarin viis 1961. aastal läbi uurimusi oma üliõpilaste seas, mis kinnitasid, et pettused on väga levinud. Nimelt andis ta oma üliõpilastele ülesande, mida tegelikult ei olnud ka parima tahtmise korral võimalik etteantud kujul läbi viia. Ometigi leidus kõikide osalejate seas vaid üks üliõpilane, kes tunnistas, et eksperimenti ei ole võimalik sellisel kujul läbi viia. Peale ühe tudengi ausat ülestunnistust selgus, et kõik teised olid mingil moel uuringu läbiviimisel muudatusi teinud, andmete osas valetanud vm. Tudengitest uurijaid peetaksegi üldjuhul kõige tõenäolisemateks petjateks olgu selleks siis andmete võltsimine, nende väljamõtlemine või uuringuprotokolli muutmine. Peamisteks petmise põhjusteks peetakse samasid põhjuseid kui klassiruumis petmisel stress, surve saada häid hindeid, ebapiisavad hoiatused ning arvamus, et petmine on normaalne osa elust. Näiteks
Pierre Gringoire ja teised hulkurid tundsid Esmeralda pärast muret, kuna ei olnud teda juba üle kuu aja näinud. Ta kuulis jutte, et naist olevat nähtud ohvitseriga, aga ta ei uskunud seda. Ühel päeval kui ta möödus Kohtupaleest, kuuleb ta kuidas üht naist süüdistatakse ohvitseri mõrvamises. Ta arvab, et kohtunikud on lollid ja loodab, et kohus tõstab ta tuju. Oma õuduseks avastab ta, et tegu on Esmeraldaga ja teda süüdistatakse veel nõidumises. Ta kuulab mõrvapaiga omaniku ülestunnistust. Omanikul ei ole võimalik juhtunut seletada, ainult seda, et Phoebus ja ,,mingi preester" tulid esimestena, neile järgnesid tüdruk ja tema kits, Djali. Kui ta kuulis karjatust, märkas ta preestri hüpet Seini jõkke ja kuidas ta ujus Uuslinna poole. Jacques Charmolue, kes on Frollo partner, oli süüdistajaks. Ta palub kohtul meelde jätta, et mõrvarelv leiti Esmeralda käest ja see ,,mingi preester" oli arvatavasti deemon otse põrgust, kelle ta välja võlus Phoebuse tapmiseks
äärmuslikud patukahetsejad, kes ootasid viimast aega ja üritasid tuhandeaastast rahuaega tuua vaimulikke ja aadlikke tappes. Ketserite vastu hakkas võitlema ka inkvisitsioon kui organisatsioon kitsamas tähenduses kiriklik asutus, mille eesmärk on võitlus ketserite vastu. Inkvisitsiooniprotsess oli protsessitüüp, mille käigus üritatakse juhtunud tõsiasju välja selgitada ülekuulamiste teel. Süüdimõistmiseks vaja vähemalt kaks kokkulangevat tunnistust või süüaluse enda ülestunnistust. Tihti oli võimalik, et süüalune jääb süüdi mõistmata ei saada kaht tunnistust. Raskemate kuritegude puhul lubati ka kahtlusaluse piinamist ülestunnistuseks. Ketserlus loeti aga raskemaks kuriteoks tegu majesteedi solvamisega. Paavst Innocentius IV lubas rakendada piinamist ka ketserluse puhul. Keskaja inkvitsitsiooni ei maksa näha uusaegse propaganda valguses, mis liialdab. Keskaja ketserite jälitamine polnud kuigi ulatuslik ja enamus protsesse
Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis oleks neid endid tabanud kirkust väljaheitmine. 13. sajandil ei peetud surmanuhtluse rakendamist soovitavaks, see-eest Rooma õiguse levides ketseritele hakati seda üha agedamini kasutama. Enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus. Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte. RISTISÕJAD 11.13. SAJANDIL Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike olles enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade eesmärk
aastal. Tänapäeval tunneme teda kui komöödia autorit, aga tema esimene tuntus kogunes luulekoguga “Uus elu”, mis koosnes 30-st luuletusest, mis olid põimitud proosajutlustusena. “Uus elu” räägib Dante armastusest Beatrice’i vastu. Esimest korda nägi ta teda 9-aastasena ja juba siis sai ta neiust kustumatu mälestuse. Järgmine kord kohtusid nad 18-aastasena ning siis kasvas välja tõeline armastus. “Uus elu” käsitleb isiklikus laadis pihtimust ning filosoofilist ülestunnistust. Beatrice kehastab õndsust ja ebamaisust, ilu, õilsust ja pühadust. Dante armastus Beatrice’i vastu on ebamaine, häbelik, varjatud. Ta kasutab varjunimesid ja kujundeid, mis põhjustab väärarusaami ja Beatrice’i solvumist. Kui Beatrice’i isa sureb, hakkab Dante mõtlema, et sama võib juhtuda ka tema armastatuga, mis ka juhtub. Ta leinab Beatrice’i, kuni teos lõpeb. Pärast Beatrice’i surma pöördub Dante filosoofia ja looduse poole, et armastatult tähelepanu mujale pöörata
ka ise karistamatult saanud Antsu koertest pureda. Naistes küttis see kirgi ja ainuke asi mis neid peatas oma käsi ümber Jürka viskama oli fakt, et mees liikus ühest kohast teise liiga kiiretsi lammutades mööblit ja muid asju, esemeid mida paanikas üritati evakueerida tulest. Kaua ei suutnud ka eemal püsida politsei ja tuletõrje kes leekide ja Vanapaganaga võitlusesse astusid, kuid enne seda oli keegi tak kustunud Kusta kohal, et ehk tema isa suudab rahustada aga peale lühikest ülestunnistust Kusta poole, et ta ei pea seda tegema, et tema tappis Noore-Antsu siis leekide vahelt kui mehed tähele ei pannud ründasid neid politsei ja tuletõrje ja Kusta toimetati põlvil minema seni kaua kuk Jürka rajus edasi pani. Leegid aina kasvasid ja keegi ei olnud kindel kas Jürka veel elus, kuid kui politsei andis käsu uuesti rünnata ja natukese hetke pärast mees akanst välja lendas röömustati ja kisendati, et see on töeline Vanapagan. Rahvas seas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
