"windows" - 605 õppematerjali

MICROSOFT WINDOWS’I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU

MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis

Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus

(tuleneb selle põhinemisest BSD-l) siis alates OS X Leopard Inteli versioonist 10.5 on ta ametlikult tunnustatud The Open Groupi poolt, saades Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja olles seega ka esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel.

WMV vorming ja tarkvara

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond .... AÜTH1 WMV VORMING JA TARKVARA Referaat Juhendaja: .... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvuda veidi võõrama teemaga kasutades interneti infootsingut. Tutvutud on failiformaadiga WMV – Windows Media Video, mis on üks enamlevinumaid formaate. See on loodud Microsofti poolt ja antud töös on välja toodud milleks WMV failiformaati kasutatakse ning kuidas see toimib. Samuti WMV ajalugu ja areng ning selle esitamiseks ja muutmiseks vajalik tarkvara. Töö on jaotatud neljaks, kus esimeses osas räägitakse erinevatest WMV verisoonidest ning mis muudatusi nende seas on tehtud. Teises osas keskendutakse WMV üldisele olemusele ning selle tarkvarale

Andmebaasid

ANDMEBAASID Marek Kärner AA-31 Andmebaas andmebaas Infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields), kirjete (records) ja failidena. database server (andmebaasiserver) Kohtvõrku ühendatud arvuti, mille ülesandeks on andmebaaside säilitamine ja nende kättesaadavaks tegemine. Selles hoitakse andmebaasihaldurit (DBMS) ja andmebaase. Kui klientarvutilt saabub nõue, otsib andmebaasihaldur andmebaasist välja nõutud kirjed ja saadab need üle võrgu kliendile tagasi. Andmebaasiserver ja failiserver võivad olla koos, sest sageli pakub failiserver ka andmebaasiteenusi. XMLandmebaas Andmebaas, kus hoitakse XML dokumente Extensible MarkupLanguage (lai...

Pidgin messenger

interneti, saata lühisõnumeid või suhelda emaili teel. Mine võtan lähema vaatluse alla lühisõnumitega suhtelmise läbi interneti. 1. Pidgin messenger 1.1.Üldiselt Nii nagu igapäeva elus, nii valitseb ka internetis konkurents. Püütakse luua paremaid, kiiremaid ja mugavamaid programme, et oma loodud toodete kasutajaskonda suurendada ja läbi selle suuremaid summasid teenida. Lühisõnumitega suhtlemiseks kasutatakse Euroopas enamjaolt Windows Live Messengeri mis on Microsofti toodang ning selle tõttu on võimalik seda kasutada ainult MSN protokolli puhul. Mina arvan, et Eestis on suhteliselt raske leida inimest, kes kasutab igapäevaselt ja järjepidevalt interneti, kuid ei oma Windows Live Messengeri kasutajakontot. Teise alternatiivina tooksin ma veel välja ka Pidgin messengeri. Tegu on vabavaraga, mis ei sisalda endas reklaame (nagu Windows Live Messenger) ning on olulselt kompaktsem ja kiirem. Pidgin Messengeri üheks

Windows7 administreerimine

Windows7 administreerimine 1. Mida on võimalik teada saada/saavutada seoses arvutiprobleemide tõrkeotsinguga seoses? 2. Mis alateemad on juhtpaneelil seoses arvutiprobleemide tõrkeotsinguga? 3. Missugused alateemad on juhtpaneelil süsteem ja turve all? 4. Mida on võimalik hinnata Windowsi jõudlusindeksi abil? 5. Mida teeb, milleks on mõeldud Windowsi tulemüür? 6. Missugused võimalused on antud kasutajal seoses Windows Update-ga ehk kuidas onvõimalik kasutajal hallata Windowsi värskendusi? 7. Milleks on kasulikud energiareziimid? 8. Mida teeb kettadefragmentator ning missugune on kettadefragmentatori ajakava konfiguratsioon? 9. Loetle veel mõningaid haldusriistasid? 10. Mida on võimalik teha võrgu- ja ühiskasutuskeskuse all seoses võrgusätete muutmisega? 11. Kirjelda lühidalt, mida on võimalik hallata seoses Interneti suvanditega? 12

Diagonastika

moodi (Windows, Linux). See käsk toimib ainult siis kui võrk on häälestatud ja lisatud on ka TCP/IP protokoll.  Tracert Selle käsu abil saab kontrollida enda arvuti ja sihtpunkti vahelist teekonda. Kuvatakse kõik sõlmed mida läbitakse. Iga sõlme IP aadress kuvatakse ja antakse ka aeg sinna sõlme jõudmiseks. Kui seadmel on ka nimi siis kuvatakse ka seadme nimi. Tracert 2  Tracert 3 See käsklus on kasutusel ainult Windows keskkonnas. Linuxis on selle käsu analoogiks traceroute. Kui ei saada enam täpset infot sõlmede kohta või sinna ligipääs on piiratud, siis kuvatakse *** aadressi kohal. Tracert 4  Andmeedastuse diagnostika Ping käsku kasutades saab välja arvutada edastuskiiruse. Seda siis paketi suuruse ja selleks kulunud aja kaudu. Andmeedastusel on oluline mitte segamini ajada KB ja Kb ühikuid. Andmeedastuse kiirusi antakse tavaliselt ühikuga Kb. Andmeedastuse diagnostika 2

8. klassi arvutiõpetuse kontrolltöö

q Ei tea 6. Millline järgnevatest mälumahtudest on sobilik iseloomustama kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis jätkata tööd q Hoolitseda, et ekraanilt ei peegelduks heledaid objekte: laua või

Microsoft Operatsioonisüsteemid

· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38  1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti ­ Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3

Operatsioonisüsteemid

Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP

Erinevad operatsioonisüsteemid

Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast ­ erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas.

Arvutiviirused

säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks.  Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed  Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom  Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 ­ 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine Kahju failidele: Vahetab teatud arvutifailid jäljendite vastu.  W32.Aizu.G Riskitase 2: Madal Avastatud: 9. Detsember 2005 Tüüp: Uss ­ viirus (postiviirus) Nakkuse suurus: 21,504 baiti

Arvutisüsteem

See tähendab lihtsalt, et opsüsteem tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl, Alt ja Delete. Buutimiseks on vajalik üsna väike programm. BIOS ­ (Basic Input/Output System), baasvahetussüsteem Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda NTLDR - NT Loader, Buudilaadur, mis kuvab Windows NT stardimenüüd ja aitab Windows NT opsüsteemi laadida. Kui kasutaja üritab installeerida Windows NT baasil loodud opsüsteeme Windows 2000 , Windows XP 8. klass 6. mai ja Windows Server 2003 arvutile, milles varem töötas Windows NT või Windows 95 või Windows 98 , võib ekraanile ilmuda teade "NTLDR is Missing". See teade ilmub pärast esimest ümberbuutimist ja esineb ainult

Kuidas teha arvutit kiiremaks?

Kuidas teha arvuti kiiremaks: 6, kuidas kiirendada arvuti Pärast mõned lihtsad juhised, saate säilitada oma arvuti, aitab suurendada arvuti kiirust ja aitavad hoida seda sujuvalt. Selles artiklis käsitletakse, kuidas kasutada olevaid vahendeid, Windows 7, Windows Vista ja Windows XP Service Pack 3, mis aitab teha oma arvuti kiiremaks, hoida arvuti tõhusalt ja aidata kaitsta teie privaatsust, kui sa oled online. Märkus: Mõned vahendid käesolevas artiklis nimetatud vaja teil olema sisse logitud administraatorina. Kui sa ei ole sisse logitud administraatorina, saate ainult muuta sätteid, mis rakenduvad teie kasutajakontole. 1. Eemalda nuhkvara ja aitab kaitsta teie arvutit viiruste eest Nuhkvara kogub isikuandmeid ilma rendile sa tead ja küsimata luba

WL Messenger

teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujundama Internetti hõlmavaks ja laiendavaks, mitte niivõrd selle alternatiivi pakkuvaks teenuseks. (Gates, B 2000) Siinkohal vaatlemegi, kuidas on Windows Live Messenger (edaspidi WL Messenger) saavutanud sellise populaarsuse ja kasutajate rohkuse, mis on antud programmi tarkvara omadused ja rakendamised.  3. AJALUGU Algselt nimetati WL Messengeri ,,MSN Messenger'iks", mille esimene versioon tuli välja 22. juulil 1999 aastal, see sisaldas tavalist tekstisõnumit ja lihtsameelset kontaktide nimekirja. Kui esimene versioon oli avaldatud, oli tähtsal kohal toetada juurdepääsu America Online võrku

Arvuti parool

mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)

Tarkvara

). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows XP/Vista, samas ka Ubuntu linux ja Mac. 1 Joonis 1: Windowsi logo Joonis 2: Linuxi logo Joonis 3: Maci logo 1.2 Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või

Brauserite seadistused

Brauserite seadistused (tuleb näidata kuidas toimid, kasutades vastavat brauserit) Vali brauser, mida tavaliselt kasutad. 1. Nõuded arvuti riist- ja tarkvarale, millele installeeritakse IE, Firefox, Opera, Chrome. Chrome eripära installeerimisel. Firefox OS: · Windows 2000 · Windows XP · Windows Server 2003 · Windows Vista · Windows 7 Recommended Hardware · Pentium 4 or newer processor that supports SSE2 · 512MB of RAM · 200MB of hard drive space · 2. Salvestatud veebiaadresside ja brauseri sätete üleviimine teise programmi (teise arvutisse) Xp C:Documents and SettingsApplication DataMozillaFirefoxProfiles Vista ja 7 C:Users

Operatsioonisüsteem

Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel

Tarkvara ja kasutajaliidesed

Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse ­ äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalisele kasutajale keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilistest liidesest efektiivsem Graafiline kasutajaliides(GUI): käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil.

Windowsi kiirklahvi kombinatsioonid

 · CTRL+TAB: MDI-programmi järgmise alamakna aktiveerimine · ALT+menüüs allakriipsutatud täht: menüü avamine · ALT+F4: aktiivse akna sulgemine · CTRL+F4: aktiivse MDI-akna sulgemine · ALT+F6: sama programmi mitme akna vaheldumisi aktiveerimine (nt kui kuvatakse Notepadi dialoogiboks Otsing, aktiveerib klahvikombinatsioon ALT+F6 vaheldumisi dialoogiboksi Otsing ja Notepadi põhiakna) Kestaobjektid ja üldkausta / Windows Exploreri otseteed Valitud objekti redigeerimise kiirklahvid: · F2: objekti ümbernimetamine · F3: kõigi failide leidmine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+V: kleepimine · SHIFT+DELETE: valiku kohene kustutamine üksust prügikasti teisaldamata. · ALT+ENTER: valitud objekti atribuutide avamine Faili kopeerimine Vajutage ja hoidke faili teise kausta lohistamise ajal all juhtklahvi (CTRL). Otsetee loomine

Labor 13: Windows Ülesande tegemiseks tuleb kasutada 2 virtuaalmasinat o Windows 2012 R2 server o Windows 10 domeeni liikmena Virtuaalmasinad on aktiveerimata ja mõnda aega saab nendega nii töötada. Kui soovite virtuaalmasinaid ka edaspidi kasutada, siis taotlege omale tasuta litsentsi võti läbi MSDN Academic Alliance programmi. Kasutajate parooliks on "paSSw0rd". Abiinfo leidmisel kasutada kas siintoodud linke või otsingut. Ülesanded Kõigepealt käivitage ja konfigureerige Windows server 1. Muuta Windows serveri nimi oma eesnimeks (ilma täppitähtedeta)

Operatsioonisüsteemide alused

......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21  Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad

Operatsioonisüsteemid

Kirke Laura Allik 6.D klass Tartu Kivilinna Kool O P ER ATS IO O N IS Ü S TEEM ID  O peratsioonisüsteem  -Tarkvara, mis juhib programmide täitmist, nt Windows  Lühendina OC  OC juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakenduseprogramme  Erinevate operatsioonisüsteemide pildid  Android  Android on avatud lähtekoodiga nutitelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem, mis on loodud Linuxi kernelil.  Androidi arendab  Open Handset Alliance, mida juhib Google Inc.  Android asutati oktoobris 2003.  Tänapäeval üks tuntuimaid telefoni operatsioonisüsteeme

Operatsioonisüssteemide Referaat

2011  2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9  3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad

Arvutivõrgud

«20 » , ... Restart - ( 10 System Tools ­ 192.168.1.1). . Reset ­ (). . reset ( ) (, , ). restart, 10 System Tools Restart. 3Com. Reset 3Com: · ( ). · ( / ) . · LAN , WAN ( ). · ( ). · 20 , Alert ( 2 ). · , . · . , . - , restart, -- reset, -- Windows. , reset , -- . Moodle: IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr.) Subnet Mask: 255.255.255.0 Gateway: 192.168.0.1 DNS: 193.40.240.3  1 cross , 4 , 3 Trendnet ( / USB), Switch Trendnet ( , , ( )). ( ) , OS, WindowsXP ( ). , . -- . cross / straight (). . -- , -- crossover. cross . crossover .  . IP 192.168.1.<81..

Operatsioonisüsteemide ajalugu

Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda

Faili haldus

Mitut järjestikust faili saab märgistada klahvi ja hiire abil. Faile saab märgistada ja neilt märgistust ära võtta ka ükshaaval. Selleks tuleb klõpsata hiirega failil, hoides samaaegselt all klahvi . 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? Kõigi kaustas olevate failide ja alamkaustade märgistamiseks on lihtne klahvikombinatsioon -- + (kõigepealt vajuta alla klahv ja seda all hoides vajuta klahvi ). Eelnevalt kontrolli, et Windows Explorer'i aken oleks aktiivne, vajadusel aktiveeri see. 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? Failide ja kaustade kopeerimiseks ühest kaustast teise kasutatakse menüü Edit (Redigeeri) käske Copy (Kopeeri) ja Paste (Kleebi). 8. Aga kuidas teisaldada? Faile ja kaustu teisaldatakse samuti menüü Edit (Redigeeri) käskude abil. Käsu Copy (Kopeeri) asemel kasutatakse aga käsku Cut (Lõika). Erinevus on selles, et

Printerite kasutusalad

Prindimeedia tüüp: ümbrik, LASER TRANSPARENCY, paber Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB  Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V

Referaat - Hübriidtuum

ülesandeid. See on võimalik, sest nagu Monoliittuumas on Hübriidtuumas enamik ülesandeid või oskusi kaasatud moodulitena, mida operatsioonisüsteem või kasutaja saavad muuta, sisse ja välja lülitada. http://en.wikipedia.org/wiki/File:OS-structure2.svg Näiteid NT tuum Kõige paremaks näiteks Hübriidtuumale võib tuua NT tuuma mida kasutab Microsofti Windows NT, Windows 2000, Windows XP, Windows Server 2003, Windows Vista, Windows Server 2008 ja Windows 7. Nendes operatsioonisüsteemides on näiteks riistvara ja failisüsteemi haldamine viidud teenustesse (services) mis teenindavad nii programme kui operatsioonisüsteemi. Selline ülesehitus on seotud nende operatsioonisüsteemide erinevusega. Eesmärgiks sellel lahendusel on võimalus teha tuum ja operatsioonisüsteem täiesti erineva ülesehituse ja tagasiühilduvatena. Riistvara haldus toimub

Call of duty black ops 2

Kolija Asa Call of duty: black ops 2  mängust See on aasta parim mäng. Seda on ostetud üle miljoni. Lõppeva aasta edukaimaks videomänguks sai ,,Call of Duty: Black Ops II." Pärast müügile tulekut teenisid tegijad esimese kahe nädalaga mängu pealt miljard dollarit. Miinimumnõuded (arvutile) Protsessor: 2.4 GHz dual core CPU Mälu: 2GB RAM (32-bit OS), 4GB RAM (64-bit Windows OS) Kõvaketas: Vähemalt 16GB vaba ruumi Graafika: NVIDIA GeForce 8800 GT või samaväärne AMD Radeon Heli: DirectX 9.0c ühilduv OS: Windows Vista SP2, Windows 7 või Windows 8 (XP tugi puudub) Internet: Esimesel installeerimisel vajalik internetiühendus Steami serveriga autentimiseks Arvamus Sellel mängul on multiplayer, zombie , single player Kõige parem on multiplyer Click to edit Master text styles Second level Third level

Võrdluste töö

4 kg 4,2 kg Mõõtmed 414 x 414 x 269 x 52 319 x 539 x 137 48.8 cm x 27.2 cm x 269 x 52 mm mm 34 cm x 8.3 47.9 cm x 10 mm cm cm Liides USB 1.1 USB USB 2.0 Hi-Speed USB 2.0 USB Ühilduv Window Windows 2000/ Windows Microsoft Mac OS X tarkvara s 98, XP/vista/MacO 2000/XP/XP Windows v10.3, Me, S home/vista/MacO 2000, Windows 2000, S Microsoft 2000/Vista/X XP, Windows P MacOS XP Home 8.x, 9

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel pöörab selle tagasi või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest. Nii võib aidata tulemüür takistada häkkeritel ja ründetarkvaral teie arvutile juurdepääsu saada. 3

Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine

vastu kaitsta.  Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast.  Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest.  Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest.  Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel pöörab selle tagasi või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest. Nii võib aidata tulemüür takistada häkkeritel ja ründetarkvaral teie arvutile juurdepääsu saada. 3

Op süsteemid

Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel

Dream Home (inglise keel)

DREAM HOME Grete Murr DS-12 24.05.13 Location · Estonia · Saaremaa · In the countryside · By the sea · Not far from Kuressaare Dwelling · A small house or a cottage · Light and calm colours · Big windows Kitchen · Spacious · Light furniture · Details to give colour Livingroom · Spacious · Big windows · Long white lace curtains · Some old recycled furniture · A lot of flowers · Photos and paintings on walls · Details (pillows) to give colour Bedroom · Big windows and a small balcony · Bedclothes to give colour · Soft carpets · A lot of pillows · Filled with daylight  Bathroom · Spacious and lightful · A corner with an armchair · Light blue, green shades Conservatory · A lot of big windows · Cozy furniture · A lot of flowers, plants · Place to relax

Venekeelne CV/ Resümee/ Резюме

2012- Колувереское гимназий, среднее образование Uностранные языки: эстонский – родной английский - разговорный - очень хороший, письменный - очень хороший русский - разговорный - плохо, письменный - плохо Знание компьютера: Windows 10, Windows 8, Windows 7, Adobe Photoshop, MS Word, MS Powerpoint Дополнительная информация: По характеру я обязательный, настойчивый и активный Водительские права: Б-категория – приобретать Хобби: путешествия, танцы

9.klassi arvutiõpetus

* muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim. tarkvaraks? * arvuti programmvarustust nimetatakse tarkvaraks (software) 17.Mida nim. riistvaraks * seadmeid nimetatakse riistvaraks (hardware) 18.Kuidas jaotatakse programme otstarbe järgi. 19.Nimeta operatsioonsüsteeme (üksikkasutajele, mitmele kasutajele) *üksikkasutajale: DOS, Windows 95, Windows 98, Windows..., Linux *mitmele kasutajale: Windows NT, Unix 20.Nimeta operatsioonisüsteemi ül. *arvutikäivitamine *süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine *süsteemi ümberkonfigureerimine *tarbeprogrammide kasutuse juhtimine *juhtimis-,haldamis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine 21.Nimeta tarbeprogramme *tekstitöötlus *tabelarvutus *andmebaasid *esitlusgraafika *majandus *küljendus, kirjastus *õppe *multimeedia rakendused *arvutiside

[Kasutusjuhend]Virtuaalmasina tegemine VMware Workstationiga ja Ubuntu installeerimine

NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1

Võrgutarkvara ja selle eripärad

1. Riistvara: Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja repeatereid. Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le), BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link  Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti.  Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on tavaliselt tarkvaraliselt konfigureeritavad. · Muidu tavaliselt kaasasoleval kettal olemas

Failisüsteemid

kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus. MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows 95/98/Me, OS/2, Linux ja mõned UNIX-i versioonid.

Riistvara referaat Direct3D

Microsoft püüab pidevalt täiendada Direct3D ning et see toetaks kättesaadavat uusimat tehnoloogiat ja graafika kaarte. Ajalugu 1992 aastal alustas Servan Keondjian firma nimega RenderMorphics, mis arendas 3D graafika API nimega Reality Lab, mida kasutati meditsiini pilditehnikas ja CAD tarkvaras. Sellest API-st lasti välja kaks versiooni. Microsoft ostis ära RenderMorphics-i 1995. aasta veebruaris, tuues Keondjian-i kaasa, et ta võtaks 3D graafikamootori kasutusele Windows 95-le. Selle tulemusena lasti välja esimene versioon Direct3D-st, mis lisati DirectX 2.0 ja DirectX 3.0-le. Direct3D võttis algusel kasutusele "säilitamise viisi" ja "vahetu viisi" 3D API-s. Säilitamise reziim oli COM-põhine graafika API, mis saavutas väikse omaksvõtu. Mängude loojad aga soovisid rohkem otsest kontrolli riistvara tegevusele kui Direct3D pakkuda võis. Ainult üks mäng, mida müüdi märkimisväärsel hulgal, Lego

Arvuti teemad 1-3

Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. Rakendusprogrammid on nt tekstitöötlusprogrammid, graafikuprogrammid, audio-videoprogrammid, arvutimängud jne. Enam levinud operatsioonisüsteemid on Windows (Windows 7, Windows XP, Windows Vista, Windows 8) ja Linux(Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android. Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud

Failisüsteemid

lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad ­ enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32-failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang ­ 4 GiB. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti väljatöötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT-failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta

Kõvaketta analüüs.

ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus.  Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv, seega see töötab isegi siis kui sinu süsteem ei tööta.  Andmete taastamise programmid: Recover My Files- taastab lihtsalt teie kustutatud failid Windows Recycle Binist ning tänu formatile või kõvaketta vea tõttu kaduma läinud failid. Stellar Data Recovery- Tootja kodulehel väidetakse, et üks parimaid andmete taastamise programme. Tänan kuulamast!!!

Pihuarvuti

meile või siis saata. Samuti saame teha vajalikke internetti tehinguid. Kuid neid tehes peab olema meil interneti võrk. Kuigi paljudel on olemas peal mängud nagu tava arvutilgi - solitare jne. Pidasin pigem silmas suuremaid mänge. Näiteks mingid GTA-d või midagi sellist. Me seda ei tahagi teha kui oleme nende kasutaja. Meile peamiseks eesmärgiks on see, et saaksime koguaeg kanda endaga kaasas uuemat informatsiooni. Enamus pihuarvuteid kasutab töötamiseks Windows mobile tarkvara. Kõige uuem neist hetkel peaks olema Windows mobile 7, see on 2009 aasta toodang. Kõige vanem peaks olema Windows mobile 2000, see anti välja 2000 aastal kunagi aprillis. Kokku siiani on toodetud välja 11 erinevat versiooni. Windows mobile 7 väljanägemine. Windows mobile 2000 Tänapäeva pihuarvutid on suhteliselt paljude lisadega paisutatud. Küll neil peal erinevad vidinad mida poleks muidugi vaja. Aga kui tehnoloogia areneb peab kõik arenema

Minu unistuste Arvuti.

süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin kiiresti välja. Muu tarkvara on Microsoft Internet Explorer, aga selle asemel ma kasutan Mozilla Firefoxi, sest see on lihtsam ja kiirem minu arvates. Tarkvarade hulgas on veel Windows Live Messenger, Adobe Flash Player, HP MediaSmart Suite, HP Total Care Setup, HP Total Care Advisor, HP ProtectSmart jne. Windows Live Messengeri kasutan ma sõpradega suhtlemiseks. Ja teised kaasasolevad tarkvarad on küll minu arvutis olemas aga ma ei näe neil eriti mõtet, sest ma neid ei kasuta. Mina kasutan muusika kuulamiseks Winampi ja filmide vaatamiseks BS.Playerit. Op.süsteemis on Microsoft Windows 7 Home Premium (64-bit). See on küll hea Windows,

Arvutiviirused

levida märkamatult. Leidub ka õelvara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ning rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist.  Viiruse eemaldamine Opsüsteemides Windows Me, Microsofti operatsioonisüsteemi Windows XP, Windows Vista ja kasutajatele on firma veebilehel Windows 7 on võimalik kasutada ligipääs tasuta viirusekontrollile. süsteemitaastet (inglise System Külastajalt nõutakse 20 Restore), mis taastab registri ja numbrikohaga registreerimiskoodi kriitilised süsteemifailid valitud sisestamist. Leidub teisigi saite, kus kuupäeval olnud seisundisse

Operatsioonsusteemide tulevik

tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda Operatsioonisüsteemide tulevikku pole kerge ennustada, kuna tehnika areneb kiirelt. Seega proovin prognoosida oletusel, et pole suuremat revolutsiooni tulemas arvutite arengus. Kõigepealt mõtlen tagasi windows 95-e peale ja vaatan arengut kuni windows 7-meni. Kuna olen ainult Windowsi operatsioonisüsteeme kasutan, siis nende põhjal seda arengut ka vaadata saan. Põhiline asi, mis kasutaja jaoks muutunud on, on kasutajamugavus. Kõik asjad on läinud lihtsamaks ja kindlasti ka kiiresti leitavamaks. Seega usun et operatsioonisüsteemid jätkavad ka samal teel. Kuna igal inimesel on oma programmide ja internetilehekülgede keskkond, mida ta põhiliselt

Referaat teemal MÄLU

....................................................7 e) Kokkuvõte...............................................................................................8 f) Kasutatud kirjandus................................................................................9 2  Sissejuhatus Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle. Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest. Kogu arvuti süsteem sõltub mälu mahust. Mida rohkem mälu arvutil on seda rohkem asju on võimalik talletada ja tavaliselt mõjutab see ka arvuti kiirust