Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul. Pärast seda Tiina sonis ,,Ma ei tea midagi Kiveste Kaarli varsast".Hundid tõid Tiinale selle varsa,
August Kitzbergi teoses ,,Libahunt" räägitakse Tammaru perekonnast. Ühel talvisel päeval ilmub nende ukse taha huntide eest põgenev tüdruk. Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena
Kõik tuleb tööga ära teenida ja tasuta ei saa midagi. Jürka puutub kokku ka ahnusega, pettusega, valetamisega ja ka armastusega. Näiteks see kuidas ta lapsed talle südamesse läksid , kuidas ta püüdis kõigest väest õndsaks saada. Tal oli silme ees eesmärk, riht, kuhu jõuda elus midagi saavutada, mis on iseloomulik inimestele ja mida Vanapagan põrgukatelt küttes üldse tundma ei peaks. Jürka puutub kokku ka vihaga (ta tappis vihahoos sulase, kes oli ta naise armuke). 3. Ants oli tark ja rikas. Ta oli ahne, ega hoolinud inimestest enda ümber. Ta kasutas inimesi ära ja pettis neid. Ta ei teeninud oma raha ise, vaid pettusega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Ta ei olnud eriti aus mees ning hoolis vaid iseendast. Arvan, et tegemist ei ole poeetilise liialdusega ja inimesed tõepoolest ongi sellised
VINCENT VAN GOGH Liina Tenno 12.a Tutvustus Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 – 29. juuli 1890) oli hollandi maali kunstnik. Van Gogh oli postimpressionist. 37aastaselt ta tappis Vincent van Gogh – autoportree (1887) Kõik tema tööd valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Ta tegi umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd. "Kohviku terrass öösel" (1888) ELULUGU Vincent van Gogh sündis Lõuna Hollandis Põhja Brabandis. Tal oli kaks venda ja kolm õde. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. "Iirised" (1890) 27. juulil 1890 tulist as van Gogh...
Dorian Gray portee tsitaat Minu arvates on teost ,,Dorian Gray portree" kõige paremini iseloomustavamaks tsitaadiks ,,igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames". Selle lause hüüdis Dorian metsiku meeleheite liigutusel, kui Basil kommenteeris oma muutunud kunstiteost, õeldes et Dorianil on seal maalil kuradi silmad. See lause iseloomustab teost kõige paremini, sest peategelasel, Dorianil oligi kaks poolt. Üks, mis oli selline hea ja süütu ning teine, mis oli julm ja ebamoraalne. Ehk siis tema südames olid need Taevas ja Põrgu eriti selgelt välja toodud. Kuigi Põrgu paistis suuresti ülekaalus olevat oli temas kindlasti ka natuke Taevast tunda. Näiteks siis, kui ta vaese Hetty maha jättis, tahtis ta südames ikkagi head ning sügaval sisimas tahtis ja püüdis ta ikka olla hea inimene. Kuid sellegipoolest leidus kuradit temas rohkem. Näiteks lõi see välja, kui ta...
Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoodi probleemi lahendada. Kas alati eriarvamuste puhul tuleb enda arvamust niiviisi teisele peale suruda. Kas kaklus on ainuke, millega Kalevipoeg hakkama saab? Alati ei pea kõigil olema ühesugused arvamused. Tegelikult sepapoeg ei olnud mitte millegis süüdi, ta oli lihtsalt julge ning ütles oma arvamuse välja. Ma arvan, et Kalevipoeg oleks võinud
senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna. Kodulinna kontsert tundub küll õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad inimesed saavad aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei olnud seda "imet" välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin. Näidend paneb mõtlema selle üle, et unustades enda soovid ja järgides vaid kuulsusejanu, leiad sa end ikka kord sealt, kust alustasid. Samas oleks Saalep saanud "imet tabada" kodumaal õpetades lapsi, kellest nii mõnestki oleks võinud tulevikus andekas klaverikunstnik saada. Ühesõnaga iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Asjaolude selginemisel tuli välja tegelik mõrvar ning lugu oli sellega oma lahenduse leidnud. 3. Probleem: Autor näitas selle looga, et tihti on kuritegude sooritajaks need, keda me kõige vähem kahtlustada oskaksime. Nii oli ka antud raamatus, kus mõrvariks osutus pealtnäha täiesti süütu pisike tüdruk, keda kõik pigem hoiaksid, kui milleski kahtlustaksid.Tegelikkuses aga ei saa kedagi usaldada, sest kõige nõrgemad inimesed võivad vihahoos korda saata kõige hullemaid kuritegusid. 4. Tegelased: Charles Hayward mees, kes armastas Sophiat ning oli uurija poeg Sophia Leonides vana Aristide lapselaps, kes oli hirmunud, kuid otsusekindel Sir Arthur Hayward Charlesi isa, Scotland Yardi ülema asetäitja Peainspektor Taverner sir Arthuri parem käsi Edith de Haviland Aristide naiseõde Philip Leonides Sophia isa, pealtnäha väga enesekindel ja pühendud oma töösse Magda Leonides Sophia ema, näitlejanna
Thatcher on öelnud : ,,Iga naine, kes mõistab majapidamise juhtimisel esinevaid probleeme, saab aru ka neist probleemidest, mis tekivad riigi juhtimisel." Üks teadaolevaid jutte, mis Margareti kohta liiguvad on ka tema kurikuulus käekott. Mina kuulsin seda lugu oma vanematelt. Väidetavalt oli Margaretil enamikel sündmustel kaasas täpselt see üks sama kott, mida ta siis kasutas nii tähtsate riigipaberite hoidmiseks, presidentide ja tähtsate riigiametnikega kohtumistel, kui ka vihahoos 'rünnates' kontoriametnikke. See viimane on suure tõenäosusega kuulujutt, kuid minu vanemate sõnul on see nende põlvkonnas tuntud lugu. Margaret Thatcher on elanud suurejoonelist elu täis katsumusi ning inimlikke eksimusi. Igal juhul on ta nii Raudne Leedi kui ka lihtsalt inimene. Suure tähtsusega on ta minu jaoks ka selle pärast, et just tema järgi olen saanud oma nime. Võib-olla ei oleks mind täna just sellisel kujul siin, kui ei oleks Margaret Thatcherit.
Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast Süüdatakse tuli ja lauldakse rahvalaule Peole tulevad Tiina , Margus , Jaanus ja Mari Mängitakse paaripanemismängu Margus püüab kinni Tiina ja Jaanus Mari Mari tahab Jaanust Mari sõimab kõigi kuuldes vihahoos Tiinat libahundiks Tiina solvub Tiina korraldab skandaali Tiina põgeneb metsa Mari proovib Margust rahustada Margus on Mari peale vihane Neljas vaatlus: Tiina on neljandat päeva metsas Margus norutab Jaanus räägib Margusega Vanaema lohutab Margust Tiina ilmub lõpuks välja Tiina hakkab halama Sõimab kogu pererahvast
külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud just jumalat pärast esimest söögikorda Tammarude juures. Nägemise kaotanud vanaema ei uskunud, et näitsik võib olla libahunt. ''VANAEMA(kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga
Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karistus oli et ta pidi seda pealt vaatama. Siiski ei teatud Parisina surmast eriti midagi, arvati et ta pandi kloostrisse või suri mõõga või mürgi läbi. Vürst Azo polnud õnnelik kuna ta kahetses et lasi vihahoos oma poja tappa. Tegelikult nägi ta pojas iseennast noorena. Nad olid sarnased nii välimuse kui ka käitumise poolest. Ta oli ise ka noorena kõrvalekaldeid teinud. Teoses oli romantiline vb see, et hoolimata kõigest saadi ikka kokku, kuuvalgel, tähtede all jne. Hugo astus hoolimata surmanuhtlusest väärikalt ja uhkelt kirve alla. Ta ei julgend oma süüd varjata. Selles poeemis arenevad sündmused ühes renessansi aegses vürsti riigis.
Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas ikka veel Villut, kuid kuhugi mujale tal ka minna ei olnud. Villu oleks aga tööst niivõrd hõivatud olnud, et poleks pannud naiste vahelist nääklemist tähelegi. Vahepeal oleks Anna ka lapseootele jäänud ning Eevi kadedusest punasena üritanud Anna rasedust katkestada. Annal oleks Eevist kõrini saanud ning rääkinud ka sellest Villule. Villu, aga hea südamega poleks suutnud Eevit välja visata. Suures vihahoos oleks Anna Eevi ära tapnud ning visanud jõkke et oleks olnud justkui uppumissurm. Villule oleks Eevi kokku valetanud pika loo ning sinisilmne Villu oleks muidugi uskuma jäänud. Ainus, kes veel Annal peal hoidis oli Anna isa ning too andis Anna üles, kuna oli oma tütres liialt pettunud. Kui aga Eevi surma lähemalt uuriti arvati, et ka Villul pidi selles oma osa olema, kuna oli ju siiski Anna mees. Ning kuna Villu oli ka varem vangis
Samuti tõestab järgnev intsident seda, et Tiina ei olnud libahunt. Ühel tormisel õhtul, kui oli kuulda huntide ulgumist läks Margus hunte püssiga hirmutama. Püssist tulnud lask tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Margus kasutas relvas aga tavalisi kuule, libahundi tapaks vaid hõbekuul. Kõiki neid tähelepanekuid arvesse võttes, jään seisukohale, et Tiina ei olnud libahunt. Ta küll väitis end vihahoos olevat, kuid puhtalt tema sõnad teda libahundiks ei tembelda.
Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Võib juhtuda, et käitume mingi emotsiooni ajal hoopis vastupidiselt sellele, kes me tegelikult oleme, samas võime muutuda ülimalt rõõmsaks või kurvaks. Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks. Vihahoos võime öelda asju, mida hiljem kahetseme. Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega. Juba esimeste sõnade jooksul kujuneb meil teisest inimesest arvamus. Inimesed on kõik erinevad, nii et iga inimese tundma õppimine võtab kaua aega. Ma usun, et igal inimesel on ainult mõned sõbrad, keda ta läbi ja lõhki tunneb.
Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõista teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicilt täielikku tähelepanu. Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas. Teoses oli neli tegevus liini. Esimene oli Ravici ja Joani armastuslugu, teine Ravici töö kliinikus, neljas on Ravici kättemaks Haakele, neljas on Ravici ja Morozovi sõprus. Isiklikult leian, et ,,Triumfikaar” oli väga huvitav. Midagi halba ma selle kohta öelda ei oskakski.. See pakkus nii emotsioone Ravici ja Joani suhte jälgimisel kui ka põnevust ning kaasaelamist Ravicu kättemaksuplaanile. Meeldis ka see, et raamat ei lõppenud nagu tüüpiline
seetõttu, et loodavad sellest ise kasu saada. Nii leidus ka 1941. aasta juuniküüditamise ajal Eestis eestlasi, kes aitasid ligi 10000 kaasmaalast Siberisse saata lootes ise sellest mingisugust kasu. Laertes oli pärast isa ja õe surma vihkamisest pimestatud ning ei suutnud kainelt mõelda. Seda kasutas ära Claudius, kes veenis Laertese Hamletit tapma. Tundes suurt viha võib inimene oma väärtushinnangud unustada. Saatest ,,Raport" saame tihti näha, kuidas inimesed on vihahoos teinud tegusid, mida nad hiljem kahetsevad kuna tegu ei vastanud tegelikult tema väärtushinnangutele. Peamiseks mänguks poliitikas ja inimsuhetes on võimumäng. Läbi võimu saab allutada teist inimest tegutsema võõra tahte järgi. Selle nimel ollakse valmis loobuma oma tõekspidamistest, manipuleerima teistega ja isegi tapma. Võimu omajal on lihtne tõmmata oma mängu neid, kes kasuahnuses või vihas on hõlpsalt manipuleeritavad.
maskiballile kuhu ta kutsutud oli ja kirjutab Alfredole kirja ,kus ta palub ,et Alfredo talle ei järgneks. Kui Alfredo tagasi tuleb näeb ta ,et Violetta on kadunud ja leiab laualt kirja.Kuid Violetta oli lauale unustanud maskiballi kutse. Teine vaatus lõppeb sellega ,et Alfredo otsutab samuti maskiballile minna.Kolmanda vaatuse alguses kohtuvad Alfredo ja Violetta maskiballil. Alfredo ei mõista miks Violetta nii käitus ja oma vihahoos solvab teda.Arusaanud ,et Violetta solvamine oli vale palub Alfredo andeks.Violetta andestab talle ,kuid siiski palub ,et Alfredo talle ei järgneks.Kolmanda vaatuses teises pooles on Violetta oma voodis ja südamevalusse suremas. Kui ta kuuleb ,et Alfredo on tema poole teel ta tervis läheb paremaks.Alfredoga kohtudes saab Violetta aru ,et on käitunud rumalasti ja Alfredo andestab talle. Kuna Violetta tervis on ikkagi nõrk palub ta taeva poole pöördudes andeks. Violetta
Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rännates, sattus ta kokku kaarikuga, kus istus sees Kuningas Laios ja tema saatjaskond. Oidipusel tekkis nendega tüli ning suures vihahoos tappis ta kogu seltskonna, välja arvatud ühe inimese. Ainuke ellujääja oli seesama karjus, kes oli viinud ta Korintosele. Enesele teadmata oli ta tapnud oma isa, täpselt nii nagu saatus oli ette näinud. Lõpuks jõudis Oidipus Teeba linna. Seal kiusas Teeba rahvast õel sfinks. Oidipus päästis linna Sfinksi käest. Tänutäheks sai ta Teeba Kuningaks. Kuningas Oidipus abiellus Teeba kuninganna Iokastega ning sai temaga lapsi, teadmata, et tegelikult Iokaste ongi tema ema.
Tegelikkuses tuleks pühapäeval aega võtta iseenda ja pere jaoks. Inimese närvisüsteem puhkaks argipäeva rutiinist ja jääks ehk olemata nii mõnigi psühholoogiline probleem. Kõik kodused toimetused peaks jõudma ideaalis muudel päevadel ära teha, siis jääks aega tõeliseks pühapäeva pühitsemiseks. On olemas sellised käsud nagu ära tapa ja austa oma isa ja ema. Ajakirjanduses on olnud artikleid, milles kirjutatakse, et keegi on suures vihahoos tapnud oma ema või isa. See on päris kohutav. Üks tähtsamaid elu tõekspidamisi peaks olema, et ei tõsta kätt nende vastu, kellest oled sündinud ja kes on sind üles kasvatanud. Mis viib ühe inimese sellise teoni, on küll keeruline välja mõelda. On inimesi, kes ei aita oma vanemaid vanaduses. Sellist teguviisi ei saa heaks kiita. Isegi kui kaasaegse töötempo pärast ei suudeta vanaduses vanemate eest igapäevaselt hoolitseda, tuleks
näidata.Mick ehk Michaela hoidis rohkem eemale ja Jasmini õde Pat riza sekkus ainult siis tüldidesse kui need t eda puudut asid.Kõik tülid lahendas t avaliselt vanaema Agnes ,kuna isal ja kasuemal oli alat i palju tööd. Probleemid Hanna ja Jasmin tegid kõik selleks,et nendest kunagi perekonda ei saaks. Jasmin mõtles välja vale,et Aleksandrit ja Hannat tülli ajada. Aleksander oli Hannas väga pettunud,ja vihahoos ütles talle väga halvasti,kuigi ta seda tõsiselt ei mõelnud. Probleemide lahendused Probleem lahenes sellega,et Hanna jooksis kodunt ära om a päris em a juurde. Hanna tundis end seal algul päris hästi ,kuid pikapeale ta m õistis,et ema ei hooli tem ast. Emal oli koguaeg palju tegem ist ja teda ei huvitanud m is tütrega juhtus. Hanna m õistis,et koju ei saa ka tagasi m inna,nii veetisgi enamuse aega iseenda seltsis. Probleemi lõpplahendus
Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis, Haagis, Pariisis ja Antverpenis.
Tänu millistele veristele kordasaatmistele ta päris endale sellise nime? Ivan Julm saatis korda väga palju veretöid, mis on tänapäeva maailmapildis mõeldamatud. Minu jaoks on tema üks kõige shokeerivamaid tapatöid tema ja tema poja kaklus.1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Oma perekonna liikme tapmisest ei kujuta ma ette hullemat mõrvatööd. Kuidas on võimalik tappa inimest, kes koosneb sinu enda verest ja on sinu järeltulija? Mitte miski ei heasta sellist tegu ja sellist tegu iseloomustada ainult sõnaga "julm" on liiga vähe. Opritsnina (opritsnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad) raames korraldati mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva
võitakse maalt välja saata ning kahjuks see juhtuski. Olin paarkuud eemal ning kui naasesin leidsin eest küll Joani, kuid ta polnud enam üksi, vaid ta oli leidnud endale mehe, keda ta väärib. Ta üritas minu juurde küll tagasi tulla, kuid ma tõrjusin ta endast eemale, kuna teadsin ,et ta väärib paremat kui mina, sest tal oli vaja meest, kes tal alati olemas oleks ja tema eest hoolitseks, kuid mina seda teha ei suutnud. Tema mees tulistas teda vihahoos ühel ööl, ma küll opereerisin teda ning üritasin päästa, kuid see ei õnnestunud. Pärast tema surma, otsustasin ennast üles anda, kuigi mulle pakuti võimalust põgenemiseks. Läksin tagasi oma hotelli, kus politsei juba ees ootas ning teisi vahistas. Mind saadeti pagulusse, teel sinna leidsin oma õnne, nüüd saan taas olla koos oma armastatuga. Joan Madou. Pärast oma mehe surma, olin muserdatud, hulkusin tänaval, teadmata mida teha. Sattusin
Brünhild oli naine keda tahtsid paljud mehed ja seda üritades surma saanud. Nimelt Brünhildi saamiseks pidi katsuma temaga jõudu kolmes alas. Kuna Siegfriedil oli rüü, mis tegi teda läbipaistmatuks, läks ta Guntherile seda väljakutset tegema. Gunther võitis Brünhildi ning nad läksid tagasi Wormsi pulmi pidama. Kui aga tekkis probleem, et Brünhild ei tahtnud Guntheriga ühte heita, aitas Siegfried jälle mehe välja. See tuli aga välja, sest Kriemhild ütles seda vihahoos Brünhildile. Mõni aeg hiljem läks Siegfried koos kuningate ja muidugi Hagenida metsa küttima. Kriemhild oli unes näinud, et Siegfried saab seal surma ning teda palunud mitte minna, kuid Siegfried jäi endale kindlaks. Hagen läks Kriemhildi juurde küsima kas on mingit kohta, kus Siegfried on haavatav, et teda kaitsta. Kuid tegelikult tahtis teda tappa. Kriemhild ütles seda talle ning märgistas selle ristiga enda kootud vestil Siegfriedile. Aga metsas Hagen tappis ta
erinevatel tasanditel- tegu ei ole mitte partnerite, vaid direktor- müügiagent suhtega. Selliste inimestega suhtlemine ei muuda ühtegi tõsist äriinimest edukamaks, kuna nad näevad neid pigem aja raiskajate kui väärtuse toojatena. Sinu kui müügiprofi ülesanne on ettevõtete (või eraisikute) probleemide lahendamine. Millist probleemilahendajat sa ise ideaalis vajaksid? Kujuta korra ette, et sul on endal probleem- oletame, et sa oled vihahoos oma saatanliku ämma ära tapnud ja sind ootavad ees pikad aastad Tartu vanglas. Või Rummu omas. Vahet pole. Sa oled ennast tõsise jama sisse mässinud ja sa teeksid kõik, et oma karistusaega lühendada või tingimisi saada, mis on muidugi ebatõenäoline, kuid nagu öeldakse, siis lootus sureb viimasena. Nüüd, kumma advokaadi sa palkaksid: kas selle, kes on pugejalik, ebakindel ja värisev või selle advokaadi, kes on kindel, konkreetne,
ning ta elab ilma vähimagi vanaduse märgita amoraalset elu. Basil läks enne lahkumist Pariisi Doriani juurde aru pärima tema sensualistlikku eluviisi kohta. Dorian ei eita seda absoluutselt ning viib kunstnikku portreed vaatama. Basil ehmatab, kui näeb enda maalitud inetut kunstiteost, mille suudab ära tunda ainult monogrammi järgi. Basil soovitab Dorianil oma jubeduste lunastamiseks minna palvetama. Dorian süüdistab vihahoos oma julmas saatuses kunstnikku ning pussitab ta surnuks. Basil hukkub oma armastatu kätetöö tõttu. Kindlasti ei uskunud Basil Dorianiga kohtudes, et see noor ja puhas hing tulevikus tema elutee lõpetab. Basil oli täiesti kahjutu ja tore inimene, tal ei olnud ühtegi halba kavatsust, ta tegi seda, mida pidas kõige tähtsamaks oma elus - maalis ja armastas. Minu arvates Basili hukkudes suri süütu ning puhas hing.
1873.a. kevadel sõitis Repin koos naise ja väikese tütrega akadeemia stipendiaadina välismaale. Kunstnik veetis kolm aastat Pariisis, kuid sealsete kaasaegsete kunst teda ei vaimustanud. Repin pöördus tagasi kodumaale ja külastas koos perekonnaga sünnikohta. Seejärel asus elama Moskvasse, kus maalib mitmeid töid ajaloost. Tuntuimad on ,,Ivan Julm pojaga" ja ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile". Maal ,,Ivan Julm pojaga" kujutab vene tsaari, kes vihahoos tappis oma poja. Esiplaanile on toodud meisterlikult väljendatud meeleheide mõrtsuka näol. Taibates, mida ta on teinud, surub tsaar poega enese vastu ja on endal pool nägu verega määrinud. ,,Zaporoozlased..." on suure hulga figuuridega kompositsioon, kus on jäädvustatud vabadust armastavad inimesed, uhkus ja enesekindlus, veendumus oma jõus paistab kõigis maalile jäädvustatud figuurides. Maalilt torkab silma kunstniku oskus inimtundeid edasi anda
Selle peale hakkab Mathilde jälle Julieni armastama. Peagi jääb Mathilde rasedaks,millega tema isa ei lepi. Mathilde´i isa teeb puusepa pojast Julien Sorel de Vernaye. Abiellumiseplaanid rikub kirikuõpetaja kirjutatud kiri, mis oli välja mõeldud proua de Renaili poolt. Kirjas oli kirjutatud Julieni silmakirjalikkusest ja kuidas ta kasutab ära võimukaid naisi. Selle tagajärjel kaotab Julien kõik. Julien sõidab vihahoos tagasi kodulinna ja tulistab proua de Renali esimene kord mööda ja teine kord pihta. Proua ei surnud, seejärel Julien vahistati ning määrati karistuseks surmanuhtlus. Mathilde armastas teda ikka edasi. Vanglasse sattudes ei jää Julien üksikuks. Tihti käib teda vaatamas Mathilde, kes läks hiljem hulluks, kui sai teada, et Julien ei hooli temast. Proua de Renal kahetseb oma kirja ja proovib surmanuhtluse ära jätta, kuid selleks oli juba liiga hilja
Must kass Juba lapsepõlvest peale, oli mees armastanud loomi. Temal ja tema naisel oli palju loomi, kelle hulgas oli ka must kass, kes oli silmapaistvalt ilus ja suur loom. Kassi nimi oli Pluto ja ta oli oma peremehega väga hea sõber, jälitades teda igale poole, kuhu mees läks. Kahjuks aga muutus aja möödumisel mees alkohoolikuks ja hakkas ka oma naise pihta vägivalda kasutama. Ainult must kass oli vähemalt esialgu vägivallast pääsenud, kuid ühes õhtul suures vihahoos ja kuna kass oli hammastega mehe kätt kriimustanud, lõikas mees kassil taskunoaga ühe silma välja. Peale seda vältis kass teda pidevalt ja muutus aina vihasemaks ning ühel päeval lihtsalt poos kassi puuoksa külge üles. Järgneval ööl, ärkas mees, et näha, et nende maja põleb. Tal õnnestus koos oma naise ja teenijaga põgeneda, aga järgneval hommikul nägi ta ainsa allesjäänud seina peal kassi kujutist. Mees
Siin kohal saab teda võrrelda ka Kariniga, kes ,,Tõe ja õiguse" IV osas Indreku tähelepanu saamiseks isegi petab teda, arvates, et mehe vihane reaktsioon näitab talle, et Inderk tõesti armastab teda. Võrreldes Ravicuga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas. Kirjandi teemavaldkonnad, millega teoses käsitletu haakub, võiks olla inimene ja ühiskond ning inimeste omavahelised suhted. Raamat pakub nendele teemadele häid näiteid. Isiklikult leian, et ,,Triumfikaar" oli väga huvitav. Midagi halba ma selle kohta öelda ei oskakski.. See pakkus nii emotsioone Ravicu ja Joani suhte jälgimsel kui ka põnevust ning kaasaelamist Ravicu kättemaksuplaanile. Meeldis ka see, et raamat ei lõppenud nagu tüüpiline
väärtustada, ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, sest kõik nooruse iluga kaasnev, mis tundub hetkel iseenesest mõistetav, kaob vanaks ning kortsuliseks jäädes. Vanaduses tuleks võidelda kõige eest, mis nooruses iluga kaasneb. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Vihale ajas see, et Dorian vihahoos jättis Sybili julmalt maha jättis vaid selle pärast, et too laval andetu paistis. Minu arvates ei tohiks mitte kedagi hukka mõista vaid selle pärast, et nende oskused sinu silmis puudulikud paistavad, inimest tuleks hinnata selle järgi kes ta oma olemuselt on, mitte selle järgi millised on tema oskused. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks?
varastamine toob populaarsust ning näitab julgust. Seal tehtakse seda, et tunnetada oma piire ja, et saada adrenaliini. Vahel varastamine on ka materiaalsuse suurendamise nimel. Inimesed tahavad rohkem raha või asju endale. Varastamine on nende inimeste jaoks kerge viis rikastuda, eriti kui tuttavad nii teevad ja ette näitavad. Inimesed saavad seda moodi lähedust mida nad vajavad. Teades, et su tuttav varastab ei ole hea karjuda ta peale, see tekitab mõlemis vaid halva tunde ning vihahoos võib panna teist seda ainult rohkem tegema, sest mõlemad on vastastikuselt tigedad ning tihti tekitab see kättemaksuhimu. Teise aitamiseks on parem rahulikult rääkida ning teada mis põhjustel ta seda teeb ja siis otsida abi kui see on vajalik. Abi otsimine ei ole kunagi häbiväärne, sest enda parandamine selles osas toob kõigile su ümber ainult kasu, eriti asjaosalisele endale. Varastamiseks on palju põhjuseid, kuid sellist käitumist saab ennetada märgates inimesi
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest. Teose lõpus tabas aga Maheu'de perekonda niisugune traagika, mida ei sooviks ka enda kõige halvematele vaenlastele. Nad kaotasid oma tütre Catherine'i. Härra Maheu oli nupust nikastanud. Ta oli töövõimetu ning tema elu oli olematu ja täis nõdrameelsust. Viimases hädas, et allesjäänud Maheu'de perekond nälga ei sureks pidi proua Maheu kaevandusse tööle minema, kuigi oma õitsvamal e...
vaestele, toitu näljastele ja kaitset tagakiusatuile.“ Aastal 325 kutsus keiser Constantinus Nikaiasse kokku esimese üleilmse kirikukogu, mis pidi hakkama arutama endise preestri Ariuse ketserlust. Alex-Sander Puhm On andmeid, et sellest ajalukku läinud sündmusest võttis osa ka Myra piiskop Nikolaus. Väidetavalt sellal, kui ketser Arius kõneles, katsid mitmed jumalakartlikud piiskopid oma kõrvad, et mitte kuulda hereesiat; Nikolaus aga olevat ägestunud ning löönud vihahoos Ariust vastu põske. Piiskopile ebasobiva käitumise eest taheti Nikolaust ametist tagandada, kuid see otsus tuli siiski ära muuta, kuna mitmed tema kolleegid said ilmutuse, kus nad olevat näinud Nikolause kõrval seismas Jeesust evangeeliumiga ja Jumalaema omoforiga. Nii olevat austus Myra piiskopi vastu veelgi suurenenud. Missugune ka poleks erinevate lugude ja legendide ajalooline tagapõhi, on kindel, et Nikolause ametiaeg langes ajajärgule, kui kristliku kiriku käekäik
kümnel aastal psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. Skisofreeniat on põdenud ka Margaret Mary Ray, kes sa kuulsaks kuna jälitas David Letterman'i ja Story Musgrave'i. Skisofreeniat põdes ka isik, keda on peetud jazzmuusika alusepanijaks, Charles "Buddy" Boldenile. Selle juhtumi puhul võib tänada, et skisofreenia kui haigus on olemas, sest arvatavasti selle puudumisel poleks ka Bolden hakanud arendama jazzmuusikat ning jäänud oma liistude juurde, milleks oli ragtime
Edgar Allan Poe novellid ,,Must kass" Mees ja naine armastasid väga loomi, seetõttu oli neil kodus igat sorti elusolendeid. Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue
Mees pidas enda vanemateks neid, kes olid ta oma järeltulijana üles kasvatanud. Noorukieas sai peategelane juhuslikult teada, et ta on tegelikult kasulaps. Mures läks ta Delfi oraakli juurde, kes samuti rääkis ära ainult osa tõest ning ennustas poisile seda, et too tapab oma isa ja naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli sellest vabanemiseks leida Laiose mõrvar. Oidipusele andsid ennustajad mõista, et tema ongi eelmise valitseja tapja, kuid too ei uskunud seda. Peale põhjalikku uurimist avastas Teeba kuningas aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi
Peame tegutsema nii, et hiljem me ei mõtleks miks ma küll nii tegin. Näiteid kahetsusest võib tuua erinevaid. Kahetseda võib öeldut. Sõnadega võib teisele inimesele palju haiget teha ning seda ei paranda miskit. Mõni võib öelda teisele midagi naljakat, kuid teine solvub. On inimesi, kes saavad aru, aga on ka inimesi, kes võtavad kõike südamesse. Just nende teistega rääkides tulebki olla ettevaatlik, et ei ütleks midagi halba. Samuti öeldakse vihahoos asju, mida ei mõelda tõsiselt, kuid neid sõnu ei saa endiselt tagasi võtta. Tüli käigus võid sa teisele öelda, et sa vihkad teda või et ta on kõige halvem ja koledam inimene maailmas. Sa ei mõtle seda muidugi tõsiselt, kuid teisele võib jätta see sügava haava. Seega peaksime suutma ennast kontrollida, et hiljem ei tekiks probleeme. Tagasi ei saa võtta ka tehtud tegusid. Vahel võib meile tunduda, et käitume õigesti ja teeme õigeid otsuseid, kuid nii ei ole
vend Theo. 1888. aasta veebruaris kolis ta Lõuna.Prantsusmaale Arles'i. Ta lootis rajada seal kunstnike kommuuni ja leida seal side kohaliku kogukonnaga. Samal ajal muutus aga tema kunst üha subjektiivsemaks ja isiklikumaks, isegi müstilisemaks. Ta lootis kommuuni kaasasutajaks saada Paul Gaugini, kuid viimane veetis Arles'is vaid lühikest aega ja kahe kunstniku suhtlus lõppes ägeda tülliga. Kuna van Gogh põdes närvihaigust, lõikas ta endal vihahoos otsast ühe kõrva ja saatis selle kingina ühele prostituudile bordellis. Pärast toibumist sai ta aru, et on hulluksminemas ja läks vabatahtlikult 1889. aasta mais Saint-Rémy varjupaika. Seal jätkas ta aga maalimist ning aastaga valmis tal 150 maali.1890. aasta mai lõpus kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast, 29. juulil hullumeelsusest tingitud meeleheitekriisi ajal ennast maha laskis. Ta elas 37. aastaseks.
Ta sõlmib Mefistoga lepingu, mille tagajärjel tema soov täitub. Faust armub noore Margarete ilusse ning teeb kõik, et ka neiu teda märkaks. Samal ajal on Margarete vend Valentin aga sõtta minemas ning vahetult enne minekut palvetas ta, et Jumal tema kallist õde kurjuse ja kiusatuste eest hoiaks. Samuti loodab ta enda hea sõbra Siébel’i peale, kes lubab Margaretel silma peal hoida. Koju naastes saab Valentin aga Fausti ning Margarete afäärist teada ning tahab Fausti suures vihahoos isegi tappa. Hoolitsev vend aga kaotab võitluse ning sureb selle tagajärjel. Margarete on hukka mõistetud kogu ühiskonna ning isegi oma venna ning Jumala poolt. Suures meeleheites tapab ta oma lapse ning talle määratakse surmanuhtlus. Faust tahab neiut vangist päästa, kuid Margarete keeldub temaga minemast ja saab tänu siirusele ja usule siiski lunastuse. Ooperi süžee jäi mulle pisut segaseks, sest seda oli võrreldes koolis loetud teosega suuresti muudetud
Novgorodi alistamine Ivan III poolt · Ivan IV Julm (1533- 1584) Vallutussõjad Volga khaaniriigid, Liivimaa Võimutäiuse saavutamiseks alustas bojaaride vastast võimuterrorit - opritsninat Riik laostus (1571 panid tatarlased Moskva põlema) 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. · et.wikipedia.org/wiki/Novgorodi_vabariik Põhja-Euroopa · Kujunesid kaks rahvusriiki. Taani · XIII sajandil tõusis Läänemere-äärseks suurriigiks. · Valdemar II Võitja (1202-1241) ajal kuulus Taanile Lõuna-Rootsi, Põhja- Saksamaa, Põhja-Eesti. · 1397 Kalmari unioon Rootsi ja Norra allutati Taani võimule Kalmari unioon Rootsi · Hiliskeskajal Taani
Elades veel Korintoses oli ühel õukonnapeol üks joobnud mees öelnud Oidipusele, et ta olevat võõras poeg ega kuuluvat Korintosesse. Tahtes oma päritolule kinnitust saada läks ta oraakli juurde, kes ütles talle, et ühel päeval tapab ta oma isa ja heidab ühte oma emaga. Kartes sellise ennustuse täideminekut pages Oidipus Korintosest. Teel sattus ta teederistmiku kokku hobuvankriga liikunud kaaskonnale, kes nõudsid et ta neile teed annaks. Meeste vahel oli tekkinud tüli ja vihahoos Oidipus tappis nad. Kuniganna Iokates rahustas Oidipust öeldes et ennustused ei vasta alati tõele. Ühel päeval saabus kuningalossi karjasest rauk, kel olevat Oidipusele sõnum edasi anda. Rauk tuli Korintosest Oidipust teavitama, et tema isa, kuningas Polybos oli loomulikku surma surnud. Suur oli Oidipuse rõõm, kuna see tähendas, et oraaklilt saadud ennustus ei pidanud paika. Siiski ütles ta raugale, et Korintosesse ei saa ta naasta hirmu pärast, et täitub ennustuse
mulje on nede jaoks palju olulisem kui asja sisuline külg. Komöödiad ,,Leedi Windermere'i lehvik" ,,Kui tähtis on olla tõsine" ,,Leedi wind. lehvik" Peateg. leedi W kahtlustab et tema mehel on armuke, sest ta leiab, et tema mees on kulutanud pr. Erlynne'ile (lesk) Üritab mehega sellest rääkida, aga mees kutsub Er-i hoopis enda juurde ballile. Leedi W-l on ka austaja lord Darlington. Dar kutsub leedi enda juurde, teeb lähenemiskatse. Vihahoos leedi lähebki Dar-i juurde. Dar seal pole, aga leedile järgneb Ei ja ütleb, et on ise kunagi sama teinud : hülgas mehe armukese nimel. See oli viga, armuke jättis ta maha, hea nimi rikutud ja et leedi ei tohiks sama viga teha. Sel hetkel saabub sinna hulk mehi, ka leedi abikaasa ja Dar. Naised lähevad peitu. Leedi lehvik jääb nähtavale, härrad hakkavad oletama, kes lordi armukestest külas on. W mees tunneb lehviku ära, mehed otsivad, et armuke üles leida
sama küsimust ning iga kord on ta ju ometi erinevas rollis. Järelikult näitleja tunneb oma tööd ning on igati austust ning tunnustust väärt. Tepparti kõrvale sobis nagu valatult Allit mängiv Piret Rauk. Minu jaoks oskas tema neist kolmest kõige paremini emotsioone edasi anda, eriti, kuna Allil tundusid need iga hetkega muutuvat. Kord itsitas ta heatahtlikult oma mehe lolluste üle, seejärel oli pisarateni haavunud ning siis juba lahkus solvunult ning vihahoos majast. Alli tegelaskuju ei kehtestanud ennast piisavalt ning Rauk kandis hoolt selle eest, et see tõepoolest nii oleks. Kord mehega pahuksis olles ei jäänud tal tähelepanu saamiseks muud üle kui üks taldrik põrandale kildudeks loopida. See tuli niivõrd ootamatult, et vähemalt mind ümbritsenud pealtvaatajad korraga võpatasid või ahhetasid. Tundus, nagu see polekski Raugale ette kirjutatud olnud, vaid teda tabas seoses
Tallinna Polütehnikum Ivan Julm Koostaja: Fred Ehand PA-09B Ivan IV ehk Ivan Julm ( vene keeles ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 18. Marts 1584 Moskva. Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses te...
saamist aumehena? Põhjenda! Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. 8. Miks toimub Onegini ja Lenski vahel duell? Sünnipäevaballil näitas Onegin oma küünilisust kõige inetumal kujul. Nüüd ärritas teda juba Lenski õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka Tatjanale märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest. Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. 9. Miks peab Tatjana pärast Onegini lahkumist kiiresti mehele minema? Mis temast saaks, kui ta mehele ei läheks? Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. 10
See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu ,,ohkab", ,,ohates" jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase zestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid. 3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas. Vaimselt oli üsnagi keskpärane
näole sügavad jäljed ning 40-aastaselt oli ta tugevalt rasvunud . Ivani Naised sünnitasid Ivanile palju lapsi, kuid väga paljud neist surid juba varases eas. Suureks kasvavad vaid kolm ja neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt. 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. See oli ka ainus mõrv, mida Ivan üldse kahetses. Suri ka tema viimase naise Maria Nagaja poeg Dmitri Ivanovits, kes arvatavasti lasti tappa. Pärast Ivani surma asus vastutahtmist troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor, kes oli nõrga kehaehituse ja ebakindla vaimuga ning masendunud vastutusest, mis tema peale langes. Arstid rääkisid 1584.aasta alguses Ivanile tema vere lagunemisest ja rikutud sisikonnast
huvitavamaks ja Mari leidis, et tõmmu neiu üritab tema ettemääratud peigu ära varastada. Muidugi muutus Mari armukadedaks ning tegi kõike selleks, et Marguse tähelepanu endale tõmmata, kuid pidi noormehes rängalt pettuma, kui too ,,nuku jooksmises" ikka ja jälle Tiina kinni püüdis, kuigi linalakk poisile enda püüdmiseks korduvalt võimalusi andis. Lõpuks sosistas ärritunud Mari Tiinale, et too on libahunt. Hetkelises vihahoos välja öeldud süüdistused mõjusid Tiinale jahmatavalt ning samuti ärritudes purskas ta välja sõnad: ,,Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie!" (tsitaat lk 33, 1987 aasta trükk). Peale hämmingut tekitavat sõnavõttu põgenes tüdruk jälle metsa, andes sellega külarahvale piisavalt kõneainet ning alust uute kuulujuttude levitamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
