maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon." 5) ,,kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust." 3. Argumendid 1) ,, Ma lugesin seda ,,The Times'ist"" või siis ,,ma lugesin seda Envyvlopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele ,,Kust te teate?" kui näiteks ,,Ma olen seda meeleliselt tajunud" või ,,Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) ,,võime öelda, et ,,The Times" on teadmiste allikas. Võime öelda, et ,,Physical Review's" avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul
GOODID Teke ■ 1980. aastate alguses ■ Kasvas välja pungist ja glämmrokist ■ Muusikapõhine subkultuur ■ Suurbritannias Ühine maailmavaade ■ Ilu leidmine asjades, mis on teistele õudusttekitavad ■ Huvitumine elu tumedast poolest ja kõigest üleloomulikust ■ Usk romanssi ■ Kirg gootiliku muusika vastu Vastandlikkus ■ Hipid ■ Disko muusika Maitseeelistused ■ Filmid – Tumedad ja üleloomulikud elemendid ■ Raamatud – Romantika, üleloomulikkus, õudus ■ Muusika – Tekitab sürreaalse / jubeda tunde – Täis kirge, ilu, müsteeriat, armastust Välimus ■ Sünge, dramaatiline ■ Tumedad juuksed, enamasti must riietus ■ Materjalideks nahk, samet ja pits ■ Augustamine, tätoveerimine Tegevused
2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3) „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4) „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5) „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 3. Argumendid 1) Argument väitele nr.1 – Siin võiks tuua argumendiks kõik väited. 2) Argument väitele nr.2 – „Ma lugesin seda „The Times’ist“ või siis „Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica’st“ on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele „Kus te teate?“ kui näiteks „Ma olen seda emotsionaalselt tajunud“ või „Ma tean seda teatud vaatluse põhjal“.“ 3) Argument väitele nr
Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5. „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 3) Argumendid: 1. Argumendiks võiksid olla kõik väited. 2. „Ma lugesin seda „The Times’ist“ või siis „Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica’st“ on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele „Kus te teate?“ kui näiteks „Ma olen seda emotsionaalselt tajunud“ või „Ma tean seda teatud vaatluse põhjal“.“ 3
Olemas ka Hippokratese vane. b) Matem Matemaatikaga tegeles Thales, kuigi veelgi rohkem tegeles Pythagoros. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Koostas Pythagorose teoreemi. Pidasi vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel teoreemide kehtivust. c) Ajaloolased Hakati kirjutama eeposte põhjal proosavormis ajalooteoseid, jäetti välja üleloomulikust. Lähema ajaloo sündmusi hakkas 1. Uurima ja täheldama Herodotos. Tema teos "Historia" keskendus Kreeka-Pärsia sõdadele, eelloole ja erinevate rahvaste kommetele. Tema eesmärgiks oli ka õpetliku sisu väljatoomine. 7. Maailmaimed. Teada 1 põhjalikumalt 8. Aleksander Suur ja tema impeerium (kaasa arvatud selle lagunemine) 9. Sparta ja Ateena riigikorra sarnasused ja erinevused 10. Kodanike õigused ja kohustused Ateena polises
pole mitte ühelgi.“ 4. „Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon.“ 5. „Teadmine ei saa alata eimillestki – tabula rasa’st, ent mitte ka vaatlusest.“ 6. „Läbinisti usaldatavad pole ei vaatlus ega põhjendus.“ 7. „Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme.“ 8. „..et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 9. „..et allikad, kust ammutame teadmisi, on ilmselt üleinimlikud.“ 3. Argumendid 1. Argumendiks kõik väited. 2. “Ma lugesin seda “The Times’ist”” või siis “Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica’st” on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele “Kust te teate?” kui näiteks “Ma olen seda meeleliselt tajunud” või “Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal”. 3
ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. "Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud. Psühholoogilise looduse mõiste Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel. Pedagoogilised vaated Looduslooline looduse mõiste on aluseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte "majesteetlik" lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu. Pedagoogilised vaated Arenemismõte Rousseaule võlgneme tänu ühe saladuse ilmutamise eest, mis meile tänapäeval on saanud väga omaseks. Igal astmel, igal vanusel, igal
Müüdid võivadjõuda meieni kunsti ja kirjanduse kaudu, kuid tegelikult võivad olla nad ka suhtlussüsteem. Hilisemas tähenduses on müüt jutustus jumalatest ja inimkonna kangelaslikust algest. Kreeka jumalad näivad võimsad ja kaunid, kuid nad ei sündinud niimoodi. Müüte luuakse meie eest ja meie jaoks. Me tahame alateadlikult ennast näha üha tugevamana , ilusamana, ja paremana. Meie mõtleme taas välja uusi muinasjutte ja müüte, sest inimese kujutlusvõime otsib üleloomulikust maailmast seletusi igapäevasele elule. 3 2.ARHAILINE EEPOS Kangelaseeposte teke saab tavaliselt alguse tõestijuhtunud seigast, kuid lugu võib üsna lühikese aja jooksul muutuda tundmatuseni. Arhailine epos on luulevormis jutustus, mis põhineb müütidel, ning tegelasteks on kangelased. Eeposte keel on kunstlik. Eeposed jutustavad teatud sündmustest,milles olid mõndadeks tegelasteks kangelased. Tavaliselt on
Höffding leiab Rousseau looduse mõistel kolm erisugust tähendust. Tema looduse mõiste on 1. osalt teoloogilist, 2. osalt loodusloolist, 3. osalt psühholoogilist päritolu. 1. teoloogiline looduse mõiste leiab käsitlust, kui on juttu lihtsusest ja kooskõlast, mida nimetatakse Jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. 2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus
Nimed ja autorid Esimesed raamatud Asai Ryi (1612-91) Esimene professionaalne jaapani kirjanik. Kirjanduslik karjäär algas hiinakeelse Kanshigi dansho`ga (1649). Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitok...
füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa edasi anda lihtlabane kodanlane või plebei. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistlikku kire. Kunstis see samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku segast, korratut. Klassitsistlik maitse taunis igasugust eba- ja üleloomulikust. ,,Kolme ühtsuse" reeglite kehtestamine tulemuseks oli paratamatult näidendi vähene liikuvus; seiklustele pole klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega. Teiselt poolt tähendas aga see, et kogu sündmustik pidi mahtuma tegelaste kõnesse kasvas monoloogide osa. Tegelaste pikad arutlused, mõtisklused ja sisekõned aitasid kaasa analüütilise ja psühholoogilise suuna arengule klassitsistlikus teatris
Eriti kataloonias läks hoogu mereasjandus ja laevade ehitamine. 3 Keskaja filosoofia Keskajale omane maailmanägemus juurdus Rooma imp. langusest tunduvalt varem. Haarab 2-3.saj.-14. saj., sest hilisantiigi mõtlejate õpetuses olid juba valdavaks teoloogilised ideed. Filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus koos teiste teadustega teoloogilise maailmaseletuse vahendiks. Rooma riigis oli usk oluline – tohutus imp. oli in. muudetud tähtsusetuks osakeseks – otsis üha enam pääsemist üleloomulikust maailmast. Keskaja filosoofia jaotatakse 2-ks suureks perioodiks: Patristika – e. kirikuisade õpetus – kujutab endast kristluse filosoofilist põhejndamist ja süstematiseerimist (Augustinuse pärispatu õpetus, paavsti võimu alustest jne. Jumalariigist e. katoliku kirikust. Usk peab alati eelnema mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet
neile vastupidist tõestatakse. Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt üleesindatud kõmulised, õudus- ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu kindlaid aspekte. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustaja räägib enamasti mina-vormis mõnest naljakast läbielamisest või mõnest müstilisest juhtumist. Kui kuulajate seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub
(3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm. Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta: (1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud religioosseks mõisteks; (2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat, erilist ja puutumatut. P sisendab inimesele aukartust, hirmu, p-ga kaasneb kõikväelisus ja majesteetlikkus. P- ks peetav seisab profaansest eraldi, teda austatakse, kummardatakse ja teenitakse.
Mathura mõju. Samuti pandi Mathuras suurt rõhku Buddha pühalikule näoilmele, samas kui kreeka mõjudel kujutati teda Gandharas lihtsalt ilusa mehena, ilma igasuguse valgustuseta. Veel on Gandhurale eriomased vuntsid, kuna peale kusaanide ei kandnud neid tollal ükski rahvas. Tähelepanuväärseim Gandhara ikoondest oli joogi asendis istuv Buddha. Riietunud oli ta mungarõivastesse, ta peal on kujutatud märke üleloomulikust väest - suured kõrvad, kolmas silm otsaesisel (urna) ja kühm pealael (usnisa). Need kolm tähistavad, et ta kuuleb kõike, näeb kõike ja teab kõike. Kuigi vormi on mõjutanud klassikaline (antiik-) kunst, on ikonograafia puhtalt india-pärane. Vastandina Buddhale, keda on alati kujutatud lühikeste juustega ja kandmas mungarõivastust, kuna Buddha Sakjamuni loobus ilmalikust maailmast ja hakkas mungaks. Bodhisattvad ehk budistlikud pühakud on palja ülakeha, seeliku, armide, ehete
Inimese vaimse arengu analüüs. 17. sajandil oli üks hiline filosoof veel. Analüüsiti, millisel moel jIva oma olemusest teadlik on. Tõeline mõistmine- objekt-info viiele meelele- manas- jIva-jJAna Metafüüsiline teadmine- seda ei saa vahetult tajuda. Eetiline teadmine-väärtushinnangud. Epistemoloogiline- subjekti ja objekti tunnetus. Teadmine on subjektiiven fenomen, kuigi lähtub objektiivsest kogemusest. Dzainism eristab teadmist, mida annavad pühakirjad.... Räägitakse ka üleloomulikust teadmisest: selgeltnägemine (info, mida meeltega ei saa, aga kaasa sündinud-taeva ja põrgu olendid), inimestele oleks kasulik teadmine oma eelmistest eludest, teadmine minevikust ja olevikust võimalik välja arendada ja trügida teiste olendite teadvuse sisse ja täiuslik informatsioon. India templiarhitektuur 3 saj. e. kr-8/9 saj. p. kr. Dzainism armastab looduslikke mägesid. Orissa on Ida rannikul asuv osariik. Ühe mäe peal 15 ja teise peal 17. Ellora- seal kokku umbes 35 koobast
võitlusse, relvaks vaid õhuke tera ja nõel ning vääramatult kindel käsi... Kuidas sai talle seletada, mis tähendas, kui siis läbi selle ülima keskendumise silmipimestava selguse ühtäkki tume vari verre lõi nagu kõrk pilge, mis tundus noa nüriks, nõela hapraks ja käe raskeks tegevat, ja kui see nähtamatu, mõistatuslik, pulseeriv Elu korraga võimetute käte vahel tagasi mõõnas, koost lagunes, haaratuna üleloomulikust, mustast keerisest, milleni sa ei jõudnud, mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile) Lk 22 ,,Liiga valju? Mis oli liiga valju? Ainult vaikus
Umberto Boccioni kujutas ta oma kunstis liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat, kujutas teostes tihti inimeste ja loomade ürgset konflikti, teoste perspektiiv oli sageli erinevates kohtades, kuid siiski oli teosel mingisugune keskne teema. Boccioni tegi ka skulptuure, liikuvaid, dünaamilisi (Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis). Luigi Russolo püüdis oma teistes edasi anda muusikat ja heli läbi visuaalsete kujundite. Carlo Carra sai oma inspiratsiooni unenägudest ning kõigest üleloomulikust. Tekkis metafüüsiline maal- kujutatud figuurid olid mannekeenlikud, iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik, värvid tuhmid. 3. dada ja sürrealism DADA Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 19161922. Dadaismi algatajateks loetakse nii
motivatsioone, eksistentsi üldise korralduse kohta, ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastava auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased( Clifford Geertz) · On pühaga, see tähendab eraldatu ja keelatuga, seotud uskumuste ja tavade terviksüsteem, mis seob selle järgijad üheks moraalseks kogukonnaks( E. Durkheim 1912) Usundites on alati arusaam üleloomulikust =eligio,- maailmast, või- tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailma( R.Stark ja W. Sims Brainbridge " the Future of =eligioon" Usundiuuringud/-teadused · Usundiuuringute ajalugu Euhemeros (3,saj e.m.a ) jumalad on jumalikustatud kuningad, * euhemeristlikud religiooniteooriad Ed.B. Tylor- animism , Sigmund Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad. "Iidsed tulnukad" Usunditeaduste sünd 19.saj. · Kristlus kui norm
vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad, õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon usk jumalata olemisse. Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne
meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus loodus. See ideaal ei ole lihtne mõtete kombinatsioon, mis toetub fantaasiale või lihtsale teoretseerimisele. Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Teoloogiline loodus on inimese loonud õnnelikuks. Õnnetus on midagi, mida ei peaks olema ja mille vältimine ja kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab
Mingeid ühiskondi võivad juhtida just preestrid. See on alaline roll. Nende puhul on iseloomulik see,et nad ei pea tõestama vahetut konflinkti jumalatega. *Šamaan – traditsioonilistes ühiskondades ei ole nende staatus väga kõrge. Neil ka eriline riietus, nad peavad rituaali ajal tõestama,et neil on kokkupuude jumalatega. *Meediumid – ajutised spetsialisid, nad on spetsialisid ainult siis, kui neil on vahetu kontakt jumalatega. Ta on passiivne, saab sõnumeid üleloomulikust maailmast. Ta ise pole enne midagi selleks spetsiaalselt teinud. *Prohvetid – üks meediumite alaliik, saab nägemuse, ütleb edasi, mis tal kästi öeldi jumalate poolt- Need sõnumid kutsuvad üles usuuuendustele. Ei saa ise sundida end jumalatega suhtlema. Rituaalid 1. Siirderiitused. Kui inimene või kultuuriline grupp liigub ühest seisundist teise. -Separatsiooniriitused -Üleminekuriitused -Ühinemisriitused
saj 30ndad ja 40ndad — eriti Malinovski. Samal ajal uuriti USA-s isiksuse ja religiooni vahelisi suhteid, viimastel aastatel on peamiselt uuritud religiooni struktuuri nt. Ridas1 korraldanud ??? 1 Tegelikult võib olla ka Midas või Ruidas vms, sellest mida ta korraldas, ei suuda ka eriti hästi välja lugeda. . . ju ta siis midagi korraldas. 48 Religioon on kultuuriline teadmus üleloomulikust, mida inimesed kasutavad ini- meksistentsi põhiprobleemidega toimetulekuks. Üleloomulik on valdkond, mis eksis- teerib või arvatakse eksisteerivat üle reaalse inimkogemuse. 11.2 Üleloomulikud jõud 11.2.1 Mitteisikuline Mitteisikuline üleloomulik jõud on jõud, millega võivad olla seotud paigad või asjad. Näiteks mana kontseptsioon Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as- jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda. 11.2.2 Isikuline
ajaloo ülevaates. Raviks - kurja vaimu väljaajamiseks on aegade jooksul leiutatud ütlemata hulk võtteid - palvetamisest ja kärategemisest kuni keha kõlbmatuks muutmiseni, et kuri vaim teda enam eluasemeks ei tahaks - põletamise ja näljutamise meetodid. Siiski on parimad preestrid ikka teadnud ka, kuidas oma riitusi lahkusega pehmendada. Hippokrates (460?-377a.e.m.a.), moodsa meditsiini isa, seisis väljapaistvalt erandlikul arvamusel - ta eraldas meditsiini religioonist, maagiast, üleloomulikust. Haigustel arvas ta olevat loomulikud põhjused. Psüühika organ on aju, seega tuleb otsida looduslikke vahendeid, mis aju tegevust mõjutaksid. Hippokrates pööras tähelepanu ka keskkonna mõjule (mida tänapäevakeeles emotsionaalseks stressiks nimetaksime). Tema vaateid võtsid üle ka teised kuulsad kreeklased - Platon ja Aristoteles, samuti Galenos. Galenose surmaga algas aga Pime Aeg meditsiini jaoks, mis psüühikahäirete osas tähendas taas puhast demonoloogiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
